Poolteist kuud juba möödas

Nagu lubatud, neljapäeval läksin lava taha appi absoluutselt mitte midagi tegema. Vahepeal pimeduses sain korra lavale ronida ja baarileti klaasidest tühjaks teha. See oli kogu mu au. A lava taga sai kõvasti nalja. Eriti see koht, kus George läks üsna julge sammuga Joni juurde ja sõnagi lausumata suudles teda. Jon polnud algul eriti jahmunud, see-eest kõik tüdruk olid küll! Hetke pärast jõudis talle ka kohale, et see vist polnud päris normaalne. 

Reedel oli viimane koolipäev, üsna väsitav teine. Ajaloo seminar oli lahe. Õpetaja jagas meile Tesco tšekkide koopiad, pidime teesklema, et tegu on äärmiselt oluliste ajalooliste dokumentidega. Üritasime arvata, kes käis ostmas, miks jne. Lõpuks selgus, et kõigi 6 tšeki omanik oli tema ise.  

Õhtul oli Therese ärasaatmise õhtusöök. Lahe resto oli, Vahemere köögiga, jumalik! Lahe seltskond ja kõike. Kahju ainult, et Therese lahkub. Ma sain palju tema asju endale, mida ta ei vaja enam ning ei viitsi tagasi Norramaale vedada. Nende hulgas mingi potitaim. Loodan, et elus esimest korda suudan ma taime eest hoolt kanda, tema nimel! Täna oli kõige lebom päev üldse, globaalse kino essee on poole peal! Ma olen nii tubli. Taaskord õhtusöök Matt'i pool ja kuna taimetoitlaseid seekord polnud, saime tacosid chilliga! Viis keele alla ja magustoiduks oli cheesecake (eesti keeles ei kõla hästi). Kutsusin Domi ühes, Laural polnud tuju tulla. Ta jäi nii paljust naljast ilma...vaatasime pärast Zoolanderit, MIKS Ben Stiller alati nii mentaalselt haiget osa mängib?

Laurale oli üks päev lahe telefonikõne Conorilt:

"Is this something-something?“

"What?"

"Is this something-something?"

"WHAT?!"

"Ooh it’s the bloody accent, it’s you Laura."

FAIL

-William (kes on siiani iga päev lakkamatult joonud) vahistati vandaalitsemise eest, üks viga veel ja ta visatakse välja

-Telefon kukkus roosa värvi sisse

-Eile linnas bussi oodates üks buss juba nagu peatus, juht karjus "Are you going to the uni?!?! well...SO AM I !!! ja sõitis minema

-Kõige odavamat suhkrut taga otsides Tescos, ostsin kogemata tuhksuhkru

-Äädika ja soola krõpsud on väga populaarsed siin

-Lugesin Elo postitust ja samal ajal valasin süle kohal tassi keevat vett, MÖÖDA!

WIN

-William lubas end käsile võtta, alkoholist immuunsussüsteem ütleb üles vaikselt

-Mu telefon töötab

-Sain laenu

-Sain pangakaardi

-Pikka aega pole tuletõrjealarmi olnud

-Vaheaeg!

-Ma olen Šotimaal!!!

Saying someone is the best surgeon is like saying someone is the best cast member of The Hills

See oli see lahe lause, mis ununes, kuid Therese kirjutas selle üles. See oli The Scrub'sis, Dr. Cox ütles seda. Mul vahel avaneb võimalus veits telkut vaadata, aga seda umbes 10 minutiks. 

Eile oli draama esimene näidend "Time Murderer Please." Arvestades, kui lühikese ajaga see lavale jõudis, jumala hästi tehtud! Nauditav oli. Pärast seda tahtsime pitsat, aga no muidugi pärast kl 9 nad ei paku enam toitu meie baaris, nii et läksime kohe allakorrusele Rock Nightile. Iga teisipäevane keiss. Taaskord ägedad (kuid kummalised) inimesed. Väljas laulsid 2 noormeest, hevikad ofkoorss, mulle ja Laurale Bohemian Rhapsody algusest lõpuni. Kõva duett oli! Palju nalja sai. Taaskord juhtus nii, et pennigi õllele ei raisanud, kõik valasid kogu aeg juurde, see põhjustas selle, et hommikul oli raskem maast lahti saada.

Lubasin täna näidendi backstage'i appi minna, kuid jõudsin suht sel ajal linnast tagasi, kui ma juba seal pidanuks olema. Näljast nõrkemas ja bussisõidust käis pea ringi, mõtlesin et ei-lähen tuppa ja söön korralikult (minu mõistes tähendab see konservitoitu, nämnäm). Ja muidugi see ka, et Mihkel oli msnis!!! kui ma jõudsin, nii et jäi lubadus täitmata. Homme olen küll platsis. Nüüd premeerin end nussa saiaga, PARIM! Linnas käisime Theresega tatoveeringusalongis, ta lasi endale 2 tatoveeringut teha. Pahkluu kohale fööniksi, no ma ei või kui ilus see välja tuli! Ja see jäi lõpetamata, sest ta ei kannatanud seda tapvat valu.

Kogu selle tehtu ajal, poolteist tundi, oli tal täiega valus. Poolteist tundi oleks veel läinud varjutamise peale. Ta laseb selle novembris lõpetada.

Võeti ette tema teine, tehti aken puusa peale (Therese initsiaalidest tuleb kokku akna kuju, sellepärast). Lahe oli kõrvalt vaadata, see tüüp, Robert, oli ka lahe. Kutt oskab norra keeles vanduda üsna korralikult. Üldse see salong oli äge. Rääkisin Theresele, kuidas ma esimest korda nägin Miami Ink sarja, mille peale umbes veerand tundi guugeldasin elu eest, et leida, kus see MIAMI ink asub. Endalegi tundus, et kas ma saan tõesti nii napakas olla? A ma nii lasen ka deffo mingil hetkel, kunagi endale miskit teha. Ja midagi kindlasti ka Miami Ink'is. Enne ühikast lahkumist, mingil põhjusel jäin porteritega juttu rääkima, tatoveeringutest. Lihtsalt viisakas küsimus ühele "Sulle nad siis ei meeldi või?" mille peale kostis ta ".....well..." vaatas kaugusesse, pani jala üle põlve ning see tähendas seda, et see vestlus veel nii pea ei lõppe. Lõpuks tulid nad mõttele, et ma toon tatoveeringute kataloogi ja nemad saavad mulle tatoveeringu valida. Pole just parim ega ahvatlevaim diil. Ja nad rääkisid, kuidas 4 aastat tagasi keegi lasi meie ühika nime, Murray Hall, käele tatoveerida (nagu MIKS???) ja see oli valesti kirjutatud, god bless those people!

Juhhhhei, tegime Kariniga plaani, et ta tuleb Stirlingusse elama mingi nädalaks ja siis ta kohapeal otsib endale muu koha. Kuskil läheduses väikses kandis. (Siin kohal, unusta see koht Falkirk ära, mis ma soovitasin. See tatoveerija on sealt pärit ning tegi selle koha täiesti maatasa!! Ütles, et see et sa oma õele soovitasid SELLIST linna-sa vist ei salli oma õde väga?) Niisiis, ühesõnaga, täna käisin linna peal siis selle pilguga ka ringi, et kes kuskil mingit pinda pakub. Nii äge oleks, kui ta siia koliks natukeseks!! Ja veel ägedam, kui ma saaks ise ka näiteks kuhugi korterisse kolida. Samas eales ei jõuaks kooli siis. 

Kõikjal on hällouiini kaunistused ja isegi meeldib. Kift on väiksesse poodi sisse astuda, ägedad dekoratsioonid kõikjal. Ja ma saan aru, et Halloween tõesti kohe-kohe tuleb, kuid samas on kõikjal juba jõulutilbendised ka müügil!! Selleni ju vähe aega või mis? Teisest küljest jällegi esimest korda elus ootan jõule. See aasta ma kavatsen jõuludega meeltmööda olla.

