pühapäev, august 28

Ikka veel nii iluz suvi

Apppiii kui soe ja mõnus ja ilus on ikka veel olnud! Veits iseti tahaks ära sõnuda, sest nii palav on lihtsalt. Täna on hea jahe olnud. Või noh, mõnus tuul. Ärkasin öösel selle peale üles, et tundsin jalgadel eriti tugevat tuult. Nii hea oli!
Sel nädalal mul vabade päevadega vedas- teisipäeval ja kolmapäeval oli 30 kraadi ja null tuult. Istusin pikalt pargipingil, sain isegi päiksepõletuse. Siis läksin šoppama ja sealt Ragulile hotelli külla. Seal oli mõnus õhu konditsioneer. Rüüpasin maitsvat rohelist jääteed ja lugesin raamatut.
Järgmisel päeval ei tahtnud enam väga väljas olla. Hommikul käisin jalutuskäigul, mis osutus 50 minuti pikkuseks. Ei tundunud, et nii palav oleks olnud, aga see oli suht vara sellepärast. Hiljem läksin Wood Greeni kinno Finding Dory't vaatama. Ma olin mingi megaõhinal sellest, aga pidin pettuma. Polnud pooltki nii hea, kui Finding Nemo. Suht jura isegi. Hakkasin ühel hetkel tukkuma ja siis sain aru, et peab ära minema. Mida ma seal laste keskel ikka norskan üksinda. Otsutasin lahkuda, ja oiiii õues oli nii faking kuum. Siis kahetsesin oma otsust, et kinos oli kah hea jahe.
Reedel käisin Kariniga koos kohvi maitsmis üritusel. Seesama tüüp, kes neid Poola kohvisid meile tõi tööle korraldas selle ürituse The Peanut Vendor'is Victoria pargi külje all. Mõnus jalutuskäik oli mul pargist läbi Hackney Wick'ist sinna kohvikusse. Seal oli nii vähe inimesi. A vist sellepärast, et bank holiday weekend on, inimeste viimane võimalus linnast ära minna enne kui kool jälle algab. Ma muidugi käisin mööda varje, sest päike põletas retsilt.
Maitsmisele ei tulnud palju inimesi, mis tähendas meile kõigile rohkem tasuta õlut! Nii et saime head õlle, head kohvi, mõnusaid jutuajamisi ning hiljem nad andsid meile veel kaasa õlut, nii et istusime Kariniga pargis, ajasime juttu ja jõime kernelit.
Täna olin ainult 3ni tööl. Oli küll kiire hommik ja lõuna, kuid kui asi maha rahunes, siis oli meid liiga palju tööl. Mul nii gruuvi pärast lõuna, pesen pesu, ostan lennupileteid ja kuulan Digable Planets. Mõnus 90ndate hip hop. Eelmine kord me ei ostnud siiski jõulu lennupileteid ära, sest Ragul ei saa töölt vabaks. Nii et lähen üksi. 22 dets Helsingisse, mingi hetk sealt Eestisse ja Tallinnast 29ndal lendan tagasi. Ei jõua ära oodata!

