nipet-näpet

2012-02-09T21:21:00.002+02:00

Sünnaba puhul läksime esmaspäeva õhtul Karitaga uude baari, kus ta tegi mulle electric iced tea välja, mis oli nii effing kange ja magus, nii et otsustasin üle minna õllele hiljem. Ja oh üllatust-üks 0.5 l õlu maksab 1.80! NAgu midaaaaaa, täielik paradiis woop woop. Juhtumisi astusid sisse Karita sõbrannad, kes meiega ühinesid. Sai nalja ja planeerisime järmist päeva, nimelt teisipäeval oli meil siis dusk'i õhtu. Väga conventiently läks meil küte katki, nii et me istusime kõik suures toas tekkide all ja üritasime alko saatel sooja saada. Nendega oli kaasas üks noormees, kes on rattaga sõitnud läbi Ameerika ja ka Euroopa, ma ei teagi, mis ta järgmine plaan on, nagu wauuu mis inimesi maailmas ikka leidub. Lõpuks kui me jällegi sinna odavasse kohta läksime ja korterist välja astusime, oli õues täpselt sama temperatuur, mis meil toas noh. Loomulikult olin järgmine päev tööl, issand jumal kui aeglaselt see päev edenes!! Nüüd olen päev otsa teki all külmetanud ja nähtavasti jään haigeks külma kodu tõttu. Oleks võinud trenni minna, aga eiii olen lihtsalt laiselnud päev otsa. Just käis üks mees, kes vaatas ja pusis meie kütet ja ilme ta näol polnud kuigi paljulubav. Vahepeal läks jutt lausa sellele, et tuleb köögipõrand üles kista, et ligi pääseda mingile väiksele karbile. Õnneks lõppes asi sellega, et ta näppis veits seinas olevat temperatuuri reguleerijat ja asi oligi korras. Jesssss oo soe õhk, pole ammu seda oma nahal tunda saanud!

Kui ilus päev

2012-02-06T13:31:00.002+02:00

Jälle õues nii päikseline. Tundub soe aknast vaadates, a tegelt ikka päris jahe. Ja juhtumisi mu sünna. Miskit suurt mul kavas pole. Jällegi trenni Karita ja possibly Miriamiga. Ja peale seda meie lemma kohvikusse, kui see ükskord elus lahti ka on...
Mul oli paar päeva tagasi nii halb enesetunne, sest see tüdruk, kelle jaoks ma iga kuu raha annetan, oli mulle kirjutanud kirja ja ka kaardi saatnud. Juhtumisi hakkasin ühte massiivset kirjade hunnikut sorteerima ja leidsin need ja vihkasin ennast, et ma juba ammu enda valmis kirjutatud kirja talle ära ei saatnud. Umbes septembris või nii. Ja nüüd sain World Vision'ilt kirja, et sellel tüdrukul, Zeinaboul, kes elab Nigeerias, tuleb sünnipäev ja ta saab 11 aastat vanaks. Kirjutasin talle õnnitluse ja panin posti ka oma vana kirja, et natukenegi oma süümekaid vähendada ja nüüd need loodetavasti juba tema poole teel. See nädal tuleb ka üsna tegemist täis, sain 4 vahetust isegi ja oii no millal ma siis trenni veel jõuan. Jääb vaid loota, et ma suudan kõike neid maitsvaid ja isuäratavaid kooke tööl mitte süüa...
Just avastasin uue artisti, üpris chill arvestades, et ma kuulsin seda BBC Radio One'ist, Gotye, soovitan järgi tsekata!

Tagasi kodus

2012-02-03T15:57:00.003+02:00

Olengi omadega tagasi Stirlingus. Londoni reis oli nii tore ent väga väsitav. Ja Eestis olla oli ka vaimselt kui ka füüsiliselt kurnav, kuid siiski megalõbus oli suht kogu aeg. Ei tohi pead norgu lasta! Londonis oli suht pidu iga päev erinevate inimestega. Tegime muidugi sightseeingut ka. Olin sunnitud selle kuninganna palace'i juurde teist korda minema, sest esimest korda suutsin teha erakordselt sitad pildid. Nägime Elot ja ta meha ka, panime nendega koos ka pidu Austraalia päeval Camdenis. See paik sai nagu koduks juba, a siis pidin sealt ära tulema:( Tegelt on hea tagasi siin olla. Avastasin, et neli päeva enne lahkumist käisin iga päev väljas neli päeva järjest ja pühapäeval ma enam ei suutnud pubis söögikõrvale ainsatki pinti võtta ja hea meel et ei võtnud, sest ma pidin pärast seda ööbussile minema ja Glasgowsse sõitma. See oli suht success, a Glasgows magasin Stirlingu bussi maha, sest ma lihtsalt seisin vales kohas. Nii et passisin seal siis veel tund aega. Stirlingus magasin 4 tundi ja siis läksime Karitaga jõusaali. That's some dedication! Pole räpsu söönud ega midagi. Me nüüd mõlemad sporty spice'id, käime usinasti trennis ja ostame tervislikku kaupa kokku. Teisipäeval sain Miriamiga kokku ja hiljem Jamesi ja Daniel'iga pubis, kus ma ei joonud! Ma ise ka ei suuda uskuda seda. Ja eile tööl suutsin paninidele ja toastie'dele ei öelda. OOOjaaaa. Just käisin otsimas normaalseid spordiriideid, mille ma ka eriti odava raha eest sain. Siin vist inimesed ei hooli väga tervisespordist, nii et ALATI on nendes poodides aled. Ja nüüd mingid mega-aled, looove it! Ja kohe ongi minek jälle trennnni kaloreid põletama, yasss.

Aastaalgus

2012-01-09T16:34:00.003+02:00

Muidugi ei piirdunud Kadi juures asi lasanjeõhtuga vaid lõpuks olime kõik täis nagu tinaviled olles käinud ära levikas ja woodstockis, aga peab nentima, et täiega tore oli! Nii et Kadi-aitäh ja endiselt süüdistan ma kõiges sind...aga lõbus oli tegelt ausalt. Pärast toda õhtut sain ma aru, et kudumine on mu rehab, sest sellele kulus terve päev ja palju ma tehtud ei saanud, sest ma harutasin kogu aeg pooleldi valmis mütsi üles kogu aeg, ei kõlba mulle ükski väljanägemine!
Käisin ka Karital külas neljapäeval, kus oli ka tšill ja ägenz, ning kus ma suutsin öelda siidrile EI, true story. Tekkis äkkmõte osta piletid soome ja sõita emmele sinna külla nädalavahetuseks. Nii ka läks. Niiii tore oli teda näha ja temaga aega veeta. Suur osa sellest kulus küll šoppamisele, aga no OOO mis aled seal on hetkel. Kuna mul oli plaanis nagunii endale uued saapad hankida, käisime jalatsipoode läbi. Astusime ühte sisse, kui ma juba silmasin üht ilusad saabast ja kui ma oma saabast hakkasin jalast võtma, et proovima hakata, läks mul lihtsalt sõrm läbi oma saapa kinnituskoha, nii et me ei saanud sealt lahkuta ilma uute jalavardjudeta. Ja emme ostsiki mulle iludad uued saaapad! Need on väga soojad ja õnneks tuli nüüd lumi ju maha, mis tähendab, et need lähevad asja ette. Mul nüüd järgmine nädal minek Londonisse ja internet ütleb mulle, et seal on kergelt 13 kraadi sooja, see on ebanormaaaaaaaalne. Lähen vist otsejoones Primarkis suvitajate osakonda??
Ja igal juhul jõin ma Soomes kõige rohkem 3 klaasi veini selle aja peale, ma olen ikka nii tubli olnud! A Eveliniga tegime juba plaane neljapäeval tinutada, sest ma siiski lähen kohe varsti minema. Liis läheb juba homme :( saangi temaga täna kokku, et juttu puhuda ja kuskil midagi head einestada, jeejee.
Hea ja mõnus on Tallinnas tagasi olla, kuid samas kurb, et emmega ei saanud rohkem aega veeta, ta ju tööinimene ja nii veider oli tema korteris olla, sest see on nagu miniversioon meie majast...mida meil enam pole, a emme taris sinna natuke mööblit ja muid eluks vajalikke asju meie kodust, nii et ikkagi oli kodu tunne emme korteris. Ooo ja ma ju muidugi kohtusin emme ülemusega, kes tuli ja aitas panna valgusteid paika. Ma saan ikka soome keelest nii mõndagi aru ja siis selgus, et ta oskab eesti keelt ja nii me suhtlesime seal. Mul tekkis tunne, et kui võru murraku selgeks saaks, saaks Soomes ka vabalt hakkama, hhahah.

Ja üks parimaid asju nädalavahetusel ilma internetita olemine on see, et saab umbes 3 tundi 9gag'is passida ja end kurssi viia

aastavahetus

2012-01-02T14:57:00.002+02:00

Millest on alati rääkida lõputu jutt, sest nagu ikka oli nii tore nii tore. Vabakal oli nii palju rahvast ja ma kardsin, et kaotame kõik silmist, aga õnneks see nii ei läinud. Esimene šampa läks meil võrdlemisi kulinal, teist šampat pidime me juba sundima kurgust alla minema ming Karital oli veel 2 liitrit rummi ja coca segu. Mingi hetk tuli pissi häda ja nii me rändasime miljonipeldikusse. Lõpuks olime tagasi vanalinnas pika venimise peale, sest sedaviisi šampust kaanides on ka tagajärjed ruttu käes. KArita kadus muidugi ära ja ilmutas end null alkoholiga - ta oli kogu alksi mingile pompsile andunud. Saime pika kibelemise peale lõpuks Elo ja ta mehe Sam'iga kokku hellas hundis, kus me jõime ühed joogid ja suundusime pikale jalutuskäigule Balou'sse. Ma pean siin kohal ära mainima, et Karita on see põhjus, miks kõik nii venis, sest ta sõnumineeris pidevalt käigu pealt. Balou's oli omaette huvitav, kus Liis nägi välja, et ta ei jaga üldse mingit matsu samal ajal kui Karita oleks nagu laksu all olnud ja Sam kadus kuhugi ära ja tuli tagasi megatäis olles. Nägime ka Minnit, kes polnud ka üldse kaine ja no igatpidi tore oli. Lõpuks viskas muusikast kopa ette ja läksime the on and only - Shootersisse. Kuna seal oli igasuguseid troppe, siis mul selgus ühe tšiki õpetussõnad youtube'is, et kui keegi ligineb, siis lihtsalt passi teda lolli näoga ja TA LÄHEB ÄRA ja guess what-SEE TÖÖTAB! Mul oli nii uhke tunne. A üks noormees, kes on vist Venemaalt, see ei saanud üldse aru, miks ma teda nii vahin ja ta aina korrutas ühte ja sama, millest ma nagunii aru ei saanud, mille peale ta hakkas oma telefoni sisestama, mida ta öelda tahab....Lõpuks oli pidu läbi ja sain kell pool 11 voodisse. Jumaaal eile oli nii paha ja täna lõpuks kostsid mu suust sõnad, fuck no ma ei taha juua enam! Sest selle tulemusena, on mul pooled päevad Eestis olles kadunud vedelemise nahka, kuna ma ei jaksa kunagi midagi teha. A no välja on ju ikka jaksu minna. Aastavahetus igal juhul oli megaaägeee ja Elot oli ju niiiiii tore jälle näha! Nüüd leppisime Liisiga kokku, et lähme jalutama, sest me mõlemad oleme suht arvuti taha naelutatud kogu aeg. Ja Kadi tuletas just meelde, et täna on tema pool lasagne õhtu, kuhu mind ka kutsutud on, jeejee, sööök, haha. Ootan huviga juba

jõulud ja rahu ja asjad

2011-12-28T16:43:00.002+02:00

Kingisoove mul see aasta polnud üldse. Mu meelest oli see piisav, et ma sain parajalt palju pere ja muude sugulastega aega veeta. Mu suurim probleem oli see, et mul varsti raha otsas ja mis rahade eest ma siis Eestis joomas käin. A ma sain siiski jõuluks natuke raha, nii et enam ei pea muretsema selle pärast. Ja üldse on enam-vähem norm, enamik õhtud on sisustatud sealhulgas ka 9gag'iga, kust ma sain teada, et paljudel on oma vanematele nii mõndagi öelda, kuna nad ei saanud ei Ipad'i, Iphone'i või mõnda muud imelist vidinat ja ma siis mõtlesin oma hellale jõuluajale, mil mu kihlus katkes ning pole mul ka enam kodu Eestis, sest emme kolis soome ära ja maja pole mõtet niisama tühjana hoida. Uued elanikud on sellest teinud täiesti oma kodu ja kui ma eile seda nägin, siis ma tahtsin nutta lihtsalt. Aga noh noorte üle peab ju hea meel olema, sest neile seal väga meeldib. Nii et kogu seda saasta see raha võib-olla ei korva, mille ma kingitustena sain, aga no inimesed võiks natuke õnnelikumad pisemate asjade üle olla. Mul on veel hing sees ja siiani õnnestunud enam-vähem rahu säilitada ja kõik võiks vähem tõmmelda ning soovitan ka soojalt mitte kõigi elu ära sittuda, lihtsalt sellepärast et tuleb tuju. Mul on hea meel, et mul veel õlle raha jätkub vähemalt ja loodan, et veel pikaks ajaks, sest muidu võib küll kerge masendus peale tulla.
Tuju teevad heaks tõsiasjad, et mul vähemalt tulevikus pole peavalu Eestisse tõttamise pärast ja et ma lähen juba varsti siit minema kõigepealt Karinile Londonisse külla ja siis tagasi oma koju, nii ootan!

2011-12-11T12:53:00.003+02:00

No issand kui õnnestunud päev eile oli. Kuna ma Mustamäest tean täpselt null asja, siis ma eeldasin, mis peatusest ma 13 bussiga ülemistele saan. See läks täppi ainult, et netis olevad bussiajad küll väga täpsed pole ning hiljem selgus, et ka bussid käivad nagu jumal juhatab. Lõpuks loksusin ülemistele, kus oli megalt rahvast, süda läks pahaks. Sain oma uue pangakaardi jätte, kus seekord on kirjas, et õpin Riias. Otsustasin minna nr 2 bussiga linna, mida ma pidin 20 min ootama, sest eelmine just läks. Linnas pidin ka mega kaua trolli ootama ja ka trollis ootama, et see kohalt sõidaks, kui selgus, et see ei sõida üldse. Sain siis 16 peale, kus oli mingi miljon inimest ja üks kurjem kui teine. Heatahtlikud inimesd ei saanud bussist väljagi ilma et neile rusikaga veel selga ei pandud bussile tulijate poolt. Ja seal polnud senimeetritki kuhugi poole minna ja kõik õiendasid ja inisesid, et ÄKKI rahvas liiguks kuhugi. Nii kena oli. JA eriti see, et need õnnelikud istumiskoha omanikud ka aru ei saanud, kui vähe ruumi kõigil on ja üks eit läks eriti marru, kui ma tema poole vähe nõjatusin, sest vahekäigus läks mu seljatagant mingi faking 3 inimest korraga mööda. Ma ei saa aru, kes see on siin igapäevane või mul lihtsalt täiega vedas. Käisin Marianni ja hiljem ka Tormi pool, kus oli lausa vägagi tore ja oh mind rumalat, kui ma jälle netis olevatele bussiaegadele lootsin. Seda 13 ei tulnudki ja mõtlesin, et oleks hea mõte 10 peale minna. Tore et ma siis täiega Mustamäel majade vahel ei ekselnud sada aastat. Vähemalt see üks kord mul mingigi suunataju funkas ja leidsin Tammsaare tee üles. Ma ei julge enam siit korterist väljagi minna enam.
Head adventi ka

Eesti

2011-12-09T20:46:00.002+02:00

Tore on Eesti pinnal jälle kõndida. Mul pigem veel parem meel selle üle, et meil reisimine üldse nii edukas oli. Šotimaal oli neljapäeval räige torm. Rongide venimisel kui ka hilinemisel me lõpuks jõudsime lennujaama, kus oli veel külmem ja tuulisem kui õues kohati. Selline tunne, et lennujaamal vajub kohe katus sisse, vot nii kindel on ryanairi lennujaamas olla. Kuna torm läks aina hullemaks, polnud mul erilist lootust ,et lend üldse toimuks, kuid meid lasti normaalsel ajal lennule. Pidime tuule vaibumist ootama 40 minutit. Lennuk seisis paigal, a tundus nagu lendaks, sest see vappus juba maapinnal nii palju. Lõpuks tõusime õhku, natuke aega oli jube aga lõpuks olime rahulikuma ilma käes. Und ei tulnud ja passisime seal niisama. Tahtsime mihkliga teada, et missugused need suitsuta ja lõhnata sigaretid välja näevad ja ostsime. Mingid mõttetud junnid on need, 5 euri maha visatud raha:(
Lõpuks olime kohal, Laura vanemad viisid meid bussijaama, kust meid turva jälle välja visata tahtis nagu mul 2 aastat tagasi oli. A me ei maksnud ega läinud välja ka vaid olime rahus edasi. Buss tuli lõpuks ja ma Tallinnani magasin rahus. Võtsime mäkist hommikusööki, Mihkel pidi otse tööle minema. Ja nüüd olen päev läbi lebotanud. Maximas käisin, kus kõik olid nii elust tüdinenud näoga, suht masendav. Varsti naudin vanni ja filmi. Ja siis jälle tuttu!

2011-12-05T11:54:00.003+02:00

oh issand kui haige ma olen. Nii rõve on olla ja ma näen nii rõve välja juba neljandat päeva, suht sellest ajast saati kui Mihkel siia jõudis. Tahaks aint magada kogu aeg ja samal ajal teed juua ohtralt. Aga ei-ma pidin õppima palllllju, õnneks on kõik assignmentid valmaaa ja lähen neid varsti ära andma. Ja semester ongi läbi sellega.
Eile oli meie kohviku töötajate piduõhtu, kuhu ma minna ei saanud, sest ma lihtsalt olen nii väeti ja kole. Mul oli õhtul üpris paha olla ja Karital olid sõbrad külas, kes seal irvitasid ja naersid arvatavasti mingite heade naljade üle, samal ajal ma unistasin, et mul oleks jaksu üldse nii palju naerda kui ma järsku kuulsin pärast südaööd mingit inimmassi teisele korrusele tulemas ja kisamas. Mõtlesin, et Karita kavatseb mingi läbu oma toas korraldada et no tore on kuid EI, need olid mu kallid töökaaslased, KÕIK mu töökaaslased seisid lihtsalt mu voodi ümber ja laulsid jõululaulu mulle. Siis kukkus Miriam kisama ja võttis välja mingi jõulukaunistuse, mille ta kuskilt rotti oli lasknud. Siis sain ma aru, et ta on teistest vist natuke rohkem purjus. haha poisid raudselt valisid uue ohvri, keda täis joota sest mind polnud seal. Nad olid võitnud mingi Pub Quiz'i ja oma tiimi nimeks olid nad pannud PIRRRRRREEET NOOOOO. Ma ei saa siiamaani väga sellest naljast aru, aga mingi inside joke see on igaljuhul. Ja ma ei saanud paljudest asjadest aru, sest Miriam midagi hõiskas ja Matt valjuhäälitses samal ajal ja teised niisama passisid, kuidas ma voodis nii hädine olen. Siis hakkasid nad ära minema ja kui Miriam viimasena toast lahkuma hakkas, tuli Karita vaatama, et mis teema on ja Miriam lihtsalt aeg luubis kukkus ümber mu voodisse. Seda tahaks uuesti näha jumala naljakas oli. Aaaa ja kuna ma ei läinud välja nendega, tegid nad mulle nii palju kingitusi! Ma sain viina pudeli, teed, Lush'i poest mingeid tooteid, caramel shortbreadi, midagi oli veel ja nende hulgas ka MINU ostetud kõvaketas, mis ma amazonist tellisin, oli sinna hulka pandud ja ära pakitud ilusti. Ma ütlen, see kõik oli nii tore. Tegi mu haigust kohe vähem rõvedaks!
Nüüd meil lumi maas ja täna on ka ilm ilus

Stirling pani vist seekord Eestile ära. Nüüd hakkab jälle see huvitav aeg, kus lume puhul käiakse kummikutega ja kui lund sajab, siis kougitakse vihmavarjud välja. Ma loodan, et jälle mingiks kaoseks ei lähe, et lend koju ikka neljapäeval läheb!

2011-12-01T01:17:00.003+02:00

On neljapäev ja homme jõuab mu lover! Oi kui kaua ma seda päeva oodanud olen. Viimasel ajal on aeg nii aeglasesti läinud ja samas ta läheb nii kiiresti.
Esmaspäeval ma ei õppinud vaid laisklesin kuni oli aeg minna ceilidh'le. See on väga šotilik pidu, kus põhiliselt tantsitakse end ogaraks. Kõik tantsud on eriti hüppelised ja oksendamiseni peab keerutama. Sellest hoolimata oli täiega tore õhtu. Teisipäeva hommikul muidugi nii tore polnud, sest ma pidin tööl olema kell pool 9 ja ma lihtsalt surin seal terve päev. Chris oli nii lahke ja ei teinud nalja mu üle ja nii see päev veeres seal. Õnneks tuli juhuslikult palju sellisedi püsikliente, kes on väga jutukad niiet ma sain oma mõtteid mujale viia, kui et oma peavalule ja kui jube mul olla oli. JA kui kell 3 lõi, läksime Mäkki. Sellest einest hakkas kohemaid parem! Kodus me Karitada vedelesime terve ülejäänud päeva. Vaatasime 2 filmi ära ja siis Karita hakkas arvutist mu pilte vaatama, kõik vaatas läbi ja põhimõtteliselt iga pildi kirjeldus oli "ja no seal me olime nii täis." Ma ei imesta, kui paljud pildid olid kas türgist või annimatsist või eelmisest suvest. Siinse aja piltidest ma ei hakka üldse rääkima.
Igaljuhul ma läksin magama ikka mingi kl 1 kuigi olin megavässu ja hommikul ajas mind Karita üles. Ma ütlen see netita elu ei ole kiita. Lihsalt nii igav on. KArita hakkas siin mingeid asju parandama ja kopsima, ma koristasin ja võtsin korteris oma asju koomale hetkeni mil saabus Nathan uue suvalise ruuteriga ja mis ime kombel tööle hakkas. Ja põhimõtteliselt jõudsin ma õppimiseni mingi 2 tundi tagasi, sest interneti saabudes passisin ma feissaris, kus siis mujal. Hiljem läksin Laurale külla ja käisin kohvikust läbi James'i vaatamas. Kodus tuli Silje mu tuppa ja passis oma arvutiga mu voodis ja siis helistas kell 8 James, kes teatas, et tal pole võtit, et kohvikut sulgeda nii et ma pidin uuuuuuesti sinna minema. Ta on ikka eriline frukt kohati. Ja nii see kell on juba pool 12. Me vist Karitaga hakkame filmivaatama. Kuna mul on essee kohe VALMIS. 2500 sõna pow! Peaks olema 3000 aga no keegi ei jaksa sel teemal veel 500 sõna heietada, ma niigi tubli olnud :) Homme alustan pr reportiga, mis on 2000 sõna, nii et kui ma sellest veel vähem kirjutan, siis see on piece of cake praeguse esseega võrreldes.

REEDE

2011-11-25T22:23:00.003+02:00

Tunne on nii hea nagu Mariol, kui ta lisamaailma satub ja kümnekordistub, mille järel ta 500 münti vähemalt saab koguda. Good times!

Pean Laura pool netti kasutama, et õppida, ainult, et ta laseb Ace of Base'i ja Mr.Presidenti. Rääkimata Five'ist, what's next right? Jaaaa Spice girls. Go 90's hahah! Tegelt ma täna juba päris palju õppinud, nii et lõbutseda võib ka veits

2011-11-23T22:08:00.002+02:00

Kodus on null netti, nii et otsustasime Siljega Old Town Coffeehouse’i tulla, kuhu siis mujale! Siin on wifi, nii et ma passiks siin elulõpuni. Mulle toodi just uus tee, mida ma isegi ei küsinud... See omanik megatore. Just rääkisin talle, kuidas ma ei saa Miriamit siia kutsuda, sest kui ta tuleb, siis ma ei saaks õppida vaid ajaks juttu mingi 10 tundi. Ja siis hakkas ise muga jutustama ja ei lasknud õppida. Aga nüüd on jälle vaikus majas ning ma ikka ei õpi.
Muul ajal olen ma laisk olnud ja pole viitsinu esseedele järgi minna, nii et ma siiani ei tea mis hinded ma sain.
Esmaspäevast alates olen ma Lauraga koos flaiereid käinud jagamas. Nii linnas kui ka linnakus. Linnakus me aint saime pragada täiega palju, sest meil polnud luba seda teha, millest meil polnud õrna aimugi. Tore pr firma, kes meid paneb tegema asju, mis on seaduse vastane...lahe. Täna pole me midagi jaganud, sest sitt ilm on ja üldse Laural oli päev läbi tegemist. Saime homseks loa linnakus neid jagada, nii et loodetavasti tuleb sellest midagi välja. Ja semester on ka muidu läbi, mille üle mul lihtsalt ei saaks paremat meelt olla! See on lihtsalt üks suur õnnis hetk. Nädala pärast tuleb juba Mihkel siia! Ma ei suuda uskuda, kui kiiresti aeg läinud on. Ja kui pime aeg juba käes on. Siin läheb juba mingi kl 3 pimedaks noh, sest tänu pilvistele ilmadele on siin nagunii hämar non stop. Ja ma tahaks ainult magada kogu aeg. Ja nüüd tagatipuks muudele asjadele, on mu vasaku silmaga midagi paha juhtunud. Mul silmas üks udune laik ja nägemine on ka palju kehvem kui paremal silmal. Arvates, et see pole suur asi, rääkisin ma sellest Mihklile, kes käsutas mind arstile helistama, sest ta emal on sama jama, ja see jama on suht väga väga paha. Nii et mul siin kerge paanika. Ja siin kohvikus nii palju tulesid ja tulukesi ja küünlaid ja ma näen kõike nii uduselt, et jääb nii pühalik mulje. Veits imelik. Saime ka tasuta mandariini, omanik ütles, et ta ei võta äraütlemist vastusena.
Kuna ma sain hunniku teed juurde, siis ma olen siin veel mõnda aega ja üritan interetilahket aega targasi kasutada.

2011-11-17T19:52:00.003+02:00

On jälle neljapäev ning reggae õhtu. Peaks vist minema, kuid alko pole siiani mu jaoks eriti ahvatlev. Plaanime minna jällegi Old Town Coffehouse'i õppima. Eks näis, kas sellest midagi välja tuleb.
Käisime täna Karitaga šoppamas. Teel poodi nägime 100 meetri ulatuses nii palju tuttavaid. Nii naljakas oli ja taaskord sain aru, kui väike Stirling ikka on. Kõigepealt nägin Domi, kes vandus, kui külm õues on. Siis nägin selle kohviku omanikku, kes kutsus kohvikusse. Seejärel paistis eemalt silma Silje ja Nathan, kes office tooliga koju jalutasid. Siis nägime Davidit, kes samuti vandus kui külm ja märg on.
Muidu on suht igav olnud, ma nädal aega nii kurnatud olnud ning TÄNA ma lõpuks sain magada 12 tundi lausa. Nädala tipphetk oli ehk see, kui me Karitaga poest tulime mingi päev, siis vaatasime, et keegi keedab kapsast, mis lõhnab popkorni moodi. Mõtlesime, et las olla siis. Seejärel tuli Nathan kööki ning kukkus vabandama haisu pärast. Ütlesin, et aa it's ok, et see hea lõhn ju ning küsisin, et see on kapsas onju. Mille peale NAthan ütles 'No, cannabis' Me KAritaga jäime lihtsalt passima teda. Ta siis seletas, et mis ta sellega tegema hakkab ja blabla ning mingi hetk ta kadus korterist ja ma pidin ise selle eest hoolitsema. See kees seal mingi 7h...
Ja eile, kui mul köögis lõpmata igav oli, tuli ta kööki ja küsis, kas ma tahan vaadata temaga mingit filmi, kus üks mees õpib buffalo seljas ratsutama. No isssssand mis film. Vahepeal näitas mingeid suvakaid looduskaadreid ning loomi, kes metsikus looduses ellu üritavad jääda. Siis läks tegevus tagasi selle mehe juurde, küll ründas teda puuma, küll hunt ning isegi paar karu tegid hulljulget katset, kuid ooo see mees oli nii vapper ja nottis kõik loomad maha. Seejärel pidi ta imiku ja buffaloga ületama räiget jõge, millega ta loomulikult ilma probleemita hakkama sai. Siis galopeeris ta buffalo seljas otse pubisse ja nottis pahad mehed maha. Ma ei saanud aru mitttte midagi. Nathan näitas mulle veel mingit kokkumiksitud muusikavideot sellest filmist, mis oli suht naljakas isegi. Ja see laul siiani kummitab.
Nii masendav, Mihkel kutsuti Muusika Gala õhtule ja võtab mingi tüübi sinna kaasa, oleks ma Eestis, läheks ma ise aga no ei. Selle asemel naudin oma vabu hetki, sest varsti pean ma detsembriks kooliasju tegema hakkama, apppppi

2011-11-13T18:30:00.002+02:00

Niisiis, reedel-kui ma raskesti neljapäevast pidu järelkaja kannatasin, sain ma õhtul Miriami ja Jamesiga kokku Old Town Coffeehouse'is, mis on mingi 30 sekundi kaugusel. Sain seal maitsvat ja kodust suppi ning ütlesin saatuslikud sõnad "If I had a pint I'd feel much better." Läksime siis pubisse ja Matt ka ühines meiega hiljem. Kuna ta teadis, et mul oli suur kannatustepäev, siis ta leidis, et ma olen peast soe, et jälle pubis passin. Siis läksime me lausa järgmisse pubisse ja oh jumal kui purju ma jällllle jäin. Ma ei saa aru lihtsalt. Matt oli laupäeva hommikul tööl, kuid siiski otsustas ta Jamesiga peale pubi X-boxi mängida, nii et ta sai 3h magada. Ta vist hommikul veits suri tööl. Ja kuna ta oli mulle lubanud, et ta ei lahku enne, kui mina tööle jõuan, siis ta seal ka piinles kella 2ni. Samal ajal ,kui ma kell 1 alles voodist välja sain. Ta polnud eriti õnnelik, kui seda kuulis. Mul annab siiani seda 2 päevast joomat tunda. Muidugi oli mul plaan umbes terve pühapäev maha magada, aga oh ei-heatahtlik piret tõttab jälle appi kohvikut avama, sest David polnud ikka veel Dundee'st tagasi jõudnud. Palka pole ma siiani saanud, sest David suutis mu palga Miriamile kanda ja ma saan palka umbes kuu lõpus noh. Issand kui meeldiv, iga kuu võiks lausa nii olla ju. Ja sellepärast ma lähengi nii närvi, et teen teeneid kogu aeg ja palka ei või isegi normaalsel ajal saada, mitte et me muidu normaalsel ajal saaks. Ikka kulub mingi pool kuud ja massiivselt närvikulu, enne kui keegi raha saab.
Ja nüüd ma nii väss, sest sain Miriamiga selles samas kohvikus kokku, et lõunatada. Muidugi, kuna see omanik nii jumaldab mind, siis mu ports oleks nagu kolmele inimesele mõeldud, nii et ma õgisin nii täis ennast ja pool jäi ikka järgi. Uni on nii silmas, kuid pean filmi presentatsiooniks valmistuma ja lugema mingit imalat teksti :(

Aleksandra sünnipäev

2011-11-11T15:50:00.010+02:00

oli EPIC! See on epicuselt teisel kohal mu elus, ausõna. Eile oli üldse hullumaja. Kella 3ni olin tööl, kl pool 4 olin ülikoolis kl 5ni. Sealt otse bussile, et jooksuga šoppama minna. Bussis nägin ma Matt'i, kellega ma lõpetasin primarkis ja kes mulle moenõuandeid lahkelt jagas, hahah. Ma ei saanud aru, miks ta üldse naisteosakonnas kaasas jõlgub. Igatahes ühtegi normaalset nõuannet ma ei saanud, sest iga kord, kui ma mingile esemele pilgu peale viskasin, laitis ta kohe selle maha. Tema abita oli mul lihtsam igaljuhul. Lõpuks läksime peole, lubasin Matt'iga mingis pubis mingi hetk ühineda,aga seda ei juhtunud. Me mõtlesime Aleksandrale välja 21 challange'it, mis ta õhtu jooksul pidi tegema. OH SHAME! Ma elusees kõige ossimas pubis pole-dance'i ei teeks...aga tema see-eest tegi seda ning samuti laulis täiest kõrist poola keeles tänaval ja kerjas raha. Ma paneks pilte siia, kui mul neid oleks. See oli lihtsalt talumatult naljakas! Ja no siis me muidugi ühtegi pubisse sisse ei saanud, sest kõik pannakse ju kell 12 kinni, see käib nii ajudele. Jooksime Riikaga kebabi ostma, mis oli maailma maitsvaim.

Selle koha omanik küsis, et kuhu ma olen kadunud-nagu ma mingi igapäevane klient oleks seal olnud...Sõime ära ja läksime siis klubisse, mis muud. Kus ma jõin veel ja veel ja veel. Ja veel aleksandra juures ja ega ma kodus ka voodisse ei läinud, vaid vatrasin üle tunni Karitale, kuidas ma juhiload sain.

JAh, see on käru Aleksandra korteris, see oli märk, et on vist ammu juba käest ära läinud.......nüüd on see neil vannis.

Ja siis ma üritasin pilti teha, nii et me kõik kaadrisse jääks. Ise blackberryga pilt jäädvustada on raskem, kui arvata võiks.
Hommikul ajas mind muidugi üles David, kes küsis mingi rumala küsimuse kookide kohta ja rohkem mul und ei tulnud, nii et kooli minnes olin ma ikka vine all veel. Ja seda vist siiani mul selline tunne. Nägin ka Matt'i, kellel on niigi juba maitea mis imearvamus must, see läheb ikka aina paremaks, kui ta mu võrratuid lugusid kuuleb. Igal juhul koolis mul hakkas lõpuks nii paha, aga elama jäin. See-eest nii pea, kui ma bussi peale jõudsin oleks ma tahtnud kohemaid kasvõi akna kaudu väljuda. Mul hakkas niiiiiiiiiiiiiiiii paha, mõtlesin, et roobin kõik kohad täis. Nii et ma pidin linna jalutama. Ma pole elusees värsket õhku nii palju hinnanud kui täna ausalt. Siis ma kodus vedelesin ja ei teinud mitte midagi ning otsustasime KFC'sse drive thru'sse minna.

HAHAH ja nüüd mu drunk arrogance.

Silje oli jätnud kirja, et me täna kell 12 koristama hakkaks, mille peale me kirjutasime, mida me sellest arvame. Olin seisundis, kus ma ei suutnud isegi kirjutada. Seal on kirjas-no can't do. clean it yourself. riverside motherfucker. Me naersime Karitaga oma nalja üle 10 minutit.
Peaksin saama mingi hetk JAmesi ja Miriamiga kokku, eks näis, kas ma vajun iga hetk siin kooma või mitte

palgapäev

2011-11-09T11:35:00.003+02:00

mis pole ikka veel kätte jõudnud, masendav. Meil oli esmaspäeval täiesti null sööki, ma pidin hommikusöögiks fajita võileiba sööma, mis oli üllataval kombel isegi hea tegelt. Nathan tunnistas, et pidi riisi munaga hommikusöögiks tegema. Käisime odavaimas poes maailmas-Aldis. Siin ikka sitaks odav elada võrreldes Eestiga. Vaatasin eile koolitööga seoses ühte filmi, mis on siiani parim olnud. Nimeks Cell 211. Poleks uskunud, et ma Global Cinemas normaalsete filmideni ka jõuan, aga see aeg on käes!
Nüüd meil korteris nii hea soe hommikuti ja õhtuti. Vahepeal väga pole, sest siis küte väljas:( See-eest on täna 10 ja homme 12 kraadi sooja õues, nagu misasja. Pühapäeval oli lihtsalt nii külm, et me läksime Junk Rooms'i jooma, sealt edasi Morrisons'i, kus me ei saanud alksi ning seejärel No.2'te. Ja sealt oli vaja veel edasi minna Aleksandra juurde ja passida seal kella 2ni. Esmaspäev polnud üldse helge. Loengus ma pidin otsad andma, üleüldse polnud see loengu teema ainele vastav, nii närvi ajas. Ja nüüd, kuna ma olen nii osav ja jätsid osa õppimise hommiku kaela, pean ma õppima hakkama. Homme on Aleksandral sünna ja siis on piduuu jälle

nolifer

2011-11-06T19:19:00.002+02:00

Ma avastasin täna tööl, milline nolifer ma olen. Ainukesed kohad, kus ma käin on kodu, töö, kool, pubi ja ööklubi. Mujal ma lihtsalt ei käi. Ja no Tesco. Tööl olen ma tavaliselt 2-4 vahetust nädalas, koolis pole ma juba 2 nädalat käinud, pubis käisin ma viimati eelmisel neljapäeval, poodi jõuan ma heal juhul iga 2 nädala tagant nii et jõuame järelduseni, et ma passin täiesti tühja kodus kogu aeg ja õhtul viivad mu jalad mind klubisse...kena noh. Jubedus kuubis tegelt. Ja nüüd on kodus nii külm, sest õues on niiiii külm, prrrr. Mingi 3 kraadi. Ja see pani mind mõtlema, et peaks kuhugi sooja minema. Tegelt peaks siin külma käes õppima, mida ma ka praegu ausalt teen, lihtsalt väike paus. Ja siis tagasi õppima. OOOOOoo seda elu, kuidas ma tahan juba Eestisse ja üldse mitte õppida.
Muide mul ununes vist üks nädal nädala feil mainida. Nimelt oli Silje sünnipäev, mille lõppedes ma üsna purjus olin ning kõht tühjaks läks ja ma putru endale tegin. Kahjuks ajasin ma kaneeli ja tšilli maitseaine sassi, nii et ma sõin putru tšilli ja suhkruga. Ma ei tea, kas asi oli mu konditsioonis või mitte, aga see oli maitsev! Kuigi kaine peaga sellist hommikueinet vist ei sööks..

time isn't waisted when you're getting waisted

2011-11-01T21:44:00.005+02:00

Mul kohe meri põlvini teise essee valmis saamisega! Mul selleks täielik õigus, suva, et selle nädala kodutööd on kõik tegemata ja mul on endiselt tunne, et ma upun kooliasjadesse (seda esimest korda elus pärast keskkooli, haha).
Ma olin niigi tubli, et ma halloweenil välja ei läinud (lõpuks on see nädalaajane tähistamine läbi), vaid tegelt ülivähe õppisin ning ülejäänud aja sõin ja vaatasin filmi, mis polnud üldse nii jube. Muidugi tegime arts and craftsi ka veits Nathaniga kõrvitsa pie peale

Vasakpoolne ämblik on minu oma ning see geneetiliselt muundunud octopus-spider on Nathani oma

Läksin veits hoogu ämblikuvõrguga

Ja kuna keegi polnud nõus halloweeni kõrvitsat tegema, siis tegin ma selle ise
Vaatasime mingit mõttetut õudusfilmi, mida ma lõpunigi ei viitinud vaadata ning nautisime mojitosid ja ka gini toonikuga.
Tahaks nüüd väikse power-nap'i teha, et siis ikka pidu panna, mis siin muud.

2011-10-31T17:52:00.004+02:00

Eile see juhtus jälle. Terve päev töötasin oma essee kallal, mille ma lõpuks valmis sain ning läksime Lauraga jalutama. Tegime üsna suure ringi ja lõpuks kui linna tagasi jõudsime, otsustasime minna Junk Rooms'i, kus Aleksandra tööl pidi olema, et tsau öelda. Selgus, et ta polnud tööl vaid niisama jõi end seal täis koos oma mehaga. Mul polnud plaanis juuagi, aga nii me sinna üsna kauaks jäime ja sain maitsta päris maitsvaid kohalikke õllesid. Seal läks lõpuks nii käest ära, selle koha omanik tahtis mind Alanile maha parseldada mingi purgi hapukurkide ja heeringa eest, samal ajal mingit umbset aksenti tehes...nii ma jõin seal kolm õlut ja ma ei suuda uskuda, kui purju ma kolmest õllest jääda võin..või oli see pigem neli? Hommikul õnneks viga polnud. Pidin esseed minema ära andma ja no kõik poleks saanud veel rohkem valesti minna, ai ma olin marus!! Õppetund-vahet pole, et sa tund aega varem minema hakkad, et essee välja printida, sest lõpuks jooksed sa ikka mööda koolimaju ja otsid arvutiklassi, kus parasjagu eksam ei toimuks ja arvutit, mis esiteks vaba oleks ning teiseks, mis laseks sind meilidele ligipääsu kiiremini kui 20 minutiga. Fakkkkk ma läksin nii närvi lihtsalt. Õnneks sain siis lõpuks 4 minutit enne tähtaega ära anda, ma loodan, et ma seekord õigesse esseekasti selle panin..järgmine kord ma hakkan koidikul minema, et inimese kombel midagi sujuks.
Aga nüüd rõõmsalt asun ma teise essee kallale, jesssssss noh

2011-10-29T00:47:00.002+03:00

jeebus, ma ei tohi minna enam kunagi ühele õllele, sest see pole KUNAGI ainult üks õlu. Masendav lihtsalt. Alustasime Nicky Tams'ist, sest Nathan saatis oma Hollandi sõbrad sinna, kes olid seal juba 4 tundi passinud ning 7 pinti ära joonud. Jätkasid nad meiega samas vaimus ning suundusime Settle Inn'i reggae õhtule. Aleksandra tõi paar oma sõpat ka, reggae't olid nautimas juba Mirjam ja James oma sõpradega, nii et kokkuvõttes oli meid seal paras hunnik. Lõpuks oli juba üsna mitmes pint ära kaanitud ning oli aeg seal maal arutleda dusk'i mineku üle, millest muidugi kujunes LETS GO!! Pidime küll Jamesi ja Miriamit pool tundi veenma, vaene tüdruk oli täna tööl ja seal oli megakiire terve päev ja ma tean seda, sest ma passisin terve päev seal üritades õppida. Millest esimesed 2 tundi midagi välja ei tulnud, sest ma üritasin enda halva enesetundega võidelda. Igal juhul olime me rõõmsalt klubis lõpuks. PS-ära kunagi ürita klubitöötajat, kes klubimuusikat vihkab, veenda kluppi tulla ja öelda et c'moooon it's gonna be fun! Sest sellel tüübil tõesti polnud lõbus ja ta silmist oli näha, kuidas kohe üldse seal olla ei taha. Mul oli ikkagi lõbus, jumala epic õhtu oli ja hiljem läksime Jamesi sõbra juurde, mis muidu on 5min kaugusel, aga võttis aega 40 minutit, sest on ju vaja tuiata kõikjal ning endaga kaasa haarata erilisi suvakaid, kes on sjuuksed chavsid et vähe pole. Õnneks seal majas polnud alkoholi, sest muidu ma poleks tõesti täna voodist väljagi saanud. Niisiis ma ikkagi sain maast lahti olles veel alko mõju all ning roomasin kohvikusse. Enamik ajast passisin ma niisama tühja, erilist tolku must polnud. Aitasin Miriamit vahepeal, sest nii kiireks läks seal. Aleksandraga käisin pubis söömas, mis oli nämmmma southern crisoy chicken wrap, ma sööks neid lõputult ma ütlen. Jaaaa siis passisin kohvikus edasi, rääkisin püsikatega ja olin niisama lahe. Aitasin Miriamil kohvikut sulgeda, ma lihtsalt igal võimalikul viisil eiran seda esseed mida ma nüüd siin nukralt tegema pean. Ou maaaai ma leidsin sellest targast müütide raamatust eesti keelse variandi netist, mis teeb mu elu umbes 50 korda lihtsamaks ja ma tahaks seda inimest isiklikult tänada, kes seda viitsinud tõlkida ja üldse netti üles panna!!! Huvitav värk täiega, aga kirja panna on raske raisk. Nälg on jällllle, aga süüa ka ei viitsi tegema minna.

2011-10-27T01:45:00.001+03:00

Niisiis, reedel ei olnud eriti pikka pidu vaikse istumisega, vaid läksime ikkagi klubisse. James’i sõber oli seal diskžokei nii, et otsustasime minna. See oli pigem Aleksandra poolt sunniviisiline, sest seal lasti dubstep’i ja mingit muud jura. Tore õhtu oli. Laupäeval olin tööl, õnneks pohmelli polnud väga üllataval kombel ning pühapäeval oli ju Silje sünnipäev. Teemaks oli kokteilipidu, nii et kõik pidid hästi ilusti riidesse panema, mida James muidugi ei teinud. Grant’il oli lausa selle puhul kilt ostetud. Alksiga leppisime nii kokku, et igaüks viskab kümneka ja saab juua nii palju, kui süda ihkab.
Pärast tööd ja tundide viisi šoppamist, kui ma lõpuks koju jõudsin, oli selline vaatepilt

Alksi ja muud kraami jäi sitaks palju üle. Mina isegi ei joonud nii palju, sest need magusad märjukesed ei ole kohe üldse minu jaoks. Ärkasin järgmine päev värskena, kuid pidin esimest korda tõdema, et mu kõht võib külla väikse pohmelli päeval täis saada, tavaliselt ma sööks lõputult. Kui aga on minek Jimmy Chungs'i, kus sa sööd nii ohtralt kui jaksad, siis saab kõht ikka täis küll. Olin sunnitud pika uinaku tegema, siis loivasin Tescosse ja ülejäänud ajaga ma midagi tarka ei teinud. Nüüd ma siin piinlen ja kahetsen, et varem algust ei teinud oma esseedega. Pean kirjutama Roland Barthes'i müüdi ideest ja blabla. Ma pole nädalaid midagi aru saanud sellest ning leidsin ühe targa raamatu, kus seal natuke seletab ka, mida see Robby öelda tahab. Ning ma sain lõpuks aru! Ja nüüd mul on nii põnev ja huvitav ja tahaks elulõpuni lugeda, ainult et mind tabas see moment, mil ma mõtlen, et misasi see kõik üldse on ja miks sellist jama nii palju kirja on pandud ja kellele seda kõike ikka vaja on...Aga vähemalt on lootust sellega mingi hetk ühele poole saada, et siis uuesti pr süveneda, jessssssss

2011-10-21T17:56:00.005+03:00

Sügis..või siis TALV on ka lõpuks siia jõudnud. No ma vannun-see, mis 8 kraadi Eestis on ei ole sama, mis siin, sest see on mingi faking saar, kus iga kraadivõrra madalam temperatuur tundub kümnekordselt külmem. Igal juhul, ma olen siin pool elu lahtise aknaga maganud ja kui lambist külmaks läks otsustasin ma samaviisi jätakata, mis oli vale tegu, sest ma sain külma magamise käigus. Ja no lihtsalt nii külm oli siin majas, et ainuke soe koht oli köögis ust kinni hoides ja süüa tehes. Passisin seal oma talvemütsi ja uute villasokkidega pool päeva. Lõpuks kogunesid kõik sinna ja nii hea soe oli. Nathan viskas seal sellist nalja, et päev oli kohe hea. Peale kooli aga oli küte sees! Me ei jaksanud enam raha kokku hoida ja olime sunnitud kütte sisse lülitama. Mina, kes ma tulin oma tuppa oodates mingit jääaega, pidin tunnistama, et tuba oli tõesti soe, Silje ja Karita toad see-eest olid nagu saun, sest need toad on väiksemad. Silje ja Nathan läksid pubisse ja olid toonud siia inimesi korterisse, millest ma ei teadnud midagi. Kõrvatropid on ühed võimsad asjad. Nathan täna vabandas, kui nad liiga lärmakad olid ja ma ei saanud arugi, millest ta räägib. Ütles, et there was 10 people and a dog here...mul oli mingi whattt, a no see ei häirinud mind, nii et see on ok.
Täna koristasin meie talumatult rõvedat kööki. Ma ei saa aru, kuidas see kogu aeg nii sitane on ja kogu aeg keegi koristab seda. Igal juhul oli mul hea tuju ning selle puhul ma seal kasisin üsna kaua. Lõpuks oli ruumi ja söakust süüa teha, mis tuli megamaitsev.

Täna tuli Aleksandra Hong-Kongist tagasi ja pärast piltide vaatamist pean ma tunnistama, et ma olen täiega kade:( Ja ei salli, kui ta selle reisiga eputama hakkab! Õhtul otsime ühe sooja pubi, kus pesitseda ning eks ma siis kuulan ta reisimuljeid. Ei tegelt mul põnev neid jutte kuulata. Ja veel TOREDAM on see, et tema mees tuleb siia järgmine nädal külla ja ma pean enda oma veel üle kuu aja ootama. Nii väga ooootan. Miku tuleb siia ja siis on nädal aega siin ning koos läheme Eestisse, khu ma jään veebruarini taaskord, jeee go Eesti talv!
Oiissand, avastasin täna, et ma pole N Ä D A L aega joonud, impressive!
Ja mõtlesin, et jagan teistegagi oma vaadet köögi aknast, mis on muidu alati nii kole ja rõve ja hall, aga nüüd kasvab seal võilill

pardon, et aken nii sitane on

pakk

2011-10-19T01:23:00.002+03:00

Sain lõpuks emmelt ja issilt paki kätte. Seal sees olid uhiuued isekootud ERITI soojad villasokid, letšo, marineeritud seened, mesi ja paljupalju Ukraina kommi. Nii mõnna. Mul nende sokkide tõttu nii soe, isegi tekk ei anna nii palju sooja, selline tunne.
HAHAH, Silje enne hakkas meile Norra trollidest rääkima ja ma avastasin, et ma pole elusees midagi nendest trollidest kuulnudki, teadsin vaid, et nad äkki eksisteerivad. Tuli välja, et nad ei kannata valgust ja nad söövad inimesi. Ja nad on enam-jaolt lollid. Ja siis ta näitas The Troll Hunter treilerit, mis tundus juba nii naljakas ja samas nii ebanormaalne, tahan näha seda igal juhul. Mul tekkis kohe miljon küsimust Siljele, hah Karita isegi küsis, et kus on kõige tõenäolisem näha trolli.
Kuna meie korteris valitseb täielik ringiliikumispuudus, sest õhk on nii jääkülm ja teki all mugav, siis Karita linkis mulle Avicii loo, mis möödasõitvast autost tuli ja nüüd ma jäingi mingeid Avicii lugusid kuulama. Ja Karita ütles, et dusk'i rahvas koguneb-kontsa klõbinat on kuulda, ma lugesin, et kõntsa klõbinat...mille peale ma oleks öelnud-give me a pound, yo

http://www.youtube.com/watch?v=TLEo7H9tqSM

ja Dusk'i hitt no.1 http://www.youtube.com/watch?v=TnOjBX4veNI

2011-10-14T00:56:00.004+03:00

neljapäevasel päeval, oli piret lõpuks ometi sellel päeval nädalal kodus ja...küpsetas! Õigemini tegin vaffleid reedeseks Culture cafe'ks. Esialgu oli mul piisavalt enesekindlust teha täpselt sama tainas, mis pannkookidele ning peale kahte vaffel-pannkooki pidin ma siiski kuskilt õige retsepti välja otsima. Juba esimese käigus suutsin ma visplit kõikjale lennutada, nii et ma olin pealaest jalatallani taignatriipudega kaetud, mis oli kenasti viimistletud ohtra jahu ja pärmihaisuga. Ma jätsin teise taigna pannkookide jaoks ning ei suutnud isegi kilet sinna peale panna. pärast neljandat katset ma loobusin.

jõin selle käigus ka väikse veini
Culture cafe oli edukas suht palju inimesi tuli kohale. Peale seda oli veel küllalt aega Laura soolaleivale jõuda. Läksime bussi peale ning äärepealt oleks keset bridge of allanit lõksu jääma, sest mingi jobu parkis oma auto keset teed. Siis tõusis püsti üks noormees, kes esiteks nägi välja nagu tal oleksid mingid narko jääknähud ja teiseks nagu ta iga päev astuks bussist maha ja kutsuks liikluses korda jalule. Igaljuhul midagi ta seal läks ütlema ja bussis kõik plaksutasid ja olid rõõmsad ning me saime koju. Kodus vaatasin ma Transporter 2, sest Jason on lihtsalt nii äge suurte musklitega kakleja ning juhuse tõttu on ta korduvalt tapluse käigus topless...Sellest filmist mulle ei piisanud ning hakkasin ka kolmandat osa vaatama, kui jäin jumala magama. Silje ajas mu mingi hetk üles ja loivasin Laura juurde. Mõtlesin, et olen nii uimps ja ei viitsi palju juua, kuid nagu ikka see ei õnnestunud. Ülitore oli ja sai bondida osadega, keda ma tean, aga sõpsi pole veel löönud. Hahah Julie ütles, et ma olen ta uus lemmik purjus inimene, ma ei tea mis see nii pilkuhaarav oli..

Lõpuks läksin Heidi ja Jimmy'ga Duski, õõõõõõõõh. Teised jäid Laura juurde ja ikka jõid samal ajal, kui ma Duskis ainsatki jooki ei joonud! ja aina tantsisin.
Magasin 12 tundi ja kella vaadates selgub, et ma aint pool tundi ärkvel olnud, tundub küll nagu ma oleks siin köögis tühja passinud juba poolteist tundi. Okei, päev vajab elamist, nii palju, kui seda järgi on..ja õppima pean ka. Nii lihtne, ainult mõtle mingeid asju välja ja kirjuta käsikirja :)))))))))))))))))

Ja pilte joobes inimestest, kes iga jumala öö meie maja läheduses tuiavad.
Huumor, inimesed poseerimas hotelli plakatiga
Glamuur, neiu lebamas seal oma 5 minutit keset asfaltit ning temale lähenevad sõbrad. Üks nendest filmib oma puhkavat sõbrannat

aa ja ma nägin, kuidas lindude parved erinevates suundades lõunapoole lendasid, üsna naljakas oli. Nädala feil-Läksin Karita õega poodi, kavatsesin kaardiga maksta, a kassiir oli nii uimane, et ma muutusin ka uimpsiks seal. Pin koodi sisestades ma eriti pingsalt kopeerisin numbreid sellelt hinnatahvlilt. sisestasin selle summa mida maksma piin ning ei mõistnud, mis valesti läks..ja kui ma aru sain, siis ma naersin üle Tesco ja läksin näost üleni punaseks. Ma olen ikka nii tobu

Nädalavahetus

2011-10-10T23:00:00.007+03:00

Algas juba neljapäeval, kui me kõik Settle Inn'i läksime Reggae õhtule, millest millegipärast dnb õhtu kujunes...Nalja sai, muidugi oli Matt seal kogu oma hiilguses, kes oli parasjagu oma beer society õhtul. Tüübid saavadki kokku ja joovad õhtu otsa erinevaid õlusid. Lõpuks oli ta muidugi jumala täis, ta tüdruk pidi vaeva nägema, et ta pubist välja saada. Ta lubas muidugi suure suuga Karini ja teistega jooma tulla reedel, aga ta ei teinud seda :(
Reedel käisin koolis ja siis korjasin rongijaamast Karini üles ning õige nädalavahetus võiski alata. Ostsime Kariniga 2 ühekordset kaamerat, et saaks ikka labaseid ja elu lõpuni naerma ajavaid pilte teha. Hiljem oli põhiline tegevus alkotarbimine. Esialgu kodus, siis lõime end üles, läksime pubisse ning seejärel klubisse. Pubis nägime me juhtumisi tuttavaid, kes on nii ebanormaalselt meeltlahutavad, et ma ei suutnud seda vahepeal isegi taluda. Nii palju nalj sai. Aleksandra muidugi, vana anti 'reedel-lähme-dusk'i' hakkas ühel hetkel kõiki tagant utsitama, et millal me juba kõik koos sinna läheme. Nojah. Ja no omg kui lõbus see õhtu oli. Karita õde ka siin hetkel, nii et rahvast jalaga segada. Klubi oli ise-enesest matse täis, üks hullem kui teine. Muidugi sain ma kellegi käest släppi ning mõlemal mu jalalabal on kellegi kontsajäljed. Muud kehakeelt ei näinud, kui kõikide tõukamist ja faki näitamist. Kõige selle aga korvas kas või üks pilk Jason'ile, kes oli ikka no eriline tantsulõvi! Ma pidin püksi tegema, kui ma teda pikemalt jälgisin!!! Pärast klubi, mis oli lausa kella 3ni lahti, kujutate ette, tulime siia edasi pralletama.

Magasime järgmise päeva pärastlõunani, mille tõttu oli ka päev nii lühike. Otsustasime teha pannkooke.

Kuna Karini suur eesmärk oli saada Stirlingu kohvikukultuuri maiku, siis otsustasime suunduda kohvikutesse. Jõudsime Beenscene'i ja Old Town Coffeehouse'i, kust me enam lahkuda ei suutnud, sest seal oli nii mõnus ja hea ja soe. See omanik mäletab mind ning hakkas meiega juttu puhuma. Ta arvas, et ma olