kolmapäev, oktoober 27

I love it when a plan comes together!

Halleluuja raffas, ma saingi läpaka tagasi parandatult ning mu venna kaval plaan läks läbi. 150 naela asemel maksin ma lõpuks 60 naela. In your face PC World! Kui enne olid mul kindlat plaanid päevakavas minna peale tööpäevi kooli arvutiklassi tundideks ja tundideks passima, et oma esseedega midagi ette võtta, siis nüüd kodus olles ja netis surfates seda eriti pole juhtunud. Ma teadsin, et nii läheb!
Anyhoo, mul vaheaeg, jaa-käin ülikoolis. Olen kõriauguni töödanud, viimsed tunnid täna oli viimne piisk. Vähemalt on 3 päeva vaba, ja ühes nendest jõub Miku siia, aikaramba. Saan oma vaeseid jalgu puhata.
Aa ja Matt võttis lõpuks ühendust ning saime kokku täna. See tähendas muidugi hunnikuteviisi toitu, mille tõttu ma nüüd piinlen. Pikali ka olla ei saa, ikka hakkab pistma. Aga mul oli teda nii hea meel näha, kohe päriselt. Ta lubas, et leiab nüüd oma sõpradele rohkem aega.
Ma saan täitsa äraelatavalt palka ja mõtlen, et milllleks mulle järjekordne laen. Jätan selle järgmiseks aastaks, sest tundub, et seda mul vaja ei lähe. Suvel lähen nagunii veel Norrasse tööle, kus ma saan roppu moodi papppppiii.
Tagatipuks on Dexteri viies hooaeg netis osaliselt, ma niiii vaatan neid juba. Kõik on kõige ideaalsemas korras, nii väga meeldib! Ja ma ostsin 3 naela eest laualambi, mida ma öökapi peal kasutan, nüüd saan ma uhkusega öelda, et mul on nii hubane ja mõnus koobas(kui see vaid hommikuti...ja üleüldse kogu aeg jääkülm poleks...nii elektrikokkuhoiu mõttes)

laupäev, oktoober 16

n2rvihaige

Ma v6in pingelises olukorras jumala h2sti toime tulla, v2hemalt oma arvates, aga no kui ma n2en seda prantslast, kes oma poega mulle sokutada yritas siis ma kaotan enesevalitsuse lihtsalt! Ma t6esti lootsin, et nad on siit maalt jalga lasknud suve jooksul, aga t2na selgus, et siiski mitte. Anne muidugi ytles mulle selle n2dala alguses, et eiei nad ikka k2ivad meil kohvikus ning t2na oli see p2ev, mil ma lakkasin lootmast, et neid siin enam pole. Ma hakkan kohe lihtsalt n2rveerima ja pabistama, ise ka ei saa aru, mille yle. Nyyd ma ei saa seda peast ka visata, sest nad nyyd ju teavad, et ma seal ikka t88tan ja hakkavad, ma kujutan ette, et iga jumala p2ev seal yle tsekkimas.
Mul meenus mu fubar'i seikluse algus, kui turva mult ukse peal dokumenti kysis. Ta oli nagu k6ik ylej22nud, selline k6va tegija, kes pool 88d inimj2rjekorda teenindab ja id'sid kontrollib. N2hes, et ma eestist olen, l2ks tyybil kohe n2gu naerule, kutsus ligi oma kolleegi ja palus mul 8elda, kuidas twelve months eesti keeles on. No ma siis ytlesin, neil oli kohe l6bu oi kui laialt! Elusees pole n2inud, et nendel meestel positiivseid emotsioone ka jagub.
T88l yks klient suutis endal veidi margi maha teha ja ma olin nii 6nnelik, et leidub veel selliseid, kellel vahel ka k6ige lihtsamate asjade puhul nupp ei noki. Kysis, et kuidas lossini(teadup2rast on Stirling ehitatud m2e n6lvale ning loss selle k6ige tipus) j6uda ning n2itas mull oma kaarti ja lisas, et nad on aina ringiratast tatsanud(millest ma aru ei saa, k6nni aina ylesm2ge!!). Ma siis voltisin ta kaardi lahti, et m2etipus olevat lossi talle n2idata ja ma ei j6udnud s6nagi 8elda, kui ta juba n2ost yleni punaseks l2ks ja suurt h2bi tundis, sest ta ei taibanud lihtsalt kaarti yleni lahti teha! no on taibu...