Tuli mõte vaheajal couchsurfida Glasgowsse. Päevaga ma ei jaksaks seda linna läbi joosta. Tahaks rahulikult võtta ja näha ja olla. See oleks äge. Aga nagu alati, on asi ikka ja jälle raha taga. Laenu ootan ikka nagu midagi, mis minuni kunagi ei jõua. Eks näis, ja kellegi peaks ühes kutsuma. Anyone?

Eile nägin ägedaid kalendreid kuumade kuulsustega! Tahtsin kõike endale soetada. Ja ühe naela poes käisime. Ma tean, kust ma teile jõulukingid ostan! haha

Ja muidugi naeris bussijuht mu üle, ja noh ülejäänud buss ka. Hakkasin maha minema, vaatasin üle õla, et Cheers! öelda, kuid põrkasin vastu avanevat ust, veits feil. Samamoodi Edinburghis, kui üks autojuht võttis vist väga ruttu vastu otsuse väga äkiliselt parkida. Hüppasin umbes 3 meetrit tahapoole (kuigi ma olin väga ohutult kõnniteel) ning karjatasin, mees autos pidi naerukrambid saama.

Nüüd aga auhfiidezeen

Halleluuja, globaalse kino presentation tehtud! Ja esitatud, huuuuh. Sain ka parimad kiidusõnad. Õpsi sõnul esitasin hästi oma ideid ning ei närveerinud nii palju kui teised. Kuigi see tegelt nii polnud...

Meedia loengus näidati videot selle kohta, et televisioonis valetatakse meile kogu aeg. Ja see on nii tõsi! Näiteks, kuidas Top Gearis Jezza suutis karavani köögis tulekahju tekitada, all fake! Ja ühes kohas ühel mehel oli laiguline kalipso seljas ning ütles selle peale "I feel like a fucking actionman." Selle peale ütles üks tüüp selles videos "You look like a fucking lier to me!!"

Mulle vahepeal meenub mitmeid lugusid ja juhtumeid, mis vahepeal juhtunud on, aga siis ununeb jälle. Ühe suutsin siiski meelde jätta-me nägime täitsa päris kuulsust! OK tegelikult ta vist siin mail ära tuntav vaid...või siis nende hulgas, kes jumaldavad "Oru valitsejat" nagu mina näiteks... Nägime teel Edinburghi rongis Paul Freeman'i

Theresega soovisime, et see oleks olnud Duncan, kes kogu aeg kilti kandis või siis üks poegades, Paul. Aga see sobib ka, näitleja ikkagi!

Mul oleks elu parim päev, kui ütleme...koperdaksin Tescos Rik Mayalli otsa, siis ma tean, kes kadedusest sureks!! (khm...Grete)

Tubli mina

Ise ka imestan. Käisime Lauraga just jooksmas! Ümber meie järve, teadupärast piltilus koht jooksmiseks, ainult et lõpu poole kiskus kole pimedaks. Ah kui hea on olla, nüüd joon tassi teed ja piirdun õuna või cus-cus'iga(see peaks vist tervislik olema), sest midagi muud tervislikku mul kahjuks pole. Saime Doraga globaalse kino esitluse valmis. Juhuu! Homme see vaja vaid esitada ja valma. Siis paar väikest asja nädala sees vaja veel teha, mida nimetatakse õppimiseks ning siis vaheaeg! Jeeeeeeee, mul pole midagi teha sel ajal aga jeeee. Saab palju esseesid kirjutada vähemalt. Ja saab süveneda korralikult. Võib-olla ka siin-seal ringi käia. Tegelt see tuleb vist kasuks, kui vahepeal siit linnakust ära saab. Kuigi ruumi on maa ja ilm, ikkagi tekib kuidagi kitsas tunne ühel hetkel. Ja vaheldust on ju ikkagi vaja...

Issi saatis lahedaid pilte, kus Kärt on eriti koomiline

Ja lõpppude lõpuks sain veel pilte, kui kunagi turistimas käisime, jee mind jäädvustati

kuid ma ei suuda ziljondat korda üritada neid siia panna, nii et jah...ma saan neid ise imetleda :)

ja veel seda, et eile sain lasanjet!! nämnäm. Ja olin nõus vaatama minema toda Pernossus vms, kohati nauditav, kuid siiski...ei

Mis päikseline hommik!

