Niisiis, reedel ei olnud eriti pikka pidu vaikse istumisega, vaid läksime ikkagi klubisse. James’i sõber oli seal diskžokei nii, et otsustasime minna. See oli pigem Aleksandra poolt sunniviisiline, sest seal lasti dubstep’i ja mingit muud jura. Tore õhtu oli. Laupäeval olin tööl, õnneks pohmelli polnud väga üllataval kombel ning pühapäeval oli ju Silje sünnipäev. Teemaks oli kokteilipidu, nii et kõik pidid hästi ilusti riidesse panema, mida James muidugi ei teinud. Grant’il oli lausa selle puhul kilt ostetud. Alksiga leppisime nii kokku, et igaüks viskab kümneka ja saab juua nii palju, kui süda ihkab.
Pärast tööd ja tundide viisi šoppamist, kui ma lõpuks koju jõudsin, oli selline vaatepilt

Alksi ja muud kraami jäi sitaks palju üle. Mina isegi ei joonud nii palju, sest need magusad märjukesed ei ole kohe üldse minu jaoks. Ärkasin järgmine päev värskena, kuid pidin esimest korda tõdema, et mu kõht võib külla väikse pohmelli päeval täis saada, tavaliselt ma sööks lõputult. Kui aga on minek Jimmy Chungs'i, kus sa sööd nii ohtralt kui jaksad, siis saab kõht ikka täis küll. Olin sunnitud pika uinaku tegema, siis loivasin Tescosse ja ülejäänud ajaga ma midagi tarka ei teinud. Nüüd ma siin piinlen ja kahetsen, et varem algust ei teinud oma esseedega. Pean kirjutama Roland Barthes'i müüdi ideest ja blabla. Ma pole nädalaid midagi aru saanud sellest ning leidsin ühe targa raamatu, kus seal natuke seletab ka, mida see Robby öelda tahab. Ning ma sain lõpuks aru! Ja nüüd mul on nii põnev ja huvitav ja tahaks elulõpuni lugeda, ainult et mind tabas see moment, mil ma mõtlen, et misasi see kõik üldse on ja miks sellist jama nii palju kirja on pandud ja kellele seda kõike ikka vaja on...Aga vähemalt on lootust sellega mingi hetk ühele poole saada, et siis uuesti pr süveneda, jessssssss