teisipäev, august 23

taasiseseisvus ja muu lahe värk

Laupäeval oli ju taasiseseisvuspäev. Kuigi noh, emme pidi seda mulle meelde tuletama, aga ikkagi. Olin tööl ja olin mänedžeri rollis, sest kõik ülejäänud on ära hetkel. Päeva alguses mõtlesin, et I can do this!!! Mis seal rasket ikka on. Teel tööle mul tuli meelde, et äkki northen line ei tööta, sest mõned nädalavahetused on nii olnud, et poole teel peal pean bussi võtma. Ja selguski, et sama keiss jälle. Läksin agaralt Kings Crossis bussi peatusesse, olin jumala kindel, et jõuan õigel ajal tööle. Ainult, et ühtegi bussi ei tulnud 10 minutit. Veits närvi ajas. Meid polnud hommikul tööl ka piisavalt, et kõik asjad õigel ajal tehtud oleks saanud. Lõpuks tuli üks buss, mis kõige lähemale mu tööle läheb Kentish Towni ja sealt ka veel 10 min kõndida. Läksingi siis Kentish Townis maha, hakkasin ahastusest jooksma, muidugi läks siis must kaks bussi mööda. Kena. Ja terve see tänav on üles mäge. Eriti kena. Mul oli 2 minutit tööl aega, et kohv ilusti ära sättida. Ja oligi nii, et nii pea kui kell 8.30 sai, hakkas inimesi sisse voolama ja see ei lõppenud. Lõpuni välja oli suht kiire.
Õhtul mõtlesin, et koju ei viitsi tulla, sest Ragul oli oma ema juures. Ja pealegi tahtsin siiski taasiseseisvust tähistada ja töö stressi maandada. Läksingi siis Homertoni Kariniga kokku saama, et natuke õlutada. Mingi suht norm pubi on ta kodu juures. Kuigi oli laupäev, polnud üldse palju inimesi. Ideaaaalne. Jõin kokku vaid kolm õlut ja ohhh kui kehv oli pühapäeval. Enamus päevast ma ei pannud tähele, sest tööl oli nii kiire lihtsalt. Isegi kodu poole teel olles mõtlesin, et võiks vabalt jooksma minna vms. Aga kui koju tulin ja lebosse korraks viskasin ja Raguliga juttu ajasin, hakkas halvem ja halvem. Alguses mõtlesin, et niisama kõht on tühi ja sellepärast paha. A kui hakkasime netist vaatama Carribean menüüd, et mida tellida, mul hakkas niiiii halb ja üldse mingit isu polnud. Vanal ajal isegi pärast nädalast pidutsemist ei tekkinud sellist surma tunnet kui nüüd peale kolme hädist õlut. Jumala eest. Ma hakkan ikka vanaks jääma.
Eile oli õnneks tööl vaikne, siis sai niisama lollitatud ja tsillitud ja täna on vaba. Õues on niiii iluuuus!! Ma ei tea veel, kas ma tahan läbida pikka teekonda ja parki minna, ja sealt poole tunni vältel lahkuda, sest palavusest hakkab paha või minna lihtsalt šoppama...äkki istun siin kodu juures natuke pargi pingil ja siis lähen šoppama...Samas mul on vist jumet vaja...Meil on üks püsikas, kes alati kannab päikseprille, ka toas olles. Ja se nii häirib mind. Aga no ma olen taibanud, et ju tal on põhjus selleks. Eile tuli kohvikusse ja kiitis mu head jumet. Mul oli et eeee ??? you think?? ja siis ta ütles, et aa võibolla on asi mu prillides. Võttis prillid eest ja ütles aa sorri. Selguski, et tal on need nägemisprillid hästi kanged. Ilma nendeta üldse ei näe midagi.
Meil tuli laupäeval tööle mingi tüüp, kes hakkas midagi näidistest jahuma ja ma juba mõtlesin, et eiiii me ei taha mingeid uusi "maailma parimaid" kookose joke või muid innovatiiseid mahlu. Aga eiiii ta andis meile erinevaid kohvisid. Niisama. Tasuta. Ja kuna meil pole eraldi grinderit, et neid jahvatada ja serveerida, siis võtsin koju neid. See on Java Coffee Poolast. Röstivad seal oma ube värskelt, kui tellitakse ja saadavad siis sealt siia. Ja need kaks Keenia ja Etioopia omad, mida proovinud olen, on nii head!
Single origin, mis on mu vaieldamatu parim valik kui tahan filtri khvi teha. No ma kodus teen aeropressiga. Aga alati mu kogused ja asjad on suht huupi, sest mul pole mingeid mõõtmisriistu. Nii et tellisin just ebayst omale igast kraami, et tulevikus saaks kodus veel paremat kohvi teha! Ostsin käsi jahvati (MIS MAHUB AEROPRESSI SISSE, win), kannu, mille sisse saab aeropressi teha ja kaalu. Ma mega õhinal!!!
Aga nüüd söön ja lähen õueeee
(Ahjaa, me ei käinudki Alexandra Palace'is järve peal. See oli pigem lastele mõeldud. Sel asemel nautisime vaadet. Vaatasime veel mingit mega binoklitega kaugustesse, ja läksime kinno The Shallows'it vaatama. Mulle väga meeldis!)

neljapäev, august 18

Ülesmärked

Ma pole just kõige etem asjade mäletaja, sellepärast üldse blogi kirjutangi. Et ise saaks häid aegu meenutatud, muidu ma lihtsalt unustan. Ja kui ma kevadel ja suvel üldse ei kirjutanud, siis ongi tunne, et mitte midagi pole ette võtnud, tegelt pole lihtsalt meeles.
Käisime esmaspäeval Raguli ja Georgine'iga komöödia õhtul meie kohalikus pubis. Enne sõime maitsvat pitsat ja saime komöödiat nautida. Daniel Simonsen. Ta on Norrast ja suht pelglik ja arglik, aga ülinaljakas samas! Oli seda väärt igal juhul!
Eelmine nädal sain Ly'ga kokku, pole teda ei tea kui kaua näinud!! Läksin talle tööle Camdenisse, kui ta lõpetas, võtsime snäkki Sainsbury'st ja läksime Primrose Hilli. Vana hea Primrose, seal on alati nii mõnus. Ilm oli ka ülihea. Ajasime juttu ja tegime väikse joogi, siis liikusime Camdeni poole, et Kariniga kokku saada. Läksime Hawlysse nagu ikka. Võtsime seal ka ühed joogid. Täpselt nagu vanadel headel aegadel. Läksime suht varakult ära sealt, sain Raguliga kokku. Mul tekkis järsku ilge tahtmine Alexandra Palace'isse minna ja seal niisama Londoni vaadet nautida, aga kogu see ala oli kinni pandud millegi pärast. Nii masendav. Mõtlesime, et mis siis teeme. Hetkel kinost ka ei tule midagi, no tegelt ma tahaks igast neid lastefilme vaatama minna, aga ta ei viitsi. Tekkis siis idee osta long island ice tea jaoks kraami ja kodus kokteile teha. Mõeldud-tehtud. Jõime nii mõnedki kokteilid samal ajal Royal Performance'it vaadates. Ma ei teadnudki, et selline asi eksisteerib. Eelmine aasta Prince Harry oli isiklikult publiku seas, ja Jack Whitehall väga naljadega tagasi ei hoidnud. Väga meeltlahutav!
Järgmisel päeval mul oli aga nii kehv olla. Ei saanud magada ka korralikult, nii et vedelesin lihtsalt kodus. Aga samas hea puhkus oli. Peale seda olin kaks päeva tööl ja nüüd kolm päeva vaba. Sain Kariniga teisipäeval kokku. Ta tahtis galeriidesse minna ja ma tahtsin kohvikutes käia ja erinevat kohvi maitseda, sest ma olen hulluks kohvi guruks hakanud. Läksime mingise portrait galeriisse Oxford Streeti lähedal ja peale seda suundusime Kaffeine'i. Neil on Square Mile, mida ma olen küllaga joonud, lihtsalt see oli hea lähedal. Enne seda aga oli mul nõudmine poest läbi käia ja endale kleit osta, sest ma ajugeenius läksin kodust välja teksade ja pikkade varruka pluusiga. whatttt. Õues oli niiiiii palav. Õnneks leidsin New Look'ist ilusa kleidi. Läksin seda siis proovima, võtsin juba särgi seljast nagu proovikabiinis ikka tehakse, kui oli koputus uksele. Mõeldes, et see on mu vana hea õde, kes mulle midagi mega olulist öelda tahab, tegin ukse lahti, kui vastu vahtis töötaja ja ütles, et ma ei tohi seal vahetada. Mul oli karp lahti lihtsalt. Ütles, et see on laste osakond ja siin ei tohi. Ma vaatasin suht nõutult enda käes olevat pluusi, millega ma ennast parasjagu katta üritasin, mille peale ta ütles, et aga noh okei ole siis siin. whatttttt THE FUCK. Miks sa mu proovimissessooni üldse segad, kui sa nagunii lased mul seal olla. Ma läksin loomulikult nii närvi, ütlesin et ei ei. Las ma lähen. Küsisin , et on OK kui ma ukse kinni panen, et pluus tagasi selga panna. Lahkudes ütlesin, et võtsin selle kleidi siit samalt korruselt, et ma igavusest ei roninud 5 korrust üles, et kuskil hoone kõrgeimas ja kaugeimas otsas ühte kleiti proovida. Aga ma ei kuulanud ta vastust isegi, sest ma olin nii pühaviha täis. Kuradi tädi. Ma olen nii tublisti enda temperamendi kallal tööd teinud. Selline tunne, et kõik mu ponnistused lendasid vastu taevast. Elusees Oxford Streeti New Looki ei lähe enam.
Olin vihane aga õnnelik, et kleidi sain, läksime kohvikusse, vahetasin esimese asjana riided ära ja oh nii hea oli! Jõime kohvi, PRet'ist võtsime võileivad ja suundusime meie poole. Tekkis idee india toitu teha. See tui nii heaaaa. Jõime gin toonikut ja ajasime juttu ja vaatasime Russell Peters'it. Ta on hästi naljakas india-kanada koomik.
Eile käisin Chingford'is, et panka minna. See on mulle nüüd kõige lähemal. Panin raha arvele ja tahtsin oma jõusaali membership'i tühistada. Sest ma lihtsalt ei käi seal enam. Kaks kuud olen tühja maksnud seda. Kui küsisin, et kas ma saaks ühe direct debit'i ära tühistada, siis ta nägi ära, et mul on kolm direct debit'it. Kino, telefoni arve ja jõusaal. Ütlesin, et eeeeee jõusaal palun. Siis ta tegi sjuukse kuiva inglise nalja, et aaa I get it -tahad rohkem kinos käia ja vähem trennis. he. he. he. jah. Aga tegelt ma olen tubli olnud, käin ikkagi jooksmas ja kodus teen trenni! Lihtsalt me ei satu sinna jõusaali üldse enam ja pole mõtet.
Täna lähme Alexandra Palace'isse, selgus et seal on järv!!! Kus saab paadiga sõita!!! Nii et tuleb lõbus päev:)

