kolmapäev, detsember 28

jõulud ja rahu ja asjad

Kingisoove mul see aasta polnud üldse. Mu meelest oli see piisav, et ma sain parajalt palju pere ja muude sugulastega aega veeta. Mu suurim probleem oli see, et mul varsti raha otsas ja mis rahade eest ma siis Eestis joomas käin. A ma sain siiski jõuluks natuke raha, nii et enam ei pea muretsema selle pärast. Ja üldse on enam-vähem norm, enamik õhtud on sisustatud sealhulgas ka 9gag'iga, kust ma sain teada, et paljudel on oma vanematele nii mõndagi öelda, kuna nad ei saanud ei Ipad'i, Iphone'i või mõnda muud imelist vidinat ja ma siis mõtlesin oma hellale jõuluajale, mil mu kihlus katkes ning pole mul ka enam kodu Eestis, sest emme kolis soome ära ja maja pole mõtet niisama tühjana hoida. Uued elanikud on sellest teinud täiesti oma kodu ja kui ma eile seda nägin, siis ma tahtsin nutta lihtsalt. Aga noh noorte üle peab ju hea meel olema, sest neile seal väga meeldib. Nii et kogu seda saasta see raha võib-olla ei korva, mille ma kingitustena sain, aga no inimesed võiks natuke õnnelikumad pisemate asjade üle olla. Mul on veel hing sees ja siiani õnnestunud enam-vähem rahu säilitada ja kõik võiks vähem tõmmelda ning soovitan ka soojalt mitte kõigi elu ära sittuda, lihtsalt sellepärast et tuleb tuju. Mul on hea meel, et mul veel õlle raha jätkub vähemalt ja loodan, et veel pikaks ajaks, sest muidu võib küll kerge masendus peale tulla.
Tuju teevad heaks tõsiasjad, et mul vähemalt tulevikus pole peavalu Eestisse tõttamise pärast ja et ma lähen juba varsti siit minema kõigepealt Karinile Londonisse külla ja siis tagasi oma koju, nii ootan!

pühapäev, detsember 11

No issand kui õnnestunud päev eile oli. Kuna ma Mustamäest tean täpselt null asja, siis ma eeldasin, mis peatusest ma 13 bussiga ülemistele saan. See läks täppi ainult, et netis olevad bussiajad küll väga täpsed pole ning hiljem selgus, et ka bussid käivad nagu jumal juhatab. Lõpuks loksusin ülemistele, kus oli megalt rahvast, süda läks pahaks. Sain oma uue pangakaardi jätte, kus seekord on kirjas, et õpin Riias. Otsustasin minna nr 2 bussiga linna, mida ma pidin 20 min ootama, sest eelmine just läks. Linnas pidin ka mega kaua trolli ootama ja ka trollis ootama, et see kohalt sõidaks, kui selgus, et see ei sõida üldse. Sain siis 16 peale, kus oli mingi miljon inimest ja üks kurjem kui teine. Heatahtlikud inimesd ei saanud bussist väljagi ilma et neile rusikaga veel selga ei pandud bussile tulijate poolt. Ja seal polnud senimeetritki kuhugi poole minna ja kõik õiendasid ja inisesid, et ÄKKI rahvas liiguks kuhugi. Nii kena oli. JA eriti see, et need õnnelikud istumiskoha omanikud ka aru ei saanud, kui vähe ruumi kõigil on ja üks eit läks eriti marru, kui ma tema poole vähe nõjatusin, sest vahekäigus läks mu seljatagant mingi faking 3 inimest korraga mööda. Ma ei saa aru, kes see on siin igapäevane või mul lihtsalt täiega vedas. Käisin Marianni ja hiljem ka Tormi pool, kus oli lausa vägagi tore ja oh mind rumalat, kui ma jälle netis olevatele bussiaegadele lootsin. Seda 13 ei tulnudki ja mõtlesin, et oleks hea mõte 10 peale minna. Tore et ma siis täiega Mustamäel majade vahel ei ekselnud sada aastat. Vähemalt see üks kord mul mingigi suunataju funkas ja leidsin Tammsaare tee üles. Ma ei julge enam siit korterist väljagi minna enam.
Head adventi ka

reede, detsember 9

Eesti

Tore on Eesti pinnal jälle kõndida. Mul pigem veel parem meel selle üle, et meil reisimine üldse nii edukas oli. Šotimaal oli neljapäeval räige torm. Rongide venimisel kui ka hilinemisel me lõpuks jõudsime lennujaama, kus oli veel külmem ja tuulisem kui õues kohati. Selline tunne, et lennujaamal vajub kohe katus sisse, vot nii kindel on ryanairi lennujaamas olla. Kuna torm läks aina hullemaks, polnud mul erilist lootust ,et lend üldse toimuks, kuid meid lasti normaalsel ajal lennule. Pidime tuule vaibumist ootama 40 minutit. Lennuk seisis paigal, a tundus nagu lendaks, sest see vappus juba maapinnal nii palju. Lõpuks tõusime õhku, natuke aega oli jube aga lõpuks olime rahulikuma ilma käes. Und ei tulnud ja passisime seal niisama. Tahtsime mihkliga teada, et missugused need suitsuta ja lõhnata sigaretid välja näevad ja ostsime. Mingid mõttetud junnid on need, 5 euri maha visatud raha:(
Lõpuks olime kohal, Laura vanemad viisid meid bussijaama, kust meid turva jälle välja visata tahtis nagu mul 2 aastat tagasi oli. A me ei maksnud ega läinud välja ka vaid olime rahus edasi. Buss tuli lõpuks ja ma Tallinnani magasin rahus. Võtsime mäkist hommikusööki, Mihkel pidi otse tööle minema. Ja nüüd olen päev läbi lebotanud. Maximas käisin, kus kõik olid nii elust tüdinenud näoga, suht masendav. Varsti naudin vanni ja filmi. Ja siis jälle tuttu!

esmaspäev, detsember 5

oh issand kui haige ma olen. Nii rõve on olla ja ma näen nii rõve välja juba neljandat päeva, suht sellest ajast saati kui Mihkel siia jõudis. Tahaks aint magada kogu aeg ja samal ajal teed juua ohtralt. Aga ei-ma pidin õppima palllllju, õnneks on kõik assignmentid valmaaa ja lähen neid varsti ära andma. Ja semester ongi läbi sellega.
Eile oli meie kohviku töötajate piduõhtu, kuhu ma minna ei saanud, sest ma lihtsalt olen nii väeti ja kole. Mul oli õhtul üpris paha olla ja Karital olid sõbrad külas, kes seal irvitasid ja naersid arvatavasti mingite heade naljade üle, samal ajal ma unistasin, et mul oleks jaksu üldse nii palju naerda kui ma järsku kuulsin pärast südaööd mingit inimmassi teisele korrusele tulemas ja kisamas. Mõtlesin, et Karita kavatseb mingi läbu oma toas korraldada et no tore on kuid EI, need olid mu kallid töökaaslased, KÕIK mu töökaaslased seisid lihtsalt mu voodi ümber ja laulsid jõululaulu mulle. Siis kukkus Miriam kisama ja võttis välja mingi jõulukaunistuse, mille ta kuskilt rotti oli lasknud. Siis sain ma aru, et ta on teistest vist natuke rohkem purjus. haha poisid raudselt valisid uue ohvri, keda täis joota sest mind polnud seal. Nad olid võitnud mingi Pub Quiz'i ja oma tiimi nimeks olid nad pannud PIRRRRRREEET NOOOOO. Ma ei saa siiamaani väga sellest naljast aru, aga mingi inside joke see on igaljuhul. Ja ma ei saanud paljudest asjadest aru, sest Miriam midagi hõiskas ja Matt valjuhäälitses samal ajal ja teised niisama passisid, kuidas ma voodis nii hädine olen. Siis hakkasid nad ära minema ja kui Miriam viimasena toast lahkuma hakkas, tuli Karita vaatama, et mis teema on ja Miriam lihtsalt aeg luubis kukkus ümber mu voodisse. Seda tahaks uuesti näha jumala naljakas oli. Aaaa ja kuna ma ei läinud välja nendega, tegid nad mulle nii palju kingitusi! Ma sain viina pudeli, teed, Lush'i poest mingeid tooteid, caramel shortbreadi, midagi oli veel ja nende hulgas ka MINU ostetud kõvaketas, mis ma amazonist tellisin, oli sinna hulka pandud ja ära pakitud ilusti. Ma ütlen, see kõik oli nii tore. Tegi mu haigust kohe vähem rõvedaks!
Nüüd meil lumi maas ja täna on ka ilm ilus

Stirling pani vist seekord Eestile ära. Nüüd hakkab jälle see huvitav aeg, kus lume puhul käiakse kummikutega ja kui lund sajab, siis kougitakse vihmavarjud välja. Ma loodan, et jälle mingiks kaoseks ei lähe, et lend koju ikka neljapäeval läheb!

neljapäev, detsember 1

On neljapäev ja homme jõuab mu lover! Oi kui kaua ma seda päeva oodanud olen. Viimasel ajal on aeg nii aeglasesti läinud ja samas ta läheb nii kiiresti.
Esmaspäeval ma ei õppinud vaid laisklesin kuni oli aeg minna ceilidh'le. See on väga šotilik pidu, kus põhiliselt tantsitakse end ogaraks. Kõik tantsud on eriti hüppelised ja oksendamiseni peab keerutama. Sellest hoolimata oli täiega tore õhtu. Teisipäeva hommikul muidugi nii tore polnud, sest ma pidin tööl olema kell pool 9 ja ma lihtsalt surin seal terve päev. Chris oli nii lahke ja ei teinud nalja mu üle ja nii see päev veeres seal. Õnneks tuli juhuslikult palju sellisedi püsikliente, kes on väga jutukad niiet ma sain oma mõtteid mujale viia, kui et oma peavalule ja kui jube mul olla oli. JA kui kell 3 lõi, läksime Mäkki. Sellest einest hakkas kohemaid parem! Kodus me Karitada vedelesime terve ülejäänud päeva. Vaatasime 2 filmi ära ja siis Karita hakkas arvutist mu pilte vaatama, kõik vaatas läbi ja põhimõtteliselt iga pildi kirjeldus oli "ja no seal me olime nii täis." Ma ei imesta, kui paljud pildid olid kas türgist või annimatsist või eelmisest suvest. Siinse aja piltidest ma ei hakka üldse rääkima.
Igaljuhul ma läksin magama ikka mingi kl 1 kuigi olin megavässu ja hommikul ajas mind Karita üles. Ma ütlen see netita elu ei ole kiita. Lihsalt nii igav on. KArita hakkas siin mingeid asju parandama ja kopsima, ma koristasin ja võtsin korteris oma asju koomale hetkeni mil saabus Nathan uue suvalise ruuteriga ja mis ime kombel tööle hakkas. Ja põhimõtteliselt jõudsin ma õppimiseni mingi 2 tundi tagasi, sest interneti saabudes passisin ma feissaris, kus siis mujal. Hiljem läksin Laurale külla ja käisin kohvikust läbi James'i vaatamas. Kodus tuli Silje mu tuppa ja passis oma arvutiga mu voodis ja siis helistas kell 8 James, kes teatas, et tal pole võtit, et kohvikut sulgeda nii et ma pidin uuuuuuesti sinna minema. Ta on ikka eriline frukt kohati. Ja nii see kell on juba pool 12. Me vist Karitaga hakkame filmivaatama. Kuna mul on essee kohe VALMIS. 2500 sõna pow! Peaks olema 3000 aga no keegi ei jaksa sel teemal veel 500 sõna heietada, ma niigi tubli olnud :) Homme alustan pr reportiga, mis on 2000 sõna, nii et kui ma sellest veel vähem kirjutan, siis see on piece of cake praeguse esseega võrreldes.

reede, november 25

REEDE

Tunne on nii hea nagu Mariol, kui ta lisamaailma satub ja kümnekordistub, mille järel ta 500 münti vähemalt saab koguda. Good times!

Pean Laura pool netti kasutama, et õppida, ainult, et ta laseb Ace of Base'i ja Mr.Presidenti. Rääkimata Five'ist, what's next right? Jaaaa Spice girls. Go 90's hahah! Tegelt ma täna juba päris palju õppinud, nii et lõbutseda võib ka veits

kolmapäev, november 23

Kodus on null netti, nii et otsustasime Siljega Old Town Coffeehouse’i tulla, kuhu siis mujale! Siin on wifi, nii et ma passiks siin elulõpuni. Mulle toodi just uus tee, mida ma isegi ei küsinud... See omanik megatore. Just rääkisin talle, kuidas ma ei saa Miriamit siia kutsuda, sest kui ta tuleb, siis ma ei saaks õppida vaid ajaks juttu mingi 10 tundi. Ja siis hakkas ise muga jutustama ja ei lasknud õppida. Aga nüüd on jälle vaikus majas ning ma ikka ei õpi.
Muul ajal olen ma laisk olnud ja pole viitsinu esseedele järgi minna, nii et ma siiani ei tea mis hinded ma sain.
Esmaspäevast alates olen ma Lauraga koos flaiereid käinud jagamas. Nii linnas kui ka linnakus. Linnakus me aint saime pragada täiega palju, sest meil polnud luba seda teha, millest meil polnud õrna aimugi. Tore pr firma, kes meid paneb tegema asju, mis on seaduse vastane...lahe. Täna pole me midagi jaganud, sest sitt ilm on ja üldse Laural oli päev läbi tegemist. Saime homseks loa linnakus neid jagada, nii et loodetavasti tuleb sellest midagi välja. Ja semester on ka muidu läbi, mille üle mul lihtsalt ei saaks paremat meelt olla! See on lihtsalt üks suur õnnis hetk. Nädala pärast tuleb juba Mihkel siia! Ma ei suuda uskuda, kui kiiresti aeg läinud on. Ja kui pime aeg juba käes on. Siin läheb juba mingi kl 3 pimedaks noh, sest tänu pilvistele ilmadele on siin nagunii hämar non stop. Ja ma tahaks ainult magada kogu aeg. Ja nüüd tagatipuks muudele asjadele, on mu vasaku silmaga midagi paha juhtunud. Mul silmas üks udune laik ja nägemine on ka palju kehvem kui paremal silmal. Arvates, et see pole suur asi, rääkisin ma sellest Mihklile, kes käsutas mind arstile helistama, sest ta emal on sama jama, ja see jama on suht väga väga paha. Nii et mul siin kerge paanika. Ja siin kohvikus nii palju tulesid ja tulukesi ja küünlaid ja ma näen kõike nii uduselt, et jääb nii pühalik mulje. Veits imelik. Saime ka tasuta mandariini, omanik ütles, et ta ei võta äraütlemist vastusena.
Kuna ma sain hunniku teed juurde, siis ma olen siin veel mõnda aega ja üritan interetilahket aega targasi kasutada.

neljapäev, november 17

On jälle neljapäev ning reggae õhtu. Peaks vist minema, kuid alko pole siiani mu jaoks eriti ahvatlev. Plaanime minna jällegi Old Town Coffehouse'i õppima. Eks näis, kas sellest midagi välja tuleb.
Käisime täna Karitaga šoppamas. Teel poodi nägime 100 meetri ulatuses nii palju tuttavaid. Nii naljakas oli ja taaskord sain aru, kui väike Stirling ikka on. Kõigepealt nägin Domi, kes vandus, kui külm õues on. Siis nägin selle kohviku omanikku, kes kutsus kohvikusse. Seejärel paistis eemalt silma Silje ja Nathan, kes office tooliga koju jalutasid. Siis nägime Davidit, kes samuti vandus kui külm ja märg on.
Muidu on suht igav olnud, ma nädal aega nii kurnatud olnud ning TÄNA ma lõpuks sain magada 12 tundi lausa. Nädala tipphetk oli ehk see, kui me Karitaga poest tulime mingi päev, siis vaatasime, et keegi keedab kapsast, mis lõhnab popkorni moodi. Mõtlesime, et las olla siis. Seejärel tuli Nathan kööki ning kukkus vabandama haisu pärast. Ütlesin, et aa it's ok, et see hea lõhn ju ning küsisin, et see on kapsas onju. Mille peale NAthan ütles 'No, cannabis' Me KAritaga jäime lihtsalt passima teda. Ta siis seletas, et mis ta sellega tegema hakkab ja blabla ning mingi hetk ta kadus korterist ja ma pidin ise selle eest hoolitsema. See kees seal mingi 7h...
Ja eile, kui mul köögis lõpmata igav oli, tuli ta kööki ja küsis, kas ma tahan vaadata temaga mingit filmi, kus üks mees õpib buffalo seljas ratsutama. No isssssand mis film. Vahepeal näitas mingeid suvakaid looduskaadreid ning loomi, kes metsikus looduses ellu üritavad jääda. Siis läks tegevus tagasi selle mehe juurde, küll ründas teda puuma, küll hunt ning isegi paar karu tegid hulljulget katset, kuid ooo see mees oli nii vapper ja nottis kõik loomad maha. Seejärel pidi ta imiku ja buffaloga ületama räiget jõge, millega ta loomulikult ilma probleemita hakkama sai. Siis galopeeris ta buffalo seljas otse pubisse ja nottis pahad mehed maha. Ma ei saanud aru mitttte midagi. Nathan näitas mulle veel mingit kokkumiksitud muusikavideot sellest filmist, mis oli suht naljakas isegi. Ja see laul siiani kummitab.
Nii masendav, Mihkel kutsuti Muusika Gala õhtule ja võtab mingi tüübi sinna kaasa, oleks ma Eestis, läheks ma ise aga no ei. Selle asemel naudin oma vabu hetki, sest varsti pean ma detsembriks kooliasju tegema hakkama, apppppi

pühapäev, november 13

Niisiis, reedel-kui ma raskesti neljapäevast pidu järelkaja kannatasin, sain ma õhtul Miriami ja Jamesiga kokku Old Town Coffeehouse'is, mis on mingi 30 sekundi kaugusel. Sain seal maitsvat ja kodust suppi ning ütlesin saatuslikud sõnad "If I had a pint I'd feel much better." Läksime siis pubisse ja Matt ka ühines meiega hiljem. Kuna ta teadis, et mul oli suur kannatustepäev, siis ta leidis, et ma olen peast soe, et jälle pubis passin. Siis läksime me lausa järgmisse pubisse ja oh jumal kui purju ma jällllle jäin. Ma ei saa aru lihtsalt. Matt oli laupäeva hommikul tööl, kuid siiski otsustas ta Jamesiga peale pubi X-boxi mängida, nii et ta sai 3h magada. Ta vist hommikul veits suri tööl. Ja kuna ta oli mulle lubanud, et ta ei lahku enne, kui mina tööle jõuan, siis ta seal ka piinles kella 2ni. Samal ajal ,kui ma kell 1 alles voodist välja sain. Ta polnud eriti õnnelik, kui seda kuulis. Mul annab siiani seda 2 päevast joomat tunda. Muidugi oli mul plaan umbes terve pühapäev maha magada, aga oh ei-heatahtlik piret tõttab jälle appi kohvikut avama, sest David polnud ikka veel Dundee'st tagasi jõudnud. Palka pole ma siiani saanud, sest David suutis mu palga Miriamile kanda ja ma saan palka umbes kuu lõpus noh. Issand kui meeldiv, iga kuu võiks lausa nii olla ju. Ja sellepärast ma lähengi nii närvi, et teen teeneid kogu aeg ja palka ei või isegi normaalsel ajal saada, mitte et me muidu normaalsel ajal saaks. Ikka kulub mingi pool kuud ja massiivselt närvikulu, enne kui keegi raha saab.
Ja nüüd ma nii väss, sest sain Miriamiga selles samas kohvikus kokku, et lõunatada. Muidugi, kuna see omanik nii jumaldab mind, siis mu ports oleks nagu kolmele inimesele mõeldud, nii et ma õgisin nii täis ennast ja pool jäi ikka järgi. Uni on nii silmas, kuid pean filmi presentatsiooniks valmistuma ja lugema mingit imalat teksti :(

reede, november 11

Aleksandra sünnipäev

oli EPIC! See on epicuselt teisel kohal mu elus, ausõna. Eile oli üldse hullumaja. Kella 3ni olin tööl, kl pool 4 olin ülikoolis kl 5ni. Sealt otse bussile, et jooksuga šoppama minna. Bussis nägin ma Matt'i, kellega ma lõpetasin primarkis ja kes mulle moenõuandeid lahkelt jagas, hahah. Ma ei saanud aru, miks ta üldse naisteosakonnas kaasas jõlgub. Igatahes ühtegi normaalset nõuannet ma ei saanud, sest iga kord, kui ma mingile esemele pilgu peale viskasin, laitis ta kohe selle maha. Tema abita oli mul lihtsam igaljuhul. Lõpuks läksime peole, lubasin Matt'iga mingis pubis mingi hetk ühineda,aga seda ei juhtunud. Me mõtlesime Aleksandrale välja 21 challange'it, mis ta õhtu jooksul pidi tegema. OH SHAME! Ma elusees kõige ossimas pubis pole-dance'i ei teeks...aga tema see-eest tegi seda ning samuti laulis täiest kõrist poola keeles tänaval ja kerjas raha. Ma paneks pilte siia, kui mul neid oleks. See oli lihtsalt talumatult naljakas! Ja no siis me muidugi ühtegi pubisse sisse ei saanud, sest kõik pannakse ju kell 12 kinni, see käib nii ajudele. Jooksime Riikaga kebabi ostma, mis oli maailma maitsvaim.

Selle koha omanik küsis, et kuhu ma olen kadunud-nagu ma mingi igapäevane klient oleks seal olnud...Sõime ära ja läksime siis klubisse, mis muud. Kus ma jõin veel ja veel ja veel. Ja veel aleksandra juures ja ega ma kodus ka voodisse ei läinud, vaid vatrasin üle tunni Karitale, kuidas ma juhiload sain.

JAh, see on käru Aleksandra korteris, see oli märk, et on vist ammu juba käest ära läinud.......nüüd on see neil vannis.

Ja siis ma üritasin pilti teha, nii et me kõik kaadrisse jääks. Ise blackberryga pilt jäädvustada on raskem, kui arvata võiks.
Hommikul ajas mind muidugi üles David, kes küsis mingi rumala küsimuse kookide kohta ja rohkem mul und ei tulnud, nii et kooli minnes olin ma ikka vine all veel. Ja seda vist siiani mul selline tunne. Nägin ka Matt'i, kellel on niigi juba maitea mis imearvamus must, see läheb ikka aina paremaks, kui ta mu võrratuid lugusid kuuleb. Igal juhul koolis mul hakkas lõpuks nii paha, aga elama jäin. See-eest nii pea, kui ma bussi peale jõudsin oleks ma tahtnud kohemaid kasvõi akna kaudu väljuda. Mul hakkas niiiiiiiiiiiiiiiii paha, mõtlesin, et roobin kõik kohad täis. Nii et ma pidin linna jalutama. Ma pole elusees värsket õhku nii palju hinnanud kui täna ausalt. Siis ma kodus vedelesin ja ei teinud mitte midagi ning otsustasime KFC'sse drive thru'sse minna.


HAHAH ja nüüd mu drunk arrogance.

Silje oli jätnud kirja, et me täna kell 12 koristama hakkaks, mille peale me kirjutasime, mida me sellest arvame. Olin seisundis, kus ma ei suutnud isegi kirjutada. Seal on kirjas-no can't do. clean it yourself. riverside motherfucker. Me naersime Karitaga oma nalja üle 10 minutit.
Peaksin saama mingi hetk JAmesi ja Miriamiga kokku, eks näis, kas ma vajun iga hetk siin kooma või mitte

kolmapäev, november 9

palgapäev

mis pole ikka veel kätte jõudnud, masendav. Meil oli esmaspäeval täiesti null sööki, ma pidin hommikusöögiks fajita võileiba sööma, mis oli üllataval kombel isegi hea tegelt. Nathan tunnistas, et pidi riisi munaga hommikusöögiks tegema. Käisime odavaimas poes maailmas-Aldis. Siin ikka sitaks odav elada võrreldes Eestiga. Vaatasin eile koolitööga seoses ühte filmi, mis on siiani parim olnud. Nimeks Cell 211. Poleks uskunud, et ma Global Cinemas normaalsete filmideni ka jõuan, aga see aeg on käes!
Nüüd meil korteris nii hea soe hommikuti ja õhtuti. Vahepeal väga pole, sest siis küte väljas:( See-eest on täna 10 ja homme 12 kraadi sooja õues, nagu misasja. Pühapäeval oli lihtsalt nii külm, et me läksime Junk Rooms'i jooma, sealt edasi Morrisons'i, kus me ei saanud alksi ning seejärel No.2'te. Ja sealt oli vaja veel edasi minna Aleksandra juurde ja passida seal kella 2ni. Esmaspäev polnud üldse helge. Loengus ma pidin otsad andma, üleüldse polnud see loengu teema ainele vastav, nii närvi ajas. Ja nüüd, kuna ma olen nii osav ja jätsid osa õppimise hommiku kaela, pean ma õppima hakkama. Homme on Aleksandral sünna ja siis on piduuu jälle

pühapäev, november 6

nolifer

Ma avastasin täna tööl, milline nolifer ma olen. Ainukesed kohad, kus ma käin on kodu, töö, kool, pubi ja ööklubi. Mujal ma lihtsalt ei käi. Ja no Tesco. Tööl olen ma tavaliselt 2-4 vahetust nädalas, koolis pole ma juba 2 nädalat käinud, pubis käisin ma viimati eelmisel neljapäeval, poodi jõuan ma heal juhul iga 2 nädala tagant nii et jõuame järelduseni, et ma passin täiesti tühja kodus kogu aeg ja õhtul viivad mu jalad mind klubisse...kena noh. Jubedus kuubis tegelt. Ja nüüd on kodus nii külm, sest õues on niiiii külm, prrrr. Mingi 3 kraadi. Ja see pani mind mõtlema, et peaks kuhugi sooja minema. Tegelt peaks siin külma käes õppima, mida ma ka praegu ausalt teen, lihtsalt väike paus. Ja siis tagasi õppima. OOOOOoo seda elu, kuidas ma tahan juba Eestisse ja üldse mitte õppida.
Muide mul ununes vist üks nädal nädala feil mainida. Nimelt oli Silje sünnipäev, mille lõppedes ma üsna purjus olin ning kõht tühjaks läks ja ma putru endale tegin. Kahjuks ajasin ma kaneeli ja tšilli maitseaine sassi, nii et ma sõin putru tšilli ja suhkruga. Ma ei tea, kas asi oli mu konditsioonis või mitte, aga see oli maitsev! Kuigi kaine peaga sellist hommikueinet vist ei sööks..

teisipäev, november 1

time isn't waisted when you're getting waisted

Mul kohe meri põlvini teise essee valmis saamisega! Mul selleks täielik õigus, suva, et selle nädala kodutööd on kõik tegemata ja mul on endiselt tunne, et ma upun kooliasjadesse (seda esimest korda elus pärast keskkooli, haha).
Ma olin niigi tubli, et ma halloweenil välja ei läinud (lõpuks on see nädalaajane tähistamine läbi), vaid tegelt ülivähe õppisin ning ülejäänud aja sõin ja vaatasin filmi, mis polnud üldse nii jube. Muidugi tegime arts and craftsi ka veits Nathaniga kõrvitsa pie peale

Vasakpoolne ämblik on minu oma ning see geneetiliselt muundunud octopus-spider on Nathani oma

Läksin veits hoogu ämblikuvõrguga

Ja kuna keegi polnud nõus halloweeni kõrvitsat tegema, siis tegin ma selle ise
Vaatasime mingit mõttetut õudusfilmi, mida ma lõpunigi ei viitinud vaadata ning nautisime mojitosid ja ka gini toonikuga.
Tahaks nüüd väikse power-nap'i teha, et siis ikka pidu panna, mis siin muud.

esmaspäev, oktoober 31

Eile see juhtus jälle. Terve päev töötasin oma essee kallal, mille ma lõpuks valmis sain ning läksime Lauraga jalutama. Tegime üsna suure ringi ja lõpuks kui linna tagasi jõudsime, otsustasime minna Junk Rooms'i, kus Aleksandra tööl pidi olema, et tsau öelda. Selgus, et ta polnud tööl vaid niisama jõi end seal täis koos oma mehaga. Mul polnud plaanis juuagi, aga nii me sinna üsna kauaks jäime ja sain maitsta päris maitsvaid kohalikke õllesid. Seal läks lõpuks nii käest ära, selle koha omanik tahtis mind Alanile maha parseldada mingi purgi hapukurkide ja heeringa eest, samal ajal mingit umbset aksenti tehes...nii ma jõin seal kolm õlut ja ma ei suuda uskuda, kui purju ma kolmest õllest jääda võin..või oli see pigem neli? Hommikul õnneks viga polnud. Pidin esseed minema ära andma ja no kõik poleks saanud veel rohkem valesti minna, ai ma olin marus!! Õppetund-vahet pole, et sa tund aega varem minema hakkad, et essee välja printida, sest lõpuks jooksed sa ikka mööda koolimaju ja otsid arvutiklassi, kus parasjagu eksam ei toimuks ja arvutit, mis esiteks vaba oleks ning teiseks, mis laseks sind meilidele ligipääsu kiiremini kui 20 minutiga. Fakkkkk ma läksin nii närvi lihtsalt. Õnneks sain siis lõpuks 4 minutit enne tähtaega ära anda, ma loodan, et ma seekord õigesse esseekasti selle panin..järgmine kord ma hakkan koidikul minema, et inimese kombel midagi sujuks.
Aga nüüd rõõmsalt asun ma teise essee kallale, jesssssss noh

laupäev, oktoober 29

jeebus, ma ei tohi minna enam kunagi ühele õllele, sest see pole KUNAGI ainult üks õlu. Masendav lihtsalt. Alustasime Nicky Tams'ist, sest Nathan saatis oma Hollandi sõbrad sinna, kes olid seal juba 4 tundi passinud ning 7 pinti ära joonud. Jätkasid nad meiega samas vaimus ning suundusime Settle Inn'i reggae õhtule. Aleksandra tõi paar oma sõpat ka, reggae't olid nautimas juba Mirjam ja James oma sõpradega, nii et kokkuvõttes oli meid seal paras hunnik. Lõpuks oli juba üsna mitmes pint ära kaanitud ning oli aeg seal maal arutleda dusk'i mineku üle, millest muidugi kujunes LETS GO!! Pidime küll Jamesi ja Miriamit pool tundi veenma, vaene tüdruk oli täna tööl ja seal oli megakiire terve päev ja ma tean seda, sest ma passisin terve päev seal üritades õppida. Millest esimesed 2 tundi midagi välja ei tulnud, sest ma üritasin enda halva enesetundega võidelda. Igal juhul olime me rõõmsalt klubis lõpuks. PS-ära kunagi ürita klubitöötajat, kes klubimuusikat vihkab, veenda kluppi tulla ja öelda et c'moooon it's gonna be fun! Sest sellel tüübil tõesti polnud lõbus ja ta silmist oli näha, kuidas kohe üldse seal olla ei taha. Mul oli ikkagi lõbus, jumala epic õhtu oli ja hiljem läksime Jamesi sõbra juurde, mis muidu on 5min kaugusel, aga võttis aega 40 minutit, sest on ju vaja tuiata kõikjal ning endaga kaasa haarata erilisi suvakaid, kes on sjuuksed chavsid et vähe pole. Õnneks seal majas polnud alkoholi, sest muidu ma poleks tõesti täna voodist väljagi saanud. Niisiis ma ikkagi sain maast lahti olles veel alko mõju all ning roomasin kohvikusse. Enamik ajast passisin ma niisama tühja, erilist tolku must polnud. Aitasin Miriamit vahepeal, sest nii kiireks läks seal. Aleksandraga käisin pubis söömas, mis oli nämmmma southern crisoy chicken wrap, ma sööks neid lõputult ma ütlen. Jaaaa siis passisin kohvikus edasi, rääkisin püsikatega ja olin niisama lahe. Aitasin Miriamil kohvikut sulgeda, ma lihtsalt igal võimalikul viisil eiran seda esseed mida ma nüüd siin nukralt tegema pean. Ou maaaai ma leidsin sellest targast müütide raamatust eesti keelse variandi netist, mis teeb mu elu umbes 50 korda lihtsamaks ja ma tahaks seda inimest isiklikult tänada, kes seda viitsinud tõlkida ja üldse netti üles panna!!! Huvitav värk täiega, aga kirja panna on raske raisk. Nälg on jällllle, aga süüa ka ei viitsi tegema minna.

neljapäev, oktoober 27

Niisiis, reedel ei olnud eriti pikka pidu vaikse istumisega, vaid läksime ikkagi klubisse. James’i sõber oli seal diskžokei nii, et otsustasime minna. See oli pigem Aleksandra poolt sunniviisiline, sest seal lasti dubstep’i ja mingit muud jura. Tore õhtu oli. Laupäeval olin tööl, õnneks pohmelli polnud väga üllataval kombel ning pühapäeval oli ju Silje sünnipäev. Teemaks oli kokteilipidu, nii et kõik pidid hästi ilusti riidesse panema, mida James muidugi ei teinud. Grant’il oli lausa selle puhul kilt ostetud. Alksiga leppisime nii kokku, et igaüks viskab kümneka ja saab juua nii palju, kui süda ihkab.
Pärast tööd ja tundide viisi šoppamist, kui ma lõpuks koju jõudsin, oli selline vaatepilt

Alksi ja muud kraami jäi sitaks palju üle. Mina isegi ei joonud nii palju, sest need magusad märjukesed ei ole kohe üldse minu jaoks. Ärkasin järgmine päev värskena, kuid pidin esimest korda tõdema, et mu kõht võib külla väikse pohmelli päeval täis saada, tavaliselt ma sööks lõputult. Kui aga on minek Jimmy Chungs'i, kus sa sööd nii ohtralt kui jaksad, siis saab kõht ikka täis küll. Olin sunnitud pika uinaku tegema, siis loivasin Tescosse ja ülejäänud ajaga ma midagi tarka ei teinud. Nüüd ma siin piinlen ja kahetsen, et varem algust ei teinud oma esseedega. Pean kirjutama Roland Barthes'i müüdi ideest ja blabla. Ma pole nädalaid midagi aru saanud sellest ning leidsin ühe targa raamatu, kus seal natuke seletab ka, mida see Robby öelda tahab. Ning ma sain lõpuks aru! Ja nüüd mul on nii põnev ja huvitav ja tahaks elulõpuni lugeda, ainult et mind tabas see moment, mil ma mõtlen, et misasi see kõik üldse on ja miks sellist jama nii palju kirja on pandud ja kellele seda kõike ikka vaja on...Aga vähemalt on lootust sellega mingi hetk ühele poole saada, et siis uuesti pr süveneda, jessssssss

reede, oktoober 21

Sügis..või siis TALV on ka lõpuks siia jõudnud. No ma vannun-see, mis 8 kraadi Eestis on ei ole sama, mis siin, sest see on mingi faking saar, kus iga kraadivõrra madalam temperatuur tundub kümnekordselt külmem. Igal juhul, ma olen siin pool elu lahtise aknaga maganud ja kui lambist külmaks läks otsustasin ma samaviisi jätakata, mis oli vale tegu, sest ma sain külma magamise käigus. Ja no lihtsalt nii külm oli siin majas, et ainuke soe koht oli köögis ust kinni hoides ja süüa tehes. Passisin seal oma talvemütsi ja uute villasokkidega pool päeva. Lõpuks kogunesid kõik sinna ja nii hea soe oli. Nathan viskas seal sellist nalja, et päev oli kohe hea. Peale kooli aga oli küte sees! Me ei jaksanud enam raha kokku hoida ja olime sunnitud kütte sisse lülitama. Mina, kes ma tulin oma tuppa oodates mingit jääaega, pidin tunnistama, et tuba oli tõesti soe, Silje ja Karita toad see-eest olid nagu saun, sest need toad on väiksemad. Silje ja Nathan läksid pubisse ja olid toonud siia inimesi korterisse, millest ma ei teadnud midagi. Kõrvatropid on ühed võimsad asjad. Nathan täna vabandas, kui nad liiga lärmakad olid ja ma ei saanud arugi, millest ta räägib. Ütles, et there was 10 people and a dog here...mul oli mingi whattt, a no see ei häirinud mind, nii et see on ok.
Täna koristasin meie talumatult rõvedat kööki. Ma ei saa aru, kuidas see kogu aeg nii sitane on ja kogu aeg keegi koristab seda. Igal juhul oli mul hea tuju ning selle puhul ma seal kasisin üsna kaua. Lõpuks oli ruumi ja söakust süüa teha, mis tuli megamaitsev.

Täna tuli Aleksandra Hong-Kongist tagasi ja pärast piltide vaatamist pean ma tunnistama, et ma olen täiega kade:( Ja ei salli, kui ta selle reisiga eputama hakkab! Õhtul otsime ühe sooja pubi, kus pesitseda ning eks ma siis kuulan ta reisimuljeid. Ei tegelt mul põnev neid jutte kuulata. Ja veel TOREDAM on see, et tema mees tuleb siia järgmine nädal külla ja ma pean enda oma veel üle kuu aja ootama. Nii väga ooootan. Miku tuleb siia ja siis on nädal aega siin ning koos läheme Eestisse, khu ma jään veebruarini taaskord, jeee go Eesti talv!
Oiissand, avastasin täna, et ma pole N Ä D A L aega joonud, impressive!
Ja mõtlesin, et jagan teistegagi oma vaadet köögi aknast, mis on muidu alati nii kole ja rõve ja hall, aga nüüd kasvab seal võilill

pardon, et aken nii sitane on

kolmapäev, oktoober 19

pakk

Sain lõpuks emmelt ja issilt paki kätte. Seal sees olid uhiuued isekootud ERITI soojad villasokid, letšo, marineeritud seened, mesi ja paljupalju Ukraina kommi. Nii mõnna. Mul nende sokkide tõttu nii soe, isegi tekk ei anna nii palju sooja, selline tunne.
HAHAH, Silje enne hakkas meile Norra trollidest rääkima ja ma avastasin, et ma pole elusees midagi nendest trollidest kuulnudki, teadsin vaid, et nad äkki eksisteerivad. Tuli välja, et nad ei kannata valgust ja nad söövad inimesi. Ja nad on enam-jaolt lollid. Ja siis ta näitas The Troll Hunter treilerit, mis tundus juba nii naljakas ja samas nii ebanormaalne, tahan näha seda igal juhul. Mul tekkis kohe miljon küsimust Siljele, hah Karita isegi küsis, et kus on kõige tõenäolisem näha trolli.
Kuna meie korteris valitseb täielik ringiliikumispuudus, sest õhk on nii jääkülm ja teki all mugav, siis Karita linkis mulle Avicii loo, mis möödasõitvast autost tuli ja nüüd ma jäingi mingeid Avicii lugusid kuulama. Ja Karita ütles, et dusk'i rahvas koguneb-kontsa klõbinat on kuulda, ma lugesin, et kõntsa klõbinat...mille peale ma oleks öelnud-give me a pound, yo

http://www.youtube.com/watch?v=TLEo7H9tqSM

ja Dusk'i hitt no.1 http://www.youtube.com/watch?v=TnOjBX4veNI

reede, oktoober 14

neljapäevasel päeval, oli piret lõpuks ometi sellel päeval nädalal kodus ja...küpsetas! Õigemini tegin vaffleid reedeseks Culture cafe'ks. Esialgu oli mul piisavalt enesekindlust teha täpselt sama tainas, mis pannkookidele ning peale kahte vaffel-pannkooki pidin ma siiski kuskilt õige retsepti välja otsima. Juba esimese käigus suutsin ma visplit kõikjale lennutada, nii et ma olin pealaest jalatallani taignatriipudega kaetud, mis oli kenasti viimistletud ohtra jahu ja pärmihaisuga. Ma jätsin teise taigna pannkookide jaoks ning ei suutnud isegi kilet sinna peale panna. pärast neljandat katset ma loobusin.

jõin selle käigus ka väikse veini
Culture cafe oli edukas suht palju inimesi tuli kohale. Peale seda oli veel küllalt aega Laura soolaleivale jõuda. Läksime bussi peale ning äärepealt oleks keset bridge of allanit lõksu jääma, sest mingi jobu parkis oma auto keset teed. Siis tõusis püsti üks noormees, kes esiteks nägi välja nagu tal oleksid mingid narko jääknähud ja teiseks nagu ta iga päev astuks bussist maha ja kutsuks liikluses korda jalule. Igaljuhul midagi ta seal läks ütlema ja bussis kõik plaksutasid ja olid rõõmsad ning me saime koju. Kodus vaatasin ma Transporter 2, sest Jason on lihtsalt nii äge suurte musklitega kakleja ning juhuse tõttu on ta korduvalt tapluse käigus topless...Sellest filmist mulle ei piisanud ning hakkasin ka kolmandat osa vaatama, kui jäin jumala magama. Silje ajas mu mingi hetk üles ja loivasin Laura juurde. Mõtlesin, et olen nii uimps ja ei viitsi palju juua, kuid nagu ikka see ei õnnestunud. Ülitore oli ja sai bondida osadega, keda ma tean, aga sõpsi pole veel löönud. Hahah Julie ütles, et ma olen ta uus lemmik purjus inimene, ma ei tea mis see nii pilkuhaarav oli..





Lõpuks läksin Heidi ja Jimmy'ga Duski, õõõõõõõõh. Teised jäid Laura juurde ja ikka jõid samal ajal, kui ma Duskis ainsatki jooki ei joonud! ja aina tantsisin.
Magasin 12 tundi ja kella vaadates selgub, et ma aint pool tundi ärkvel olnud, tundub küll nagu ma oleks siin köögis tühja passinud juba poolteist tundi. Okei, päev vajab elamist, nii palju, kui seda järgi on..ja õppima pean ka. Nii lihtne, ainult mõtle mingeid asju välja ja kirjuta käsikirja :)))))))))))))))))

Ja pilte joobes inimestest, kes iga jumala öö meie maja läheduses tuiavad.
Huumor, inimesed poseerimas hotelli plakatiga
Glamuur, neiu lebamas seal oma 5 minutit keset asfaltit ning temale lähenevad sõbrad. Üks nendest filmib oma puhkavat sõbrannat

aa ja ma nägin, kuidas lindude parved erinevates suundades lõunapoole lendasid, üsna naljakas oli. Nädala feil-Läksin Karita õega poodi, kavatsesin kaardiga maksta, a kassiir oli nii uimane, et ma muutusin ka uimpsiks seal. Pin koodi sisestades ma eriti pingsalt kopeerisin numbreid sellelt hinnatahvlilt. sisestasin selle summa mida maksma piin ning ei mõistnud, mis valesti läks..ja kui ma aru sain, siis ma naersin üle Tesco ja läksin näost üleni punaseks. Ma olen ikka nii tobu

esmaspäev, oktoober 10

Nädalavahetus

Algas juba neljapäeval, kui me kõik Settle Inn'i läksime Reggae õhtule, millest millegipärast dnb õhtu kujunes...Nalja sai, muidugi oli Matt seal kogu oma hiilguses, kes oli parasjagu oma beer society õhtul. Tüübid saavadki kokku ja joovad õhtu otsa erinevaid õlusid. Lõpuks oli ta muidugi jumala täis, ta tüdruk pidi vaeva nägema, et ta pubist välja saada. Ta lubas muidugi suure suuga Karini ja teistega jooma tulla reedel, aga ta ei teinud seda :(
Reedel käisin koolis ja siis korjasin rongijaamast Karini üles ning õige nädalavahetus võiski alata. Ostsime Kariniga 2 ühekordset kaamerat, et saaks ikka labaseid ja elu lõpuni naerma ajavaid pilte teha. Hiljem oli põhiline tegevus alkotarbimine. Esialgu kodus, siis lõime end üles, läksime pubisse ning seejärel klubisse. Pubis nägime me juhtumisi tuttavaid, kes on nii ebanormaalselt meeltlahutavad, et ma ei suutnud seda vahepeal isegi taluda. Nii palju nalj sai. Aleksandra muidugi, vana anti 'reedel-lähme-dusk'i' hakkas ühel hetkel kõiki tagant utsitama, et millal me juba kõik koos sinna läheme. Nojah. Ja no omg kui lõbus see õhtu oli. Karita õde ka siin hetkel, nii et rahvast jalaga segada. Klubi oli ise-enesest matse täis, üks hullem kui teine. Muidugi sain ma kellegi käest släppi ning mõlemal mu jalalabal on kellegi kontsajäljed. Muud kehakeelt ei näinud, kui kõikide tõukamist ja faki näitamist. Kõige selle aga korvas kas või üks pilk Jason'ile, kes oli ikka no eriline tantsulõvi! Ma pidin püksi tegema, kui ma teda pikemalt jälgisin!!! Pärast klubi, mis oli lausa kella 3ni lahti, kujutate ette, tulime siia edasi pralletama.








Magasime järgmise päeva pärastlõunani, mille tõttu oli ka päev nii lühike. Otsustasime teha pannkooke.




Kuna Karini suur eesmärk oli saada Stirlingu kohvikukultuuri maiku, siis otsustasime suunduda kohvikutesse. Jõudsime Beenscene'i ja Old Town Coffeehouse'i, kust me enam lahkuda ei suutnud, sest seal oli nii mõnus ja hea ja soe. See omanik mäletab mind ning hakkas meiega juttu puhuma. Ta arvas, et ma olen šotlane...that's a first! Tal kõik tüdrukud, kes seal töötavad, on välismaalased, enamasti Ida-Euroopast, siis ma lootsin, et kui ma sitaks sõpsi panen, siis ta tahab mulle ka tööd anda seal. Nii tore oli ja siis oli lõpuks kõht juba nii tühi, tulime koju süüa tegema. Või noh, Karin tegi. Tahtsime ikka vägisi veel kuhugi välja minna, aga reede oli meid piisavalt ära väsitanud, nii et jäime tuppa filmi vaatama, mille käigus ma magama jäin ning mille lõpus Karin mu peale häält tõstis...Pühapäeval käisime veel kohvikuid läbi, ostsime Tescost india ja hiina toitu ning sõime. James ja Miriam suvatsesid lõpuks siia tulla ja Kariniga tutvuda ning siis Kata pidi juba rongile jooksma. Saatsime ta ära ning suundusin oma töökaaslastega pubisse. Hiljem läksin Karita ja Ruthiga ka pubisse, sest mul polnud muud teha ja õppida ma ei viitsinud. Nii kurb oli, et Karin ära läks. Niiiiiiii tore oli! Teiste arvates on meie suhtlusvahend pidev naermine, sest nad muud ei kuulnudki, a ise see Karin on nii topski ja teeb nii totraid nalju!
Täna käisin koolis ning terve ülejäänud päeva olen ma ikka tublisti õppimist eiranud. Käisime lunimas tasuta jooki James'i ja Miriami käest, jah-ma pidin oma inimeste käest lunima, et nad kohvi meile annaks, passisin Karita toas, käisime poes ja nad tegid meile süüa. Lõpuks ma ikkagi pidin seda raamatut lugema ja nüüd, et olla jälle normaalne, hakkan ma Family Guy'd vaatama.

neljapäev, oktoober 6

Koristamine

Noh, tavaliselt piirdub mu koristamine riiete ära panemisega, sest riided mu toa nii sassi teevadki. Tegin ühtlasi "puhtast" toast pilti (tegelt see tähendab põhimõtteliselt seda, et diivan on asjadest tühi) kuna keegi ei tea, milline mu uus tuba välja üldse näeb.





Siis aga avastasin oma diivani tagant huvitava panipaiga, seal on trummipulgad, poola mõdu, kuradi hark, jalavann, batmani keep, laualampide surnuaed ja harjumusest muud paska, mis ma sinna viskan, mida mul vaja pole (sellest ka see lagedus mu toapõrandal). Oma meigikarbist leidsin ma telgivaia ja mingeid osi, mis nähtavasti kuuluvad vannituppa, aga on katki läinud või mina ei tea..
Mul on nii igav olnud täna, mille üle ma ei nurise. Nii hea kui vahepeal on igav ja midagi teha pole. Homme tuleb ka mingi megalaisk päev. Õppisin ka täna, lugesin seekord õiget peatükki ühest raamatust. Homme valmistun scriptwritinguks ja ülejäänud päeva olen õnnelik, et ma palka saan, sest mul pole nii ammu raha olnud enam. Ja siis tuleb Kariiiiiin, it's gonna be rad, man!

pühapäev, oktoober 2

beerienteering

Niiisiis, beerienteering ehk pubcrawl (mul pole aimugi, kuidas see eesti keeles on)oli great success. See oli maailma lahedaim õhtu! Kõikide tiimide ühine theme oli täht "S". Meie tiim riietas end superhero'deks, Nathan oli muidugi conveniently sperm. Nii palju nalja sai, et seda ei anna kirjeldada lihtsalt. KAhjuks korraldatakse seda ainult üks kord aastas :( Muidugi kõige suurem hitt oli Karita, kes viimasel hetkel oma kahjustunud põlvega otsustas siiski tulla ja riietas end Super Marioks. Iga jumala pubis dj'd teatasid, et SUPER MARIO IN DA HOUSE ja ühes pubis lasti isegi super mario theme song'i. Pidime igas pubis mingi challange'i tegema, mis osutus pärast igat pubi järjest võimatumaks enamjaolt tarbitud alkoholi tõttu. Ja ma lubasin, et ma palju ei joo... kell 10 vaatasin ma kella õudusega, sest kell oli ainult KÜMME! Ja ma teadsin, et see pubist pubisse seiklemine kestab vähemalt 2 tundi veel plus 2 tundi ööklubi...oeh!




Mario skoorimas kassnaistega



Mario biiti tunnetamas



Batwoman ja Catwoman teise tiimi Superwomaniga



Vahepeal nägime Matti, meie mänedžeri (khm ühtlasi Šotimaa aasta barista), kes oli ka omajagu purjus ning mis tegi õhtu veelgi toredamaks



Silje ja Rosie, kes olid kogu ürituse korraldajad



Kuldne kolmik

Lõpuks jõudsime öökluppi ka, aga need pildid on juba liiga koledad, et neid kõikjal levitada. Reedel ma loengusse ei jõudnud, ning kl 11 sain maast lahti, et kl 12 seminarile jõuda. Seal pidi kahjuks mõttetööd arendama ning sellest hakkas lõpuks paha. Ilm oli niiii ilus, et jalutasin linna ning sellega mu päevane tegevus piirdus, sest ma polnud suuteline midagi tegema. Nädalavahetusel olin tööl ning nüüd peaks õppima hakkama..

kolmapäev, september 28



Täna oli niiii soe ja nii ilus ilm. Seal pildil ei näita, aga mingi 25 kraadi oli, ja pole veel tähis taevas vaid päike kõrgel veel.. Tundub, et suvi on lõpuks alanud, aga no jah nädala lõpus läheb jälle jahedaks. Muide Karin tuleb ju järgmine reede külla mulle, in your face sõbrad. Ma nii ootan teda juba, et kohutav lausa. Seekord ta ei pääse klubiõhtust ja suuremast prallest!

uued traditsioonid

Kuna Laura korter on täpselt selline, et tahaks sinna teed jooma minna või siis veini..või kunsti teha või vedeleda seal lahedas diivanid lahedas suurestoas. Otsustasime vesipiibu õhtu teha. Muidugi me jõudsime sinna mingi pool 11 alles, sest iga kord kui ma allakorrusele läksin ja ütlesin, et ok lets go, siis oli alati aeg kellelgi pessu alles minna-Nathan ja tema sakslastest lahedad sõpsid, kes siin nädal aega ringi on kajakkinud ning kes olid üüberväsinud ning megaaeglased. Ma olin sunnitud korterist lahkuma poolik veiniklaas ühes ja lahtine veinipudel teises käes, et saaks ometi juba mindud, vähemalt tuli väga äge entrance Laura korterisse! Tahaks selle esmaspäevase piibutamise iganädalaseks teha, ja siis tahaks veeli igasuguseid õhtuid teha erinevateks teemadeks, a pole nii palju päevi nädalas. Kolmapäevadel peaks ma end kohale vedama Settle-inn'i, kus mängib ülilahe folkbänd. Seal on alati nii vaikne, isegi kui bänd mängib ja siis tuleb Piret, kes jooma hakkab ja siis enam väärikuspiirides suheldud ei saa, sest ma muutun nii valjuks. Ma tean-kõik ütlevad, et kõik on juues valjud, aga siiski inimesed on pidanud tõdema, et ma olen tõesti vali-ups.
Neljapäeval on beerienteering, mida Silje korraldab. Nagu pubcrawl, a hästi palju võistkondi on ja minu tiim kavatseb end riietada superhero'deks. Ja lõppeb ta nagu ikka Dusk'is. Kuna ma ei taha elusees, et eelmine reede korduks, siis ma PEAN end taltsutama, mida ma ka kavatsen teha kuigi keegi ei usu. Ma alles näitan neile!

esmaspäev, september 26

hiljutisemad ja mitte nii hiljutisemad jutud..

ahh suvi on läbi ja nüüd oleks järsku midagi kirjutada. Suvi oli siinpool enam-vähem 3 kuud sügist. Heade ilmade ajal käisime Mikuga telkimas, mis oli kõigest ÜLIÄGE ja megailus. Hostisime külalisi, korter oli vahepeal maast laeni inimesi täis, lõpuks olime siin omapäi ning mul polnud muud kui töö ja mugav suuretoa diivan. Nüüd on lausa võõras päriselt oma toas ning ka ülikoolis aega veeta. Miku on kahjuks läinud, kuid see-eest on kogu see suur voodi ning riiulid minu päralt. Tegelt see ei kompenseeri fakti, et ta siin ei saa olla, a see-eest on see juba parim semester mu elus, sest see korter on nii kodu ja inimesed nii head. Ülipuhtast suurestoast sai küll Nathan'i kajaki equipmenti panipaik, aga sellest pole mitte kui midagi! Laural on tegelt veel ägedam korter kui meil, aga no seda usub alles siis, kui oma silmaga näha;) Aleksandral on selline korter, mis näeb välja nagu ta teeniks mingi miljon kuus, v.a. väike panipaiga ruum, millel pole põrandat. Sellest hoolimata on sellest saanud korter, kus me iga pühapäev lauamänge mängime ja seda ka täna. See on samuti koht, kuhu ma kõiki oma edasisi külalisi vedama hakkan, sest see on alati nii naljakas! Ja millegipärast on seal mingi 40 erinevat alkoholi, nii et alati peale pidu on kuhu minna! Või peale pre-party drinking'ut, kui kuhugi klubisse sisse ei saa, siis lõpetad ikka seal jällegi.
Kuu sündmuseks võib, ma arvan auga, nimetada meie flatwarmingut, mis oli lihtsalt nii epic. Sain oma kaastöölised ka sinna veetud ja oh kus jooma algas. Ma teadsin terve aeg, et mul järgmine hommik kl 9 loeng ning hiljem ka seminar, aga see ei sundinud mind kahjuks jooki käest panema. Aga ma vannun see üürike elupiin, mida ma järgmisel päeval läbi pidin elama oli seda väärt. Kuna mu ego ei lase kihlvedusid kaotada, siis olin ma James'ile sunnitud tõestama, et ma kooli lähen. Ma küll läksin, olles veel üsna joogine, kuid pidin poole loengu pealt ära jooksma, sest mul oli tunne nagu ma minestaks ja saaks südamerabanduse üheaegselt. Saatsin James'ile pildi bussipeatusest tõestuseks, et ma seal käisin, millest talle ei piisanud. Talle ei piisanud ka sellest, kui ta bussiga must mööda sõitis ning nägi kui armetult ma seal istusin...nii ma siis läksin koju surema, magasin kella 2ni. Eirasin kööki minemist, sest see oli lihtsalt rõveduse tipp, ootasin, et keegi selle likvideeriks ning päev võis edasi minna. Tahtsime milkshake'i ostma minna, kuidas üks koht oli kinni ja isegi mäkis oli see aparaat katki. Ülejäänud päev oli ainult How I Met Your Mother päralt. Mul on tunne nagu ma elaks selles sarjas, sest ma vaatan seda lakkamatult! Ja siis tuleb kohe veel üks osa ja siis ma tuttu, sleep tight, earth!

pühapäev, mai 22

Hiljutised tegemised

Põhilised on eksamiga ühele poole saamine ning kolimine. Eksam muidugi lükati järjest edasi, mis lõppkokkuvõttes tegi 2 tundi, sest kompetentne nagu meie filmi ja meedia osakond on, ei saanud keegi projektorit tööle (osa eksamist oli ühe filmi alguse analüüsimine). Inimesed seal närvitsesid ja sõimlesid, olin vana rahu ise, ma lihtsalt ei viitsinud vihastada, sest eelmised korterikaaslased on mult viimse jõu võtnud ning mul oli nii hea meel, et ma sealt võrratust häärberist tulema sain. Mul on niiiiii palju asju, mis vaevu endisesse Silje tuppa ära mahub, Mihkli asjad on ju ka siin. Sellest korerist tuleb üldse suve jooksul üks külaliste maja, Riikka on mõned ööd siin, Aleksandra elab suvel meil suures toas diivanil, kellegi sõbranna tahab ka siin peatuda mingi hetk ning ärgem unustagem kõiki neid külastamishuvilisi! Nii et tõotab tulla huvitav...
Muul ajal oleme ostnud ühe õllekasti teise järgi ning usinalt õlut joonud. Täna tegime väikse muudatuse oma rutiinsesse ellu, ostsime siidrit nimega Taurus, ma poleks eales uskunud, et ütlen lause "kuule palun anna mulle Taurust" see on auuuusalt maitsev, sama mis Kiss enamvähem. Mihkel on näidanud mulle kohti siin linnas, millest mul pole õrna aimugi olnud.






laupäev, mai 14

Karin ja Ly käisid külas juba ära, pole mahti olnud maailmasuurust sissekannet teha. lühidalt öeldes, sai megapalju nalja, nad kahekesi ikka ülitopskid! Käisime ringi linnakus ning hiljem ka linnas ning no muidugi ka pubis. Nendele sellega õhtu lõppes, aga Aleksandra bläkkmeilis mind, et ma läheks tema ja Siljega edasi klubisse ja vastutasuks lubas ta megalõunaeinet enda juures. Karin ja Ly ajasid mu klubisse ja ise ronisid tuttu...järgmine päev oli mul küll veidi loid see olek, aga no Aleksandra...sellel veel klubigagi ei lõppend õhtu vaid läks oma tuttavate juurde edasi jooma ja ma imestan et ta üldse jalul püsis. Ikkagi oli ta nii tugev ja tegi meile süüa.
Nüüd ma juba mitmendat päeva üksi kodus, nii kõhe oli. Siis aga mõtlesin, et kui murdvargad tulekski, siis mida need hädised tüübid mu korterikaaslased ikka teeks...mingit vara nad kaitsta ei suudaks. Sellest sain ma julgust juurde!
Ja Miku ju juba lennuki peal, teel siiapoole. Tellisin talle amazonist käekella sünnaks, mida ta juba pikka aega tahtnud on, aga kuna ma tellisin 2 päeva tagasi, siis ma lootsin heal juhul seda nädala pärast saada, aga EIIII see oli juba EILE mul kohvikus, kahju, et inimestel nii palju oidu pole mulle öelda, et pakk saabus. Igaljuhul nüüd ma saan talle kohe selle üllatuse teha, kui ta siia jõuab, mitte ei pea ootama veel pool aastat seda. Tööl on veel umbes miljonsada pange pandud, muidugi mitte mina...aga päriselt Josh oma muu žarmi juures on vahel ikka eriti juhm. Ma nüüd hakkan koristama ja ootan juba millal Mikule vastu minna

esmaspäev, mai 9

Ajugeenlane

Tegelt ka olen, sain just oma essee valmis, nüüd see miljon kilone koorem õlult langenud. Paar koormat on veel kanda, siis algab helge suvi! Kuna mul nüüd digitaalse meedia asjad lõpetada, siis tuli meelde viimases seminaris käik, kus ma passisin koolis 6 tundi, ootasin aina oma seminari. Enne olin näinud vaeva ja vaba ning TÖÖTAVA arvuti leidnud, kirjutasin netist üles, kus ruumis seminar toimub, muidugi kirjutasin ma arvutiklassi numbri, mille ma avastasin pärast seda, kui ma teel seminariruumi nägin tüüpe, kelle näod ära tundsin sama aine seminarist 2 kuud tagasi. Hakkasin neid jälitama, sest no igaüks oleks muga nõus, et meie koolihoonete ehitus ON täiesti arusaamatult keeruline. Lõpuks ma jälitasin neid klassini välja, vahepeal tekkis küll kahtlus, kas nad ikka samale seminarile lähevad ning ma vahtisin seal ruumis ringi nagu mingi oinas. Ja siis kontrollisin, et mis numbri ma õigupoolest kirja olin pannud ning siis tuluke süttis...aga see oli mu enesealanduse kahjuks õige klass.
Tööl olen ma suutnud käituda kui hüsteeritsev eit. Ütleme nii et facebook'i ajastul nagu me oleme, ma siiralt loodan, et need teenindusega pettunud kliendid meie kohviku feissarisse oma kaebust ei postita.
Ilmad on nüüd vihmased, Scotland as we know it!




Ja see Jaani ja Marko telepood tujurikkujas on lihtsalt liiga naljakas et seda taluda!
Vahepeal tegin heategu ka, käisime kanuudega järve äärest rämpsu ära koristamas, selles võsas patseerimisest sain ma mingit moodi veel jumet juurde. Ma ise ei olnud aru saanudki oma jumest, a kui seisin Davidi kõrval ning ma ta jäsemeid nägin, siis ma sain aru, et ma olen pruuuuun

neljapäev, mai 5

Mul oli siin tunne, et iga hetk närvid ütlevad üles. Ja pole nagu midagi nii suurt, mis närve sööks, aga no ma käitusin vahepeal nagu viimne närvihaige. Muidugi eks inimesed annavad põhjust ka ning kui kõik sjuuksed tõprad vahepeal on ning ma mingit sitta pean taluma, või mõned khm ei pea lubadustest kinni, siis ei anna kuskilt otsast maha rahuneda. Eile ma meenutasin aega, kui ma ei viitsinud närvigi minna millegi peale ja siis ma sain eriti aru, et mul on ikka midagi väga viga...
On a different note, mu tuba on kogu aeg nii soe nagu ma varem olen kirjutanud. Alati tulen koju ja esimese asjana panen lühikesed püksid jalga ning topi selga, nii ka täna. Laura tuli mu tuppa juttu ajama ning ma märkasin ta jalas villasokke ning seljas hea et tal palitut polnud..ta toas on megajahe, ma ei saa aru, kuidas saab samas korteris nii suur erinevus olla.
Võtsin töölt süüa kaasa, kuid saiakesed unustasin maha, mille üle olen ma õnnelik tegelt. Tegin just oma fantale põhja peale ja nüüd eks ma siis jätkan oma esseed

esmaspäev, mai 2

aaaaaah kuigi ma ei jõua oodata, et ma selleks kooliaastaks ülikooliga ühele poole saaks, olen ma oma uutest ainetest nii ekstaasis, valisin just terveks järgmiseks aastaks ained ära. See võttis küll ligi 2 tundi, sest portaal oli maas, nii tüüpiline. Anyhoo sügisel siis Global Cinema and Culture Theory 1, Public Relations ja Scriptwriting ning kevadel New Hollywood Cinema, Global Cinema and Culture Theory 2 ja Advertising. Nii veider mõelda, et pärast koguni neid 6 ainet on mind ootamas hirmuäratav dissertation, tegelt see on 10 000 sõna, ma ei tea, miks inimesed alati nii paanikas on sellepärast, planeerigu oma aega siis põhjalikumalt...
Ma siin elaks nagu riismete pealt, ei saa süüa osta, sest nagu näha on olnud selle aasta jooksul, siis mu toitu lihtsalt varastatakse, kuradi faking tõprad. Ma ei jõua oodata, millal ma siit ära saan kolida. 3 nädalat veel, no järgmine laupäev tuleb Mihkel, siis annab tappa, kui keegi mu sööki veel näpib.
Noh distsipliin võiks üldiselt sellest alata, et enda järel näiteks vetsus vesi peale tõmmata...või üleüldse uks kinni panna, ma ei saa aru, mismoodi inimesel tekib komme mitte enda järel ust sulgeda vetsu minnes. Nüüd on vist selleks kasvatuseks hilja, aga normaalsed inimesed ka üldiselt kusevad potti, mitte selle peale ja ümber. Vot sellistega pean ma koos elama. Nii et arusaam sellest, et Piret endale toitu ostab, mitte ei pea siin tervet korterit üleval, on vist liiga palju tahetud...ajuoivikud
aga no peale selle, et ma vastutahtmist oma korteris elan, siis on kõik väga hästi, ütlen veelkord-Mihkel tuleb järgmisel laupäeval!!!

pühapäev, mai 1

See nädal

Ilm oli supper, siiani on. Kolmapäeval oli kauaoodatud kajakkimine, mis oli nii üüberäge. Tee sinna oli juba nii ilus ja kui ma nägin seda jõge mägede vahel, mida mööda me kajakkima hakkasime, siis mõtlesin et oo milline au, nii ilus maastik oli. Aga muidugi kui ma juba kord kajaki sisse end lõpuks vedasin, siis jagus mul keskendumisvõimet et kajakiga edsi saada vastutuult, kui jõgi megalai oli või siis, et mul külge ette ei viskaks iga 2 sekundi tagant või et ma põhjast lahti end saaks, sest ma imekombel jäin kinni korduvalt, vaadet ma eriti nautida ei saanud. Lõpuks oli mul ahastus peal, sest ma lihtalt ei jaksanud enam, aga õnneks sai see siis just läbi, mulle ikkagi meeldis nii väga.
Eile tulin Prestonist tagasi, see oli ka nii megaäge. Minni näitas mulle linna, käisime šoppamas, tegime süüa, käisime nende pubis Adelphis, kus tutvusin paljude Minni sõpadega, kõik väga toredad, käisime ka International dinneril, kus Minni sõnul oli hoopis teistsugusem kui tavaliselt, sest paljud on kas koju läinud või reisivad mööda Euroopat. Vau mu käekellale tehti kompliment inimese poolt, kes omab 300 naelast kella, mu oma mmmm nii 30 korda odavam. Ja ta unistuste kell on 5000. Issad ja see oli nii naljakas kuidas ühe soomlanna peika Matt ei saanud üle asjaolust, et Soomes Alli käib perekonnaga alasti saunas ning et nad jooksevad naked in the woods, seda fraasi kordas ta umbes 257 korda. Muidugi kõige põhilisem on see, et vedelesime palju pargis, kus ma sain päiiiiikest