neljapäev, oktoober 14

T2itsa haige, m6tlesin ma, et ma eales syrrealismiga tegelema ei pea, ERITI p2rast kirjanduse tunde kooli ajal, aga v6ta n2pust. Ikka tuleb ta ringiga mu ellu tagasi mind kimbutama. Esiteks, kui ma poleks Salvador Dali'd googeldanud(m2letasin ta nime kunstitundidest) arvaks ma siiani, et tegemist on k6ige piinatuma hingega maailmas ning kes suudab mingeid kesiseid ja mittemidagiytlevaid filme toota, nagu fakkkk. Ma ytleks, et vaadake L'age D'or, aga samas ega sellest targemaks ei saa ning lollimaks ka ei j22, pahviks ei l88 ja m6te sellel vaimusynnitisel hiljem ei peatu ka. Aga mina n2ed, pean seda tunnis analyysima ning mitte t6estama, et tegemist on huumoriga, vaid huumori kohta n2iteid tooma, mida pealtn2ha pole yhestki otsast yldse n2ha. No jeeeee inimesed aastal 1930 otsisid maad, et Rooma impeerium rajada, naeran nyyd pool elu selle yle. Sjuuke ajukepp ja vaevalt, et inimesed, kes mind tulevikus palkama hakkavad, mind selle eest tunnustavad, kurbus tuleb peale ma ytlen. Ma n2iteks n2gin unes valge kaheksajala-peaga meest, kes 6ppis laua taga ning kandis ylikonda ning uhkeid kingi, ma ikka peaks sellest yhe k6va filmi tegema.
R22kides elu helgemast poolest, siis saatsin l2paka eile parandusse ning ma siiralt loodan, et mu venna salakaval pettusplaan l2bi l2heb ja need arvutigeeniused seal kuskil inglisemaal arvavad, et nad ise mu ekraani katki tegid. Ostsin ka uue telefoni, mis on ypris uhke olemisega, hea et netti saan korralikult vahepeal, see v6imaldab mul isegi mingil m22ral 6ppetykke teha. Veel parem uudis on see, et Karin tuleb esmasp2val mulle uuuuuuesti kylla, oi kui tore! Muidugi sellega kaasneb ka see veetlev osa, et ma pean siva esseedega algust tegema ja need ka soovitavalt varsti l6petama, sest Miku ju meil tuleb ka kylla mulle ja seda ysna pikaks ajaks! Siis ma tahan minna P6hja-Sotimaale, sest k2ivad k6lakad, et seal on megailus ning 2rgem unustagem Loch Nessi!
Elu tipphetked k2ivad ikka t2ie hooga, kord suuremini kord v2iksemini. Ja eriti tipp on see, et k6ik teed viivad ikka Dusk'i 88kluppi mind. ...When in Rome

neljapäev, oktoober 7

dot dot dot

Täna oli Dirty Jobs Piret Edition. Puhastasin nimelt meie vannitoa ära. OOOO õudu kui rokane see oli. Ma ei tea, kuidas ma siiamaani rahuliku südamega sellises dušikabiinis pesus olen käinud. Nüüd ma pean olema köögi koristamisest aastaks prii! Mite, et ma seda veel kordagi koristanud oleks, sest ma kunagi lihtsalt ei tea, kust otsast pihta hakata. Ajan endal ka südame pahaks! No pärast küürimist eriti isu polnud enam ning läksin loengusse. Pathfooti hoonesse viib bussipeatuse poolt üles trepp, sest ega siis seal ükski hoone orus ei asetse, ikka küngaste yipus. Ja no selle trepi iga aste oleks nagu omaette tantsuplats. Ehitajad hindasid vist tudengite suurust üle või maitea.
Eile AirTV'ga tegime filmiklippe ning meie oma räägib siis haigusest Quatrofollowitis, mis maakeeli (loe: Ian'i vaimusünnitis) tähendab seda, et 2 inimest on sündinud nii, et neid terve elu jälitab 4 inimest, teevad debiilseid häälitsusi ning üleüldse kirjeldatud sõnaga brainless. Lõpus need 2 inimest armuvad ning kari brainlesse jooksevad nüüd juba kaheksakesi koos uue inmese sappa. Happy ending. Muidugi kaotasime me oma filmist esimesed 2 minutit nii et me pidime loo hoopis teiseks muutma, oh well.
Järan oma emme saadetud halvaad ja tunnen elust mõnu. Ta saatis veel enda keedetud õunamoosi, mett, marineeritud seeni ning kalevi šoksi! Mida võiks hing veel tahta!
Ja lõpuks sain alles nüüd oma tasuta sõnumid ning ka tasuta interneti oma telefonile, my day of lucky!

reede, oktoober 1

jällegen

Just nagu ma ei suuda enam situatsiooni enam õigesti hinnata ja vastavas keeles kõneleda inimestega, on mulle Inception nii pähe hakanud, et hakkasin oma teooriaid leiutama. Oleks ju hirmus, kui iga öö näeksid unes eelmise öö june järge. Siis lõpuks ei teaks, kumb on reaalsus, kumb mitte.
Reaalsustajust rääkides, siis ma poleks nagu Stirlingust pikemaks ajaks üldse ära läinud. Karitaga sattusime üks õhtu tänavatele, kuhu ma veel sattunud pole kordagi, temast rääkimata. Tekkis nii erineva koha tunne, mis on hea, sest pikema aja vältel on Stirlingul vähe midagi uut pakkuda. Elu jookseb siin nii oma vaikset viisi ja see tundub nii õige koht. Ma ikka raskesti rahul endaga. Kõik on nii paika loksunud, isegi see tüüpiline Šoti ilm, millest ma elu aeg olen ainult halba kuulnud, lõpuks ilmutab end. Juba jutu järgi tegelt terve suvi ja võin seda kinnitada siin veedetud aja põhjal. Tavaliselt, kui on nii vihmane, siis kaasneb mingi rõve lõpmatu sopp ja muda ja nahhaalsed autojuhid, kes jalakäiate ja põhjatute veelompidega ei arvesta, siis siin selliseid asju pole! Lihtsalt vihm. Ja no külm on.
haha ma jõudsin täna reedestele filmivaatamistele ilma igasuguste järelnähtudeta! Ja mul on siiralt hea meel, sest väga hea film oli- The Piano. Kohe väga hea. Nii hea on ennast uhkeks teha nii lihtsa vaevaga. Ja no isssand, kuidas ma naudin oma meedia seminare, me õps on nii asjasse pühendunud ja nii innu ning kirega räägib, kohe näha, et mees teab, mis mees räägib! Mitte nagu European Cinemas, kus sa peaksid ammutama mingit teadmisi, kui filmi kohta on fakt "This is considered to be the first science-fiction film and the first parody of science -fiction" ja ainuke, mida õpetaja suust kuuleb, on "this confuses me too...so...." noooo selge, üsna entertaining kohati