Eile õhtul voodisse minnes oli tunne nagu elaksin mošeele VÄGA lähedal ja et hiline palvetund on alanud, tegelikult keegi vist kuskil parandas oma lauluoskust. Seejärel tekkis tunne nagu elaksin otse looduspargi keskel-linnulaul oli lihtsalt nii vali! (samas enam-vähem elangi...) Ja siis...olin tagasi normaalsuses, kell 5 jäid inimesed vait, hurraa sain 2h magada. Tekkis suuremat sorti tahtmine kedagi sõimata.

Lõbusamast poolest nii palju, et pärast pesu pesemist leidsin oma asjade hulgast ühe Union Jacki südamekestega soki, mitte minu oma. Üle-eelmine kord kaotasin oma mõlemad Inglismaa sokid, siin käib miski hull aktiivne sokikaotus ja -leid. Nüüdseks on 2 sokki ilma paariliseta.

Jee, ja salli ostsin ka! Valge. Üks päev olin veidi värvikamalt riides, õpetaja Antonio ütles, et "you look like...spring!" aga väljas hoopis ilus-ilus sügis

Sellest ilma asjast ma küll aru ei saa, eile 16 kraadi. Käisin topi väel! Ja palav hakkas. jumala äge

(Matti peale olen endiselt nii kade ja tundub, et see süveneb iga sekund. Ta elab korteris koos lahedate inimestega, seal on vaikus, vaade on SUPER ja lisaks kõigele oskab ta süüa teha)

Aina paremaks läheb!

Viimastel päevadel on tuju nii hea olnud! Vahepeal oli suht masendav olla... 

Noh, esiteks sain ma eile teada, et mu viimane eksam on 2. detsembri nädalal, kuid see oli väike eksitus, sest mu viimane eksam on 30. novembril! Ja siis saan tipa-tapa koju hakata tulema! Kas pole tore!! Ainuke asi, mis pole tore, on see, et ajaloo eksam tuleb loengute põhjal, ehk siiiiiis-peaks hakkama kohal käima. Ja meedias polegi eksamit. Mida elult veel tahta, no tõesti?

Teiseks, ma sain emme paki kätte! Sealhulgas mu arrrrmsad saapad ja mu soe jope. Mis kõige tähtsam-suur Kalevi šoks. nämnäm. Sain valvelauaonusid ka rõõmustada, sest ma iga kord longin pea maas oma postkastist eemale tühjade kätega ja nad alati ahhetavad minuga kaasa, et no kas pakki IKKA pole?? Kuid nüüd oli, hüppasin allkorrusel veidi ringi, lõbustasin sellega teisigi. Neil oli mu üle nii hea meel. Ja mul ka!

Kolmandaks, eile näiteringis oli NII kift! Iga kord lähen sinna kõheldes, et ikkagi suht õhtu käes ning ei jaksa ja ei oska seal energiliste inimeste keskel olla. Siiski iga kord olen ma nii rahul, et ikkagi käisin. Kunagi ei pea pettuma. Nii naljakas oli! Päriselt, mujalt on raske nii häid emotsioone otsida. Siis hiljem selle vinge rahvaga muidugi puppi ning edasi Rock Nightile. Väga hea õhtu oli! Ja täna on "Kärbeste jumala" auditions. Can't wait!!

Lisaks kõigele leidsin online raadio, mängib Beatles Tribute jaam, see balanseerib veits seda fakti, et kohe raamatusse, täis kuupäevi ja erinevate kunnide tegemisi,  süvenema hakkan. Fun times. Pärast väike jalutuskäik ka.

Aye, ja siinne 15 kraadi väljas on tujutõstja, jumala soe!

Škotimaa (Karini moodi)

2 tuttavat inglast (varasemast ajast) on küsinud mult samamoodi - How's life in bonny Scotland? Bonny on ta tõesti. Samas ma vist ei suuda eales neile selgeks teha, miks just Šotimaa, sest noh...nad ju siiski inglased. Gaz hakkas taaskord inglaste võitmatust tõestama, ütles, et neil ikka miskit viikinglikkust on. Ja hakkas jälle pihta sarvedega kiivri jutt. Ta ei kuula mind, kui ütlen, et viikingitel neid küll polnud, tema aga väidab vastupidist.

Seda sellise pildi näitel

Ja nimetab veel mind viikingeksperdiks.

Täna leidsin allkorusel enda eest porteri, keda polegi varem kohanud. Mul juba kergelt siiber, pean alati sama juttu rääkima-kas ma saaks oma postkasti vaadata mul pole võtit sest K võtmed said otsa sest mu perekonnanimi hakkab Kga ma ei hakka täisnime ütlema sellest pole kasu ei teised ei hoia seda võtit seal sahtlis see ripub näe seal! Ja selle peale ütlevad nad-issand kui veider olen 14 aastat siin töötanud ja K pole kunagi otsa saanud M on tavaliselt see populaarne noh Mac'iga algavad perekonnanimed on äärmiselt levinud. Jea, andke võti, ma tahan näha, kas emme pakk on tulnud! Aga ei, siiski ka mitte pärast 2 ja poole nädalast ootamist. Ma tahan oma šokolaaaaadi! Siis nägi ta, et on tulnud kiri pangast, adresseeritud mulle. Selle peale hakkas ta hõiskama, et seal on kindlasti kirjas, et ma sain £10,000 ja ostku ma endale nii palju kingi kuis süda ihkab. Oleks see vaid nii. Mingi mõttetu booklet, et šoti pangas mingid tingmused muutuvad. Ma oleks eluga jumala rahul, kui ma vaid oma pangakaardi kätte saaks. Pole todagi veel tulnud.                                                                                                             

Vahepeal sain pihta tõsiasjale, et igaks ajalootunniks peab end ettevalmistama täitsa päris raamatuid lugedes. Ma nägin küll kunagi kuskil lõputut raamatute nimekirju, mida lugema peab. Mõtlesin, et ei suuda ealeski igaks nädalaks 7 raamatut läbi lapata, nüüd selgus, et iga teose järgi on ära toodud, millised 2 peatükki peaks raamatust lugema. Noh, elu läks kohe kergemaks ju!

Saadan õhtut mööda Smilersit kuulates, vahepeal eksis mu listi ära ka Mr. Happyman, a selle vea ma parandasin

Jõudsin just tagasi näiteringi Garage CleanOut'ilt, veidi külmununa ning silme ees vaid üks-keedan teed ja saan sooja! Tuppa jõudes hakkas taaskord tuletõrjealarm käima. Ohates haarasin siis oma salli ja kõmpisin välja tagasi. Oeh, kõigest on nii väss peal. Tänase puhul on see hea, et kui tekib idee tukastada, siis on lootust seda teha ka, sest inimesed on nädalavahetuseks koju läinud, mis tähendab vaikust. 

Eile käisime Therese'ga Edinburghis. Nii lahe oli päevaks jalga lasta. Nii ilus on seal ja merd nägin ka! Väga oluline. Tagasiteel mul juba pool aju puhkas või ma ei saa aru, mis minuga juhtus, aga nii naljakas hetk tekkis, kui ma üritasin inglise keeles öelda "röövel." Arvasin, et see on robberer, Therese ütles, et ei robber. Siis küsisin 5 korda "on vä??" mille peale korrutas ta, et it's ROBBER! Ta ei saanud üldse aru, mida ma jahun. Samas, kui ta mulle midagi ütles ja ma ei kuulnud hästi, ütles ta seda sama asja norra keeles. Tahtsin otsida endale salli, sest ma lihtsalt pean ostma erinevatest paikadest ühe. Aga midagi ei leidnud. Therese see-eest šoppas üsna korralikult. Sai endale muude asjade hulgas ilusad punased kontsakingad. Lahe tšikk ilmus nendega tuletõrjealarmi ajal õue.

Õiged asjad, mida jala otsa libistada, kui kiire on...vähemalt nägi vinge välja!

Üks paljudest asjadest, mis mulle pähe ei mahu on see, et sellesse idüllilisse Murray Hall'i tahab kolida üks noormees, kes hetkel väga viksis korteris Stirlingus elab. Tal seal mõistlikud inimesed ja palju ruumi. Kuid ei, tema sõnul pole ta sõpru leidnud, sest elab nii eemal. Nüüd saab ta siis ülejäänud aasta ohtralt sotsialiseeruda, seda tuletõrjealarmi saatel, lärmis ning lagunevas endises vanglas. Enjoy!!

Ja mul tunne, et vigastasin oma närve Kärbeste jumala workshopis. Me pidime nii jaburaid asju tegema, kätega vehkima, häälitsema ja niisama ägedad olema. Nüüd mul igal juhul vasaku käe sõrmed tõmblevad alalõpmata.

Nüüd näljutan end ehk siis ootan, mil kell 7 saab. Siis järjekordne õhtusöök sõpradele Matt'i pool. Veg'i toit, yummyumm! Muidu ma peletan jälle isu eemale, kui enne midagi nokitsen. Bon appetit!

River derci, mehed!

ühikas=jälkla

Vahepeal

võttis ajaloo essee mult eluisu. Oli ikka tükk tegemist teisega. Vahepeal juhtus ikka asju ka. Ma lihtsalt niipaljukestki ei suutnud, end kas kokku võtta ja essee ära teha või siis siiagi kirjutada miskit. Lõppes sellega, et eile kogemata mõned õlled liiast olid ja tänane hommik varajane möödus essee kirjutamisega. Aga valmis sain! Ei tea, kas õpetaja sealt midagi tarka ka leiab. Vähemalt ma arvan nüüd teadvat, kuidas Šotimaal kesajal kristlus levis.

Laupäeval oli siis õhtusöök Matti pool. Polnud paha teine, kõhu sai täis! Vaatasime Bravehearti ka, mida lihtsalt peab näinud olema, kui juba kord Šotimaal elad. Ja teised olid rabanduse äärel, kui kuulsid, et ma seda näinud pole. Siis olen end lõbustanud kohustuslike filmide vaatamisega, mis tegelikult pole üldse toredad. See eest on valvelauaonud ikka nii lahedad. Üks ütles teisele, et ma olen ta pal, mille peale teine vastas, et tüdrukul on eriti veider maitse. Ja nüüd isegi koristajatädid, kes on ka hästi vahvad, teevad mulle komplimente. Hommikul välja sombusesse kliimasse minnes on kohe hea tuju. Mingi päev käisin Theresega meie ülikooli kinos. Täitsa korralik kino!

Olen ka ülikoolihoonetes pidanud otsima mõndasid ruume. Veendusin, et ma pole ikka enamikesse kohtadesse veel sattunudki. Tõdesin ka, et ebaloogilisemalt on raske üht hoonet üles ehitada. Vahepeal leidis aset loomulikult järjekordne tuletõrjealarm. Kesest ööd otsustas keegi köögis süüa teha ja läks hoogu või mine sa tea, mispärast suitsuandur käivitus. Vähemalt oli naljakas. Jimmy näiteks võttis endaga ajaloo lugemist kaasa.

Teatavatel põhjustel skippisin tänagi faitimist, laupäeval tundub, et ka. Therese tahab Edinburghi minna ja kutsus mind ühes. Aga eks näis. Nüüd viin end kurssi Eestimaa oluga via Ärapanija!

Väärastunud hommik

Muidugi on vaja proovievakueerimist läbi viia reede hommikul kell 6.45. Kõik olid sunnitud vihma käes oma pool tunnikest seisma kui mitte rohkem. Inimesed olid lausa paljajalu, ühesõnaga otse voodist välja hüpanud. Hea, et ma pikkade dressidega magasin!! Ja ega keegi siis meile, va vaestele tudengitele, kes muud elamist lubada ei saa, informatsiooni ei jaganud, et mis ikkagi toimub. See hetk oli jumalik, kui ühel hetkel inimesi tuppa hakati laskma, kuid ei-te peate ka oma ühikakaarte näitama! Kuidas ma pean tulema selle peale, et oma kuradi sinine plastik jublakas kaasa haarata, kui ma olen valmis kogu oma vara tuppa jätma ja võib-olla hiljem tõdema, et kõik on maha põlenud?? No ja üleüldsegi sain ma parajalt külma õues, tuppa jõudes oli tõesti suremise tunne. Rüüpasin jällegi rohtu, kõikide ja kõige igatsus oli peal. Kõige kehvem enesetunne üldse! Lisaks kõigele olin ma pannud äratuse kella 7ks, et siis kl 9 minna ajaloo seminarile VALMIS kodutööga, aga sellest ei saanud asja. Saatsin hoopis õpetajale vabanduskirja ja magasin nagu nott kella 11ni. Avastasin, et oi-globaalse kino loeng juba käib. Samas, mitte et ma minna oleks kavatsenud. Mu meelest pole just kõige õigem "arutada" filmi üle nii, et räägib õppejõud ja terve saal lihtsalt kuulab.

Loen siin Heidi blogi ka ja meenus, et mul ju Joint Degree ehk siis peale globaalse kino peaks mul üks põhiaine veel olema, aga mul pole õrna aimugi, milline. Ma ei saa isegi aru, milles seisneb globaalne kino. Inimesed siin pärivad ja ma kahjuks pean vastuse võlgu jääma. Enam-vähem selles, et pean Mehhiko filmist välja lugema asju nagu "Valeria avab ukse ja koer jookseb toast välja. Mis see sulle ütleb?"

Mitmendat õhtut on minu jaoks night in ja lõpuks on kõikjal vaikus. Peaks hea uni ka tulema, sest on too viimasel ajal väga häiritud olnud. Unelen ja suigun siin edasi. Mu elueliksiir on Actifed!

aa ja laenu muidugi ei saanud, nimelt nende arvates pole mind kooli nimekirjas 

Süvenev haigus

Tulin just õuest, rääkisin korra Lauraga juttu. Ta siiski elab umbes 15 sekundi kaugusel. Pärast seda otse kööki vett keetma ja võikusid valmistama. Tuppa jõudes oli esimest korda tunne, et oo mu kindlus. Soe ja segamini. Aga soe! Mitte nagu õues või ükskõik kus mujal siin majas. Ja saab end jälle teki sisse pakkida, nosida ja miskit ravivat asja juua. Ja muidugi lükata oma kodust tööd edasi. Õõõh, kui paha on olla. Käisime täna Tescos ja ostsin oma elu toiduvarud ära, siis oli jumala ok enesetunne. Ja ilm oli ilus ja soe. Olin soojalt riides. Samas oleks võinud minna seda teedpidi, mis eile ehk siis passida ja põdeda pidžaamas kella 6ni õhtul. Lõpuks viskas ikka kopa ette ja jalutasime Bridge of Allanisse. Astusime sealt kohvikust läbi, kuhu ma homme proovipäevale lähen. Seal oli nii äge! Selline vaikne väike lihtne koht, kus mängib mõnus muusika. 

Üksinda võõras kohas on nii nigel haige olla. Sõpsid tunnevad küll muret ja tunnevad kaasa ka, aga hetkel ma taluks kas või närvidele käivat Fridat, kui saaks vaid kodus olla! Ei ole ema, kes sulle teel töölt koju helistaks ja küsiks, kas ma poest šoksi või puuvilju tahan. Pidin ise oma šokolaadi ostma. Vähemalt kostitab Matt laupäeval meid enda tehtud roaga, mõtles menüü juba välja ja puha. Magustoit on ka!

Nüüd on tuju alla nulli, suudab seda parandada video, mida Laura, olles ise lätlane, mulle näitas http://www.youtube.com/watch?v=WUgqXGu_gTQ . See lihtsalt pole normaalne aga NALJAKAS on küll!

Palvetan, et homme parem olla oleks