kolmapäev, september 28



Täna oli niiii soe ja nii ilus ilm. Seal pildil ei näita, aga mingi 25 kraadi oli, ja pole veel tähis taevas vaid päike kõrgel veel.. Tundub, et suvi on lõpuks alanud, aga no jah nädala lõpus läheb jälle jahedaks. Muide Karin tuleb ju järgmine reede külla mulle, in your face sõbrad. Ma nii ootan teda juba, et kohutav lausa. Seekord ta ei pääse klubiõhtust ja suuremast prallest!

uued traditsioonid

Kuna Laura korter on täpselt selline, et tahaks sinna teed jooma minna või siis veini..või kunsti teha või vedeleda seal lahedas diivanid lahedas suurestoas. Otsustasime vesipiibu õhtu teha. Muidugi me jõudsime sinna mingi pool 11 alles, sest iga kord kui ma allakorrusele läksin ja ütlesin, et ok lets go, siis oli alati aeg kellelgi pessu alles minna-Nathan ja tema sakslastest lahedad sõpsid, kes siin nädal aega ringi on kajakkinud ning kes olid üüberväsinud ning megaaeglased. Ma olin sunnitud korterist lahkuma poolik veiniklaas ühes ja lahtine veinipudel teises käes, et saaks ometi juba mindud, vähemalt tuli väga äge entrance Laura korterisse! Tahaks selle esmaspäevase piibutamise iganädalaseks teha, ja siis tahaks veeli igasuguseid õhtuid teha erinevateks teemadeks, a pole nii palju päevi nädalas. Kolmapäevadel peaks ma end kohale vedama Settle-inn'i, kus mängib ülilahe folkbänd. Seal on alati nii vaikne, isegi kui bänd mängib ja siis tuleb Piret, kes jooma hakkab ja siis enam väärikuspiirides suheldud ei saa, sest ma muutun nii valjuks. Ma tean-kõik ütlevad, et kõik on juues valjud, aga siiski inimesed on pidanud tõdema, et ma olen tõesti vali-ups.
Neljapäeval on beerienteering, mida Silje korraldab. Nagu pubcrawl, a hästi palju võistkondi on ja minu tiim kavatseb end riietada superhero'deks. Ja lõppeb ta nagu ikka Dusk'is. Kuna ma ei taha elusees, et eelmine reede korduks, siis ma PEAN end taltsutama, mida ma ka kavatsen teha kuigi keegi ei usu. Ma alles näitan neile!

esmaspäev, september 26

hiljutisemad ja mitte nii hiljutisemad jutud..

ahh suvi on läbi ja nüüd oleks järsku midagi kirjutada. Suvi oli siinpool enam-vähem 3 kuud sügist. Heade ilmade ajal käisime Mikuga telkimas, mis oli kõigest ÜLIÄGE ja megailus. Hostisime külalisi, korter oli vahepeal maast laeni inimesi täis, lõpuks olime siin omapäi ning mul polnud muud kui töö ja mugav suuretoa diivan. Nüüd on lausa võõras päriselt oma toas ning ka ülikoolis aega veeta. Miku on kahjuks läinud, kuid see-eest on kogu see suur voodi ning riiulid minu päralt. Tegelt see ei kompenseeri fakti, et ta siin ei saa olla, a see-eest on see juba parim semester mu elus, sest see korter on nii kodu ja inimesed nii head. Ülipuhtast suurestoast sai küll Nathan'i kajaki equipmenti panipaik, aga sellest pole mitte kui midagi! Laural on tegelt veel ägedam korter kui meil, aga no seda usub alles siis, kui oma silmaga näha;) Aleksandral on selline korter, mis näeb välja nagu ta teeniks mingi miljon kuus, v.a. väike panipaiga ruum, millel pole põrandat. Sellest hoolimata on sellest saanud korter, kus me iga pühapäev lauamänge mängime ja seda ka täna. See on samuti koht, kuhu ma kõiki oma edasisi külalisi vedama hakkan, sest see on alati nii naljakas! Ja millegipärast on seal mingi 40 erinevat alkoholi, nii et alati peale pidu on kuhu minna! Või peale pre-party drinking'ut, kui kuhugi klubisse sisse ei saa, siis lõpetad ikka seal jällegi.
Kuu sündmuseks võib, ma arvan auga, nimetada meie flatwarmingut, mis oli lihtsalt nii epic. Sain oma kaastöölised ka sinna veetud ja oh kus jooma algas. Ma teadsin terve aeg, et mul järgmine hommik kl 9 loeng ning hiljem ka seminar, aga see ei sundinud mind kahjuks jooki käest panema. Aga ma vannun see üürike elupiin, mida ma järgmisel päeval läbi pidin elama oli seda väärt. Kuna mu ego ei lase kihlvedusid kaotada, siis olin ma James'ile sunnitud tõestama, et ma kooli lähen. Ma küll läksin, olles veel üsna joogine, kuid pidin poole loengu pealt ära jooksma, sest mul oli tunne nagu ma minestaks ja saaks südamerabanduse üheaegselt. Saatsin James'ile pildi bussipeatusest tõestuseks, et ma seal käisin, millest talle ei piisanud. Talle ei piisanud ka sellest, kui ta bussiga must mööda sõitis ning nägi kui armetult ma seal istusin...nii ma siis läksin koju surema, magasin kella 2ni. Eirasin kööki minemist, sest see oli lihtsalt rõveduse tipp, ootasin, et keegi selle likvideeriks ning päev võis edasi minna. Tahtsime milkshake'i ostma minna, kuidas üks koht oli kinni ja isegi mäkis oli see aparaat katki. Ülejäänud päev oli ainult How I Met Your Mother päralt. Mul on tunne nagu ma elaks selles sarjas, sest ma vaatan seda lakkamatult! Ja siis tuleb kohe veel üks osa ja siis ma tuttu, sleep tight, earth!