Suve naudingud

Lõpuks oli meil Raguliga koos vaba päev (jälle), otsustasime sõita Southend-on-Sea'sse. See on sarnane Brightonile, selline mõnus suvituslinn mere ääres. Muidugi kuna siin on lõpuks koolivaheaeg käes, siis on nii palju peresid igal pool. Palju me seal ette ei võtnudki, kõndisime lihtsalt lõbustuspargist läbi. Ragulil oli paha olla ja ta ei tahtnud ühegi attraktsiooni peale minna

Läksime fish and chipsi sööma, mereäärses linnas ju lihtsalt peab! Peale seda sõime jätsi ja läksimegi ära. Kuna reedene päev oli ka juhuslikult päev, mil Suicide Squad välja tuli, siis läksime Southendist otse Enfield'i filmi vaatama! 2D filmid olid kõik juba ära bookitud suht, nii et läksime siis IMAX'isse. Jessss mulle küll see film meeldis!
Ma olen üleüldse avastanud, et ma pole ainult komäädia fänn, vanasti ma suhtusin igasugustesse thrilleritesse ja sci-fi asjadesse skeptiliselt. Aga no Stranger Things Netflix'is on niiii heaaaa. Ei jõua oodata uut hooaega! Ja hetkel vaatan 22.11.63 mis on Stephen King'i raamatu alusel tehtud teleserjaal. Ka ülipõnev. Ok pean tunnistama, et lugesin raamatut, aga mitte lõpuni, sest mul hakkas igav, a kui teada sain et serjaal tehakse, siis mõtlesin et mis seal ikka, eks saan vaadates teada, mis juhtuma hakkab! Soovitan igal juhul mõlemat serjaali.
Stephen King'ist rääkides, siis ma lihtsalt jumaldan ta raamatuid. Vähemalt neid, mida siiani lugenud olen. Tal see triloogia, esimene raamat Mr Mecedes, ja teine Finders Keepers (kolmandat pole veel lugenud) on nii head! Loodan, et nendest ka film tehakse. Ma kartsin, et kui ma Carrie't loen, siis ei saa enam elusees magada, aga polnud üldse nii hull. Shining'ut tegelt ikka lugeda ei julge haha.
Päris elust rääkides, siis aitasin Karinil üks päev kolida. See oli omaette seik. Tellisime takso mingi uue äppi kaudu, kus esimene sõit on tasuta. Seal saab veel valida, mis firmat tahad, võtsime siis Addison Lee. Kes on neid autosid näinud, siis teab, et need on parajalt suured autod. Karin vabalt sai ära mahutatud oma mõned kotid. Kui me nägime ühte sellist musta autot ekslemas ja lõpuks meie poole sõitmas, võtsime krapsakalt kõik kotid kaenla alla, et hakata asju peale laadima. Karini korteri omanik veel aitas meid, lehvitas autojuhile kuis jaksas. Kui me seal ootasime, et ta auto peataks ja akna alla laseks ja ütleks et ootate taksot jah, ütles ta hoopis "kas teil on abi vaja." Me mõtlesime, et noo saame ise ka asjad pagassi visata kui vaja. Ben küsis siis, et te ikka olete see takso mis tellisime jah. Muidugi selgus, et tegemist oli suvalise tüübiga, kes juhuslikult sõidab Addison Lee laadse autoga. Võib olla oleks pidanud seda taipama, kuna tal polnud ühtegi Addison Lee kirja auto peal. Oh well. LÕPUKS kui meie õige takso kohale jõudis ja me liikuma hakkasime, sõitis ta ühte kõrval tänavasse, kus üks tüüp aitas teasel tüübil auto akut laadida või mida iganes nad seal tegid. Ja siis selgus, et see tüüp kes aitas oli see mees, kes me arvasime, et on taksojuht. Et ta tegelt ka otsis kedagi, kellel abi oli vaja. Mul oli lõbu laialt igal juhul.
Karini uus ajutine kodu on suht norm, Homertoni kandis. Mõnus tuba, tal on uks mis läheb otse aeda. Ma nii kade. Täna saan taga kokku peale ta tööd ja tsillime veits.