neljapäev, mai 16

Kuidas aru saada, et oled suureks kasvanud

oh juudas, kuidas ma 'vanasti' suurt ei hoolinud ei kärast, segadusest, inimsuurustest nõukuhjadest, kortsus riietest, pohmellist ja millest kõigest veel. Okei, need mis kahjuks minu võimuses või kontrolli all pole, pean ma lihtsalt sundima neid eirama. Aga no juba terve viimase semestri jooksul olen ma suht iga päev oma tuba koristanud (mu segaduse tekitamise võime ei mahu mulle endale ka pähe). Ma lihtsalt ei saa magada, kui ma teaaan et seal pimeduses kuskil on diivani peal viis päeva vanad riided. Ja hämmastaval kombel on 4 tunnist unest täiesti piisav. Suht seeniori tunne on. Igasugune üleliigne lärm mu kodukeskkonnas ajab mind nii marru. Eriti mingi tühja räuskamine üksteise peale. Ja nüüd, kui ma mõnikord mingi pahna harjumusest maha viskan, siis pragan ma enda kallal emme tooniga " no ma JUST tegin tolmukaga!!" Mind ajab isegi see ülivihale, et majapidamistesse on vaja igale poole vaip maha panna. Nagu näidake mulle ÜKS tudeng, keda kotiks kas tal söök või jook maha läheb. Pigem on küsimus nädalates, millal see sealt ükskord koristatud saab. Nii et on arvata, et ega meie kodu ka kõige parema tahtmise juures elusees laitmatuks ei lähe. Nõude poole pealt olen ma korduvalt pidanud alla andma ja kõikide ülejäänute kuhjasid pesema (ise ma väga ju ei kokka). Aga need ajad on muutunud, sest ega meil tülisid inimese kombel ei lahendata, nii et nüüd ma pesen ALATI oma nõud kohe ära. Nagu mis toimub? Millal see viitsimine juhtus? Vabal ajal ma kohati ei teagi, mida ette võtta, sest pubi kultuur on nii juurdunud (ega alati ei pea ohjeldamatult kaanima), aga ma lihtsalt kardan isegi neid kahte head õllet nautida, sest suure tõenäosusega on mul järgmine päev ebanormaalselt paha olla. Riikka ja Silje käisid ükspäev Nandos'es. Ega see pole nii ebatervislik ja kallis, aga ma lihtsalt ei näinud mõtet, miks väljas süüa. Hiljem kutsusid nad mind pubisse ning mul oli tõsine kavatsus uhke näoga apelsini mahla jääga tellida. Aga see plaan kukkus läbi, sest nad istusid nii mõnusasti pubi ees veini pudeliga. Ja eks ma siis kah otsustasin veini kasuks. Mul tekkis korraks ka äkkmõte, et hakkaks õige küpsetamisega tegelema. Aga võta näpust-mida muud ikka meie imelisest korterist eeldada, ahi läks katki ühel heal päeval. Kõik mu sügavkülmutatud toidud jäävad söömata vist.Issand ja mul on kogu aeg nii palju asju. Lihtsalt asju. Õnneks kooli lõpetamise ja kolimisega seoses saab suurest pahnast lahti. Kas prügilasse, heategevusse või olen nii lahke ja jätan mõned vajalikud asjad maha. Maitea milleni kogu see asi viib? Äkki hakkan oma voodit ka ära tegema kunagi? Hah, või hakkan minimalistiks? Kes omab umbes seljakoti täie asju. See oleks küll lahe. Homme ma isegi annan end kooliüritusele näole. Pigem sellepärast, et paljusid tuttavaid ja sõpru peale seda vist kunagi ei näe. Ja enne üritust lähme Susiega Bridge of Allanis jalutama. Sinna pole aastaid sattunud. Saame nagu kaks vanadaami alleedes jalutada ja vanadust arutada. Sellest rääkides, siis no päriselt täna tulid kohvile grupp tädikesi Londonist ja nad on täpselt Golden Girls'i briti versioon! Seda oli nii äge vaadata, tuju läks ka palju paremaks! Samas suht hirmuäratav, kui hästi ma vanemate kodanikega olen viimasel ajal läbi saanud. Ütleme nii, et eriti muret tekitav oli see kainestav hetk, kui meie kõrvalmaja suht eakas iirlasest naaber (need, kelle katusel Karita turnis ükskord) täna kohvikusse tuli, kindlameelselt mu juurde kõndis ning vist tere tahtis lihtlsalt öelda. Kui nad juhuslikult Austraalias pole, on nad siin ja ta olevat JUST lennukilt maha astunud ja..siis ta tuli mind nägema ja kohvi ei tahtnudki? Ega kerge viski hingeõhk mul märkamata ei jäänud. Mu meelest äge, et ta viitsis selle eksta efforti teha, aga siis tekib mul küsimus, et mis just juhtus...? Aga ta on nii tore onkel, et me võime sõbrad küll olla

teisipäev, mai 14

pidustused

Meie grandioosne alkonädal on nüüd juba ammu möödas. Pärast esimest veinipäeva ma mõtlesin, et ülejäänud nädala olen lihtsalt siruli. Pole vist vaja mainida, et teisipäevane tekiila päev jäi kõigil vahele, kuid viski kolmapäev oli edukas, ka õlle neljapäev. Reede oli...kokteilipäev, ka siis oli mahti natuke tinutada, aga hoidsime end laupäevaks, sest siis oli Final Fling. Me olime Riikkaga Bender ja tema õel kaksik Flexo. Õhtu oli edukas. Teised meie seast olid: Nathan-Dr. Who 70'ndatest, Silje:Laika, Alex:Star Treki tüüp, Aleksandra:Printsess Leia, Ludo:...Joda? (Peo teemaks oli sci-fi ja kosmos) Ja siis me veel leidsime teisi Futuramast pärinevaid karaktereid, see oli päris lahe Karini jaoks võtsin julguse kokku ning tegin minioni poistest ka pilti Pühapäev oli nagu ta ikka olema peab pärast suurt pidu. Käisime Droughtys söömas, Ludo va kange võttis söögikõrvale lausa 2 õlut. Ülejäänud me nõrgad punnitasime, et poolt pintigi ära saaks joodud. Kuna see alkotuur oli vist nii sees, siis järgmine nädal me avastasime end üsna tihti pubist millegi pärast. Ja nüüd 2 nädalat hiljem ma vaatasin peeglisse ja mõtlesin, et kaalule ma küll astuda ei julge. Nii et taaskord on vist porgandi dieedi aeg. Ütleme nii, et Aldist tulles ja kandes muude asjade hulgas miljon puuvilja, 2,5 kilo kartuleid jms oli juba omaette hea trenn. Ja siis eelmine nädal viskas üldse kopa ette, lasin vähemalt 10 cm juukseid ära lõigata ning varsti värvin oma enda juuksetooni laadseks oma juuksed. Ma ei jaksa enam pidevalt hoolitseda nende eest. Ja vaheldust ju ka vaja. Muude asjade poole pealt, lõputöö on ära antud, jääb loota, et see on hea hinde vääriline. 21sel lähevad Silje ja Aleksandra ära ning siis Laura juba läinud, keda ma tõenäoliselt enam kunagi ei näe. Nii et kurvad ajad on ees. Aga samas enamikke näen lõpetamisel ikka ning ma ostsin just Londonisse piletid, et Karinile mai lõpus-juuni alguses külla minna. Olen pisikese puhkuse ära teeeeninud. Ja tore on Stirlingust ära saada, mul pole enam midagi teha siin. Vastikud eksamid kõigil, mis rikuvad nende vaba aega. Ja peale neid lähevad kõik ära ju. A vähemalt mõned nagu Riikka ja Ana jäävad, peaks midagi ägedat ette võtma siis!