Kõik on uus detsembri kuus

Alustasin sel nädalal full time uuesti Covent Gardenis, sest neil oli supervisorit vaja. Mina ja kaasaarvatud kõik teised ei saanud küll loogikast aru, sest seal juba on Will, Riccardo ja Livia supervisorid, kuid selgus, et Will röstib meil kohvi nii kaua kui Fabio puhkusel on. Ainult, et Fabio tuleb ju kunagi tagasi ka ja siis meid on kohvikus liiga palju. Nii et põhimõtteliselt ma olen see paha inimene, kelle pärast kõik arvavad, et keegi saab niisama kinga varsti. Samas tahaks ise ka teada, mis siis ikkagi toimub. Aga samas suht suva, sain palga kõrgendust ka, nii et mida ma ikka küsimustega pommitama hakkan. Meeldiv on ka vanu püsikaid näha, kõigil hea meel, et tagasi olen. Saab jälle sõpsi panna, vanas kohvikus polnud esiteks aegagi ega jaksu kellegagi mingi vestlus maha panna, sest seal on nii ebareaalselt kiire kogu aeg. Varuvariant on õhtuti, kui kõik jah veinist purjus on, siis jutt jookseb. Enam jaolt mingi möla aga parem kui midagi he he. Nüüd, kuna mul hommikuti töö, on õhtud taas vabad. Ei teagi, mida oma ajaga peale hakata. Samas nagu midagi ei taha teha, sest õues on täielik õudus vahet pidamata. Ma küll ei saa vist +6 kraadi üle nuriseda, aga see vastik tuul ja suvalt ilmnevad vihmahood ajavad närvi. Ja üleüldse külmetasin siin oma toas nagu maitea mis. Tegelt tean küll, ma ju viimased 5 aastat olen talvel suht külmetanud oma kodus. Enamajaolt kas sita küttesüsteemi või akende tõttu. Ja nüüd siin korteris ma lihtsalt ei saanud aru, kuidas radikas tööle käib. Alice aitas üks päev selle tööle saada. Ja no tegelt see polnud nii keeruline, lihtsalt mul nupp ei noki. Nüüd saan lebaskleda ja samal ajal mõnusalt jalgu voodi jalutsis oleval radikal soojendada. mmmmmmm. Ma ei saa aru, mis toimub, aga see aasta mul pole isegi midagi kõikide nende ebanormaalselt vara ilmunud jõulukaunistuste vastu midagi! Panin jõulutuled juba vist oktoobris üles omal. Lihtsalt nii hubane ja hea on olla. Karini toas oleks nagu jõulud plahvatanud. Üle toa jookseb kard ja igasugused jõulutuled! Ja kogu selle jõulumeeleoluga tahaks üldse Eestis olla. Tahaks lund näha. Ja lumes olla. Ja diivanis kamina ääres hõõgveini juua. Aga ok ei saa. Vähemalt, et mu nukrust natukenegi leevendada, siis on hea uudis see, et emme tuleb jõuludeks siia! Juba kahe nädala pärast!! Ma ei jõua oodata. Saab kvaliteet aega veeta. Ja Alexil on järgmine nädal sünna nii et tuleb ka Londonisse tähistama. jeje. Ning täna ütles, et kolib üldse siia Jaanuaris oma ülikooli sõbraga kokku. No on ka aeg! Siis ta ei pea enam miljoneid naelu kulutama, et Invernessist siia lennata tööintervjuudele.
Nüüd ma viin end teleserjaalidega kurssi ning siis tõenäoliselt loen Hunger Games'i Mockindjay'd edasi. Ma olen kahte esimest filmi näinud ning otsustasin, et kolmandat osa loen enne ja siis vaatan filmi. Nii põneeeev on!!! Ma poleks elusees arvanud, et ma sellisest asjast nii obsessed oleks, sest ma konkreetselt arvasin, et nad filmis kaks tundi järjest lakkamatult üksteist linchivad ja muud midagi. Little did I know et seal on palju enamat juuuu.


Oh jaaaa kuidas ma unusasin - see aasta tähistame me Festivust! Seinfeldi fännid saavad aru, seal George'i isa leiutas selle. Kuna emme on Festivuse õigel kuupäeval siin, siis otsustasime tähistada seda järgmine nädal koos meie ühis Seinfeldi fänni Trudyga! See tuleb raudselt mega. Kõige pealt lähme Karini ja Trudy näitusele ja siis saavad pidustused alata! Festivus for the rest of us!!!