Bristolis oli üliäge, linn on väga mitmekülgne ning jättis üldiselt hea mulje.
The Steak of the Art ilmus kui mitte kuskilt kui ma olin just nõudnud, et me kuhugi steak'i sööma läheks sest järsku tuli hulll isu. Interjöör megatuus, pildile ei jäänud ülsdse nii nagu on, nii et eriti vaeva ei näinud. Toit on tagasihoidlik ent ülifaking hea, nii et kes Bristolisse või Cardiff'isse satub, siis peab üles otsima selle imelise paiga!
Järgmine päev sain omal nahal omasid vitsu tunda, sest kui me kiirteele keerasime, et üks lähedal olev loss üle kaeda, siis naersin, sest vastutulev liiklus oli üliiii umbes. Lihtsalt kilomeetrite kaupa autod venisid. Ja kui selgus, et see loss oli kinni, siis saime mõnuga selles samas ummikus seista. Või noh, mingi 5 miili tunnis edasi liikuda. Ja alles siis, kui meie faking sat nav meid TAGASI meie hotelli juhatas siis ma sain aru, et see on see sama ummik, mis mulle nii palju nalja pakkus. Jumala eest. Rohkem me selle tee peal olla ei tahtnud, nii et Ragul leidis mingi muu viisi, et Windsorisse minna. Seal ka megaaailus.
Lõppude lõpuks olime õnnelikud, ent kurnatud, sest esiteks mul on raskusi kõrvalistmel ärkvel püsida, sest autosõit alati suigutab unne ning teiseks kiirteel Ragulil on nii vaevaline, et silmi lahti hoida, sest see on nii üksluine. Nii, et nüüd on diil tehtud-et ma saaks teda sõidutada, siis hakkan vaikselt siin lube omale tegema, see on palju lihtsam kui Eestis. Esiteks ei pea olema autokooli registreeritud, et õpilasena sõita saaksid, ning läbida tuleb vaid ühed eksamid. Ja kuna Ragul tahab nagunii sõiduõpetajaks hakata, siis saame üksteise peal praktiseerida asju. yesssss
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar