laupäev, veebruar 22

Rõõmuhõise!

Õues on nii valge! Jessssss. Kui ma hommikuti tööle lähen, siis kell 6.50 kodust välja astudes on juba väljas täiesti valge ning nüüd õhtupoolikul kell pool 6 on ikka veel valge. See teeb lihtsalt nii õnnelikuks! Ja no meil on kogu aeg suht soojad temperatuurid olnud, nii et kevad on samahästi kui käes. Teiseks, tahaks jagada oma rõõmu ja rahulolu, sest saan taas selili magada, hi hi. Ma lasin endale lõpuks tatoveeringu ära teha
Ausalt ma lihtsalt ei saa aru, kuidas osad inimesed ennast täis ink'inud on!!! See oli lihtsalt nii valus. Selline tunne nagu ta oleks leegiga mulle sinna midagi joonistanud. Samas tore elamus. Kõik peaks omal nahal tunda saama, et siis suuremat respekti täis tatoveeritud inimestele üles näidata. Huuuuh. A see Alex on tore onu, sjuuke suur, vali itaallane. A sõbralik. Pani lausa Two and a Half Men'i mängima, nii et selle valu läbi õnnestus paar itsitamist välja pigistada. Lõpetuseks rõõmustaks veel oma vaba päeva üle, kus ma olen küll enda süü tõttu terve päev voodis lebama, sest eile sai vist veiniga veits liialdatud, aga nooo samas ma saan selili olla ja Saturday Night Live'i täiel rinnal nautida ja vahepeal uinakuid teha. Mis elul küll viga

reede, veebruar 14

Sünnipäeva nädal

Eelmine nädal oli meil kauaoodatud sünnipäev. Meil oli nii palju kaalutlemisi tähistamiskuupäevadega, sest see väga armastatud ja austatud tube strike rikkus lihtsalt nii palju asju ära. Ja kuna neljapäeval oli meil õige sünni päev, siis mõtlesime, et tulgu need, kes kuidagi kohale saavad ning loodetavasti ka hiljem koju. Oli sjuuke tore istumine ning laupäeval siis oli suurem pralle. Kohe tore oli nii palju inimesi jälle ühes koos näha. Üsna hilja öösel aga vajus peomeeleolu väga ruttu lonti, sest esiteks me kõndisime teise Camdeni otsa mega tormi käes, et Joes'sse minna, kus seisime suhteliselt pikalt järjekorras. Sisse saades plekkisime viieka ning ootasime siis oma jupp aega baaris, et teenindust saada. Ja et sünnipäeva pidustustel ikka õige lõpp oleks, siis saimegi joogid kätte just enne last calls'i. Nii et tegime ühe 5 min tantsu, kui tuled põlema pandi ning meid välja aeti. Tegelt ma olen õnnelik, sest me keegi vist tegelt poleks pidanud oma seisundites enam rohkem jooma. Nüüd, kuna eelmine nädal oli veits peorohke ning tööl nii kiire ja masendavalt stressirohke, siis ainus asi mida mul jäi üle nii põnevil oodata, oli üks tsill õhtu Trudy juures. Sai jälle palju nalja nagu alati ja päev pärast seda, ehk siis eile, leppisime kokku, et lähen Heidi juurde tööle. Nii tore on seal alati. Me iga kord käime Brixton Village'is erinevas kohas söömas. Seekord sõime kuskil pannkooke, issand see oli lihtsalt ideaaaaalne. Soovitan soojalt! A pea veits lõhkus eelmisest õhtust (jõin ära terve selle suure complimentary pudeli vett, mis meil laua peal oli), kuid ma pean tunnistama, et inventuur ja excel ja numbrid on VÄGA ideaalne vaheldus neverending kammajjaale, mis kohvikus toimub. Samas meil nii palju uusi ja toredaid tüüpe, kellesse kõigisse olen vist veits ära armunud, nii et teoreetiliselt ei tohiks nii hull olla, aga millegi pärast vahepeal kisub konkreetselt nutuseks. Ja nüüd ma just taaskord avastasin, kui kurb see on, kui sa vaatad oma graafikut ja rõõmustades avastad, et sa polegi pühapäeval 9am-8pm tööl vaid kõigest 4pm'ini. Maaaaailma parim uuuuudis. Ja ma ju tegin omale seekord sünnipäeva kingi, läksin koos Liisiga tatoveeringu salongi ning panin aja kinni. Kolmapäeval siis minek, see mu esimene nii et ma ei jõua ära oodata, et seda valu oma nahal tunda juba! Täna on lõpuks vaba päev, koristan ja tsillin ja koon ja proovin niisama olla. Imelik on lausa. Ideaalis oleks jala toast välja astunud ja midagi kasulikku teinud, aga nii saast ilm on jälle, nii et voodi on ikka parim paik tänaseks!