teisipäev, august 9

Suve naudingud

Lõpuks oli meil Raguliga koos vaba päev (jälle), otsustasime sõita Southend-on-Sea'sse. See on sarnane Brightonile, selline mõnus suvituslinn mere ääres. Muidugi kuna siin on lõpuks koolivaheaeg käes, siis on nii palju peresid igal pool. Palju me seal ette ei võtnudki, kõndisime lihtsalt lõbustuspargist läbi. Ragulil oli paha olla ja ta ei tahtnud ühegi attraktsiooni peale minna
Läksime fish and chipsi sööma, mereäärses linnas ju lihtsalt peab! Peale seda sõime jätsi ja läksimegi ära. Kuna reedene päev oli ka juhuslikult päev, mil Suicide Squad välja tuli, siis läksime Southendist otse Enfield'i filmi vaatama! 2D filmid olid kõik juba ära bookitud suht, nii et läksime siis IMAX'isse. Jessss mulle küll see film meeldis!
Ma olen üleüldse avastanud, et ma pole ainult komäädia fänn, vanasti ma suhtusin igasugustesse thrilleritesse ja sci-fi asjadesse skeptiliselt. Aga no Stranger Things Netflix'is on niiii heaaaa. Ei jõua oodata uut hooaega! Ja hetkel vaatan 22.11.63 mis on Stephen King'i raamatu alusel tehtud teleserjaal. Ka ülipõnev. Ok pean tunnistama, et lugesin raamatut, aga mitte lõpuni, sest mul hakkas igav, a kui teada sain et serjaal tehakse, siis mõtlesin et mis seal ikka, eks saan vaadates teada, mis juhtuma hakkab! Soovitan igal juhul mõlemat serjaali.
Stephen King'ist rääkides, siis ma lihtsalt jumaldan ta raamatuid. Vähemalt neid, mida siiani lugenud olen. Tal see triloogia, esimene raamat Mr Mecedes, ja teine Finders Keepers (kolmandat pole veel lugenud) on nii head! Loodan, et nendest ka film tehakse. Ma kartsin, et kui ma Carrie't loen, siis ei saa enam elusees magada, aga polnud üldse nii hull. Shining'ut tegelt ikka lugeda ei julge haha.
Päris elust rääkides, siis aitasin Karinil üks päev kolida. See oli omaette seik. Tellisime takso mingi uue äppi kaudu, kus esimene sõit on tasuta. Seal saab veel valida, mis firmat tahad, võtsime siis Addison Lee. Kes on neid autosid näinud, siis teab, et need on parajalt suured autod. Karin vabalt sai ära mahutatud oma mõned kotid. Kui me nägime ühte sellist musta autot ekslemas ja lõpuks meie poole sõitmas, võtsime krapsakalt kõik kotid kaenla alla, et hakata asju peale laadima. Karini korteri omanik veel aitas meid, lehvitas autojuhile kuis jaksas. Kui me seal ootasime, et ta auto peataks ja akna alla laseks ja ütleks et ootate taksot jah, ütles ta hoopis "kas teil on abi vaja." Me mõtlesime, et noo saame ise ka asjad pagassi visata kui vaja. Ben küsis siis, et te ikka olete see takso mis tellisime jah. Muidugi selgus, et tegemist oli suvalise tüübiga, kes juhuslikult sõidab Addison Lee laadse autoga. Võib olla oleks pidanud seda taipama, kuna tal polnud ühtegi Addison Lee kirja auto peal. Oh well. LÕPUKS kui meie õige takso kohale jõudis ja me liikuma hakkasime, sõitis ta ühte kõrval tänavasse, kus üks tüüp aitas teasel tüübil auto akut laadida või mida iganes nad seal tegid. Ja siis selgus, et see tüüp kes aitas oli see mees, kes me arvasime, et on taksojuht. Et ta tegelt ka otsis kedagi, kellel abi oli vaja. Mul oli lõbu laialt igal juhul.
Karini uus ajutine kodu on suht norm, Homertoni kandis. Mõnus tuba, tal on uks mis läheb otse aeda. Ma nii kade. Täna saan taga kokku peale ta tööd ja tsillime veits.