laupäev, august 23

ootamatuid jutte

Okei esiteks Karini ja minu käest on juba kaks korda tuldud ise juurde ja küsitud, et ega me kaksikud ei ole. Tavaliselt kui me veenmiseks isegi id'd välja kougime, siis keegi ikka ei usu. Kasvame vist iga päevaga üksteise moodi või maitea.. igal juhul lahe. Teiseks suuremaks šokeerivamaks uudiseks oli mu avastuseks see, et That 70's Show osade pealkirjad on kõik laulude nimed, osade hooaegadega on nad isegi spetsialiseerunud teatud bändi lugudega. Eniveis ma olin nii obsessed sellest veits. Ja ma lõikasin endal ise juukseid, okei mul pikad kiharad ja lõikasin vaid otsi aga ikkagi!!!
Eelmine nädalavahetus läksin enda üllatuseks osa võtma sellisest asjast nagu street art photography, mille point peitub selles, et lähed grupida linna peale tegema pilte oma nutitelefoniga ning kasutades õigeid app'e, saab luua professionaal-laadseid pilte.
Valisime tuuri lõppedes kõik välja 5 pilti ja siis tuunisime veits
aga pean lisama ka teised, et demonstreerida ida Londoni Shoreditchi lahedust
Tööl oleme suutnud sõprussuhteid luua kõrval oleva korea/jaapani restoraniga. Õigemini Luda va prantslane algatas seda nende prantlasest mänedžeriga. Nüüd saame me mitte ainult enda üle jäänud veini lahmida
vaid ka sealt restost toodud tasuta sushit, OMNOMNOM
Seda on alati lihtsalt nii meeletu kogus! Eile käisime vahelduseks nende juures, võtsime omad veinid kaasa. Nad olid isegi eraldi laua meie jaoks ära katnud. Eluseeees ma ei viitsiks kellegagi nii lahke olla, et oma sulgemisajast leiaks veel mingi viitsimise, et TEHA mingitele notes'i jorssidele toit ja siis veel laud üliilusti ära katta. Nad ikka nii ägedad inimesed. Ludo vend oli ka meiega, kes oli toonud mingi megakalli ja hea veini prantsusmaalt ja nad muidui korkisid selle lahti ja hakkasid kohe manustama. Peab nentima, et pole kunagi nii ilusa värviga punast veini näinud, no see oli lausa kuldne!
Vaba aja veetmisest veel nii palju, et käisime eelmine pühapäev Brightonis, selgus, et Heidi polnud varem käinudki! Esiteks läksime otsejoones Francise poolt soovitatud Coffee at 33, kus nagu alati olid megailusad mehed leti taga, hea kohvi suutsid ka meile meisterdada ja muidu oli hea atmosfäär. Siis suundusime Brighton Pier'ile, kus seekord käisime ka karuselli peal.
See näeb küll väga lastekas välja, aga tegelt see hüpitas ja keerutas meid igat pidi, pool päeva oli tasakaalu keskus paigast, a lahe oli tegelt!
Aga on a different note, alustasin internshippi ühes heategevusorganisatsioonis nimega Azafady. Olen neil kontoris abiks kaks korda nädalas enne tööd, saab midagi head korda saadetud ning saab ka cv'sse üht koma teist lisada. Nad spetsilaiseeruvad Madagaskari inimeste abistamisele. Keegi esiteks ei tea, et seal üldse inimesed elavad ning teiseks ei osata aimatagi, et see on üks vaeseim riik maailmas. Kuna sealsed elanikud tihti peale ei oma ühtegi kasulikku teadmist enda keskkonna ja liikide säästmisest, siis on nad ellu jäämiseks väga palju looma ja taime liike hävitanud. Kuna Madagaskar on ka juhtumisi üks igas mõttes liigirikkaim paik maailmas, siis on paljud olendid väljasuremisohus. Olen kontoris praeguseks kaks korda käinud, mul lasti lugeda igasuguseid raporteid ja projekte, hea et ma vana õrnake seal kohapeal halama ei hakanud, üsna nukker elu on neil seal kohati. Nii et mul on igatahes hea meel mingitki moodi neid häid inimesi aidata, kes sealseid inimesi aitavad! Nüüd aga peaks kargu alla ajama ja sättima hakkama. Mul Michelle'iga dinner date. Pole sada aastat näinud teda. Ja õhtu poole White Rabbiti piduuu

laupäev, august 2

Uue kodu soetus

Me ju suutsime endale lõpuks ometi uue korteri leida! Käisime üks nädal Ly'ga vaatamas seda. Ega lootused väga kõrged polnud, kuna Ly teadis rääkida, et tegu on väga jubeda rajooniga. Praegusest kodust oli kõndida vaid 25 min, lootsime, et olime kohale jõudnud, sest ümbritsev polnudki kõige jubedam, kuid siiiis selgus, et pidime selle pealtnäha normaalse tänava algusest selle tänava lõppu minema, ning siis mõtlesin küll, et miks me üldse vaevume. Aga võta näpust- suht normaalne tundus. Agentuurist tüüp jäi veits hiljaks, kuid kui korterit nägime, andsime kõik andeks, sest no kuiiidas nii hea hinna eest, normaalse suurusega korter koos faking suure katuseterrassiga ikka veel saadaval oli. Ja tavaliselt isegi kui on, siis umbes poole tunni möödudes oleks keegi kas või kogu selle nelja tuhandet naela (summa mida on vaja enne sisse kolimist maksta) sulas tulnud lehvitama, et see kindlasti endale krabada. Igal juhul meil oli tsill, maksime mingi deposiidi osa ära ja nüüd käib üks trall ankeetide täitmisega, sest neil on suht kõike su kõige isiklikumat informatsiooni vaja. Meenub veel, et kui Karin igast korteriasjus helistas igale poole, siis tunti väga emalikku muret, et nooo kuidas ikka iga kuu saab üür makstud olla, kui samal ajal tööl ja koolis käia. Evidently, siin riigis ei usuta sellisesse asja, et noor inimene ise toime tuleb...Ja kui Karin nüüd meie uue korteri asjus neil kontoris käis, siis see mees viskas ka eriti hukkamõistvaid pilke Karini palga pärast. Ja telefonis ka vist hiljem ikka oli vaja ära panna, kuid kui lõpuks neile selgeks sai tehtud, et sedasi on juba ikka aastaid elatud, siis oldi ühtäkki palju mõistvamad. Oh well. Nii et kolimine on 27 august. Ma tean küll, et sain Šotimaalt tuldud 5 pagasiga, aga ma ei kujuta ette, mismoodi me kõik asjad kuhugi ära mahutame. Aga sinna on veel aega! Ning vahepeal on muudki põnevat, mida oodata. Plaanime uuesti Brightonisse minna Heidi ja Kariniga. Loodame, et ilma on! Oleks tegelt täna läinud, aga esiteks sain oma töökaaslaselt teada, et seal on täna gay pride, mis tähendab, et puhkusest vist suuremat midagi välja ei tuleks ja üleüldse Heidi on hetkel väga tublilt ühel dieedil ning ei saa alksi juua. No mis Brightoni reis see selline on, kus paari õlle ka rannas nautida ei saa? Hehe ja siis Heidi käib mul veel päris tihti külas peale oma tööd, kui mul samal ajal juhuslikult paus on, ajan näost sisse croissante, lihast pulbitsevaid võileibu ning peale kohvi rüüpan. Siis samal ajal uhkustades, milline privileeg on häid ja kalleid veine päevast päeva töö raames juua, sest esiteks on meil nüüd veinikoolitused ja teiseks, peame ju ikka ise ka mekkima vahetevahel, mida me inimestele pähe üritame määrida. Living the dream. Aga Heidi on ikkagi nii tubli! Ma ei suudaks nagu näha. Oligi eelmine nädalavahetus enne ta pahede lahtiütlemist võimalus viimast korda külma õlle kurgust alla libistada, mida tuli tegelt päris kiirelt teha, sest see läks nii ruttu soojaks! Rõve. Igal juhul Camdenis roamis ringi mingi Bacardi party people, kes tasuta alksi inimestele jagasid suht intrigeerivatest anumatest. Hiljem aga tundus, et keegi neid tagasi ei taha, nii et me siis korjasime neid oma flat warminguks kokku! Tähendab-Heidi korjas. Lõpuks on küll nädalavahetus, just sain maast lahti. Õigemini, mitte otseselt, ma olen lihtsalt ärkvel, kuid karku küll alla ei saa ajada kuidagi. Ma ei tea mida ette võtta, sest iga reede on meil ju nii palju veini üle ja no ausalt mu süda seiskuks, kui neid peaks kraanikausist alla valama, pigem ikka endale kõhtu ju. Lootsin küll ainult paari veiniklaasiga pääseda, kuid siis teatas Ludo, et kõrval restoranis oli kellegi sünnipäeva pidu ja no eks me muidugi siis läksime. Palju toredaid inimesi, head (meilt otsetud) veini ja prantsuse juuste. Täpselt nagu eelmise nädalavehetuse kordus. Suur ootus ebavaludes vedeleda ja puhata, kuid oh ei-eelmine laup paluti mul Covent Gardenisse minna tööle, sest maitea nohhh seal on kõik mingid ebakompetentseid indivuduaalid, kes ei suuda üksteist respektida ega give-a-fuckida. Närvi ajab. Igal juhul, ma ei suuda kunagi ära öelda, kui kellelgi abi on vaja. Ainult, et sinna jõudes, selgus, et mind nagu polnudki vaja, sest ma olin ise ka ära unustanud kui faking vaikne seal eriti soojade ilmadega on. Nii et seisin seal kange naeratus näol, endal seest keeras ja pea lõhkus. AINUS lahe asi oli see, et kõik need 5 klienti, keda meil oli au 2 tunni jooksul teenindada, on seal püsikad, kellel oli mind nii hea meel näha! See tekitas küll hea tunde. Aga no never again! Pole kuigi meeldiv olla see inimene, kes läheb aitama ja siis saada mingi sita kohtluse osaliseks oma kalli kolleegi poolt. NO THANK YOU. Peace out