Vaheldusest

Ma teate muud ei teegi, kui mängin tetrist feissaris, sest muud pole teha midagi, või ei viitsi teha. Trenni teen ka ja peika pool käin. Mu eluunistus olla talvel pruun hakkab täituma. Ühesõnaga, vajaks nüüd varsti jälle vaheldust, Šotimaad. Aga samas ei viitsi minna. Nagunii varsti tekib ilge vajadus juba minna, duty calls! Vaatasin põgusalt oma tunniplaani, mis suure mõttetöötulemusena lõpuks ometi internetti üles pandi. Ja ei meeldinud, mida nägin. Aga nagu Silje ütles, läksin ma sinna siiski õppima, mitte töötama. Tolle hetkeni on muidugi maa ja ilm aega, nädalavahetuseks lähme Kuutsekale, kus mul on võimalus end sodiks kukkuda, sest alguse saab Pireti lumelaua lend. Viimasel hetkel ehk siis eile torkas pähe tõsiasi, et meil polnud kohta, kust lumelaud ja see muu kama kõik laenutada. Õnneks kõik mured on nüüd lahendatud ja mul veel vaid pakkida vaja, oi ma ei jaksa oodata, et lauda sõita esimest korda.

Ja kui ma sekundiks mõttesse jään, jooksevad mu silme ees tetrise klotsid. Ma nägin üks öö isegi ulmelist und, et see t tähe kujuline klots kukkus juba olemasolevatest klotsidest mööda, no mis nali