teisipäev, august 31

P to the I to the R to the E to the T

Mõnikord on mu enda nimigi mulle meeltlahutav. Ja ka üllatav, kui väljamaalased esimese korraga hääldusega üsna täppi panevad, olles ise aukartustäratavas joobeastmes. Või, kui üks prantslane ütles, et see kõlab nagu väikse tüdruku nimi, kes iialgi suureks ei kasva. Endal selline Deniro'lik ülevalt alla vaatlev pilk mu üle. Küsis, kelleks ma suureks saades tahan saada. Selle jutu peale oleks ma juba tahtnud öelda "näita mõmmi peal, kust see kuri onu sind katsus."
Täna öine töö oli väga lõbus, hunnik inglasi ööbis meil ja viimased pidulised jäid juttu puhuma, oi kus nad olid vaimustuses sõbralikust ja abivalmist teenindusest! Ja uudishimu mu liigse tähelepanu üle Šotimaal, no kuidas seda ikka kommenteerida.
Ja mul on tunne, et ma teen tuppa lõkke varsti, vot nii marujahe on siin

reede, august 27

Elupäevad ja nende mitte elamine

Pole ma veel kordagi TERVET päeva maha maganud. Aga oli too Marianni soolaleivapeo ja klubijärgne päev. Lisaks olin ma pärast tööd vaid 4h maganud. Ja ma imestasin, kust mul see uni tuli. Võibla oli ka asi selles et ma kell 1pm otsustasin peale võtta, et pohmellivaba olek oleks, aga see üldse ei mõiganud seekord, hullemaks läks raisk. Pealekauba suutsin ma topsitäie veini igalepoole põrandale, voodisse, juhtmetele, laadijatele ja telefonile peale ajada. Une vahelduseks toodi mulle toitu voodisse, family guy saatel uinusin ma uuesti...ja uuesti, ja uuesti. Siis sunniti mind end suurde tuppa vedama telekat vaatama, ainult et ma jäin magama. Siis tehti uuesti süüa, seekord läksin ise järgi sellele kööki. Mul oleks nigu üks päev täitsa vahele jäänud. Mitte et see mulle õppetunni annaks igat päeva täiel rinnal võtma. Ja juba reede. Jubajälle töö. Ja nii see eluke veereb kuni 7nda septembrini, sest on pidu aeg Londonis ning pärast seda aeg pühitseda sisse Stirlingus uus õppeaasta. aikaramba
Ma üritasin ühe tudengi Austraaliast ära ehmatada jutuga, et väljas on faking külm. Sellest polnud vist väga tolku, sest ta just tuli talvest. Aga siis oli mul nipp varuks öelda it might be raining soon...OR snowing, ja ma ei imestaks

laupäev, august 21

Rahul ja siis mitte

Ma olen üheaegselt jõudnud sinnamaani, kus ma mitte midagi ei muudaks, teisalt on miskit ikkagi, mis nii hinge riivab. Õnnelikuna kas või teeks oma topelt ja ka öiseid vahetusi. Võin üle elada ka pidevalt kõhedasse ja inimtühja koju mineku pärast tööd. (Võileibadest toitumist ma naudin, sest varsi on TERE TURBONUUDEL 3 korda päevas.) Siiski mul on hea meel olla põnevil uue õppeaasta pärast. Uued inimesed, uued kohad, tegemised, naljad. Ma olen õnnelik, et ma ei pea nii maailmakurb olema varsti kättesaabuva jalgalaskmise pärast. Või kas on nii? Ja ma ei tea. Ma tean, mis ma tahan. Väga selgesõnaliselt. AGA, kui seda õõnestatakse, siis ma lähen peast lolliks lihtsalt! Aga ikkagi on the bright side, esiteks suve lõpp tuleb nii tore! JA oi milline kõva aasta sellest tuleb! Mu suured paljutõotavad lootuseponnistused on vilja kandnud, ma sain teada, et Stirlingusse läheb sellest aastast üks Eesti tsikk, kes antud juhul ka eesti keelt kõneleb. Ta sai mu kontaktid ja nähtavasti suhtleme end surnuks. JA üleüldse, pange vaim valmis, varsti ilmuvad kõikjale pildid sügissillerduses Šotimaast!mwhaahaa (tegelt selleks on vist liiga vara)

esmaspäev, august 16

tagassi









Olles Mütofestilt tagasi, võin ma tõdeda, et pohmeluse korral on hea idee peale juua, kuid pikemas perspektiivis hakkab see endalegi närvidele. Ja ei mõju väljanägemisele ega mainele hästi. Aga põhiline, et hea hakkas. Hästi tore oli, tryzna jõudis küll 8 tunnise hilinemisega, aga nad ikkagi tulid! Nendega oli nii tore ja teisiti ei saakski. Sain nende käest ka luust tehtud vile meeneks. Nad ei laulnudki omapoolset põdralaulu varianti meile. Ja saime uue poolakast šotimaa fänni sõpsi, kes elas kunagi highlandsides suht keset üksindust. Hea meel oli kõiki jälle näha. Sain ka vene keelt palju Denisi peal praktiseerida, mille tõttu arvas mingi lamp tüüp, et pole mõtet mulle läheneda, kuna ma venelane. Aga see on tegelikult suur kompliment, et ta mind vene keelt RÄÄKIMAS kuulis, pigem oli see vene keele purssimine koos vahelduvate inglise keelsete sõnadega.
Muidugi täna korkisime Mihkliga ühe õlle lahti, kuna me leppisime kokku, et joome viimase Tšehhi õlle koos ära. Enne tööd oli see halb tegu, uimaseks tegi teine. Homme on mul üllatavalt vaba päev, saab mõnegi öö kodus magades veeta.

neljapäev, august 12

sedasi

Mõtlesin mina, et elusees ma töökaaslastele teeneid ei tee, sest oli mul ühte vaja, kedagi asendama mind ööseks hotelli, kuna ma heas usus vana jogurtit sõin ning sellest paha hakkas. Keegi mulle vastu ei olnud nõus tulema, ainult Essi, kellele ma elulõpuni tänulik olen. Ometigi olen ma taas tööl, päeval, mil ma õndsat und oma voodis võiks võtta. Põhjuseks on mu oma lohakus, ma suutsin osta vale lennupileti! Ja nüüd ei anna mulle asi enne rahu, kui ma selle rahasumma tagasi olen suutnud teenida. Ai ma olin vihane enda peale! Aga teistelt töötundide näppamine tundus kohe mugav ja hea lahendus. Omad vitsad muidugi peksavad. Mu peale karjus täna lätlasest paks bussijuht, omast arust suuremat sorti vürst ning kõneles ta vaid vene keeles, mida mina oma õnnetuseks hästi ei oska. Enda lohutuseks ütlen, et ega ma suurt midagi nagunii aru ei saanud. Väitis, et tal reserveering, närvitses ja lõugas, tagasitulles selgus, et oioioi vale hotell! Evelin oli see taaskord, kes mu välja päästis sellest õudusest, abistasime veel vürstihärrat ja too marssis ilma tänamata või vabandamata lihtsalt uksest välja. Õuduste õudus lihtsalt. A tuju tegid heaks itaallased, tõid meile ilusad roosad roosid. Ja mida enam ma Mütole mõtlen, seda parem hakkab, ma juba oooootan!
Lisaks otsustasin ma Karinile Londonni külla minna, ma ootan ilget poputamist, sest kuuldu järgi mind väga oodatakse sinna.
Ja seda ka, et kui juhtumisi vaja kellelgi Oslo-London lennata 7. september kell 6:50, siis võtke aga ühendust, mul pilku olemas

kolmapäev, august 4

Suure tuhinaga sain enne reisi endale uhke npnk tudengi pangakaardi. Eile välja käies pööras Evelin tähelepanu, mis mu kaardile kirjutatud on. Selle kohaselt käiks ma nagu RSA Music and Drama ülikoolis, mis asuks siis Lõuna-Aafrika Vabariigis. Ma nüüd ei tea, kust kohast nad selle veel võtsid.
Meanwhile, sisendan endale positiivset ellusuhtumist, sest muidu oleks ma ammu juba peast hall. Ja kui asjad vähem korda läheksid, oleks palju lihtsam elada, aga tekib nõnda tõpralik enesetunne, mis ei lase jällegi elada. Lahendusi otsides tundub ka üks hullem kui teine ja ma ütlen, mitte midagi tehes on vägavi võimalik probleemi süvendada.
AGA olgu tänatud oo taevane õnn, et on olemas võimalus tunda väikestest asjadest rõõmu. Stasil käisime külas, kellega oli tore juttu puhuda ja oma longavat vene keelt praktiseerida. Nädalavahetusel oli päris kena klassikaaslased ka üle kaeda. Venna soolaleival käisime, õhtul kogemata nägime Gretet, kes oma vapratelt ringreisidelt lõpuks ometi tagasi on ning tantsugi vihtuda saime! Homme on grill @ Anete's, mis saab ka üks paras ports olema.
Juhheiia varsti on Müto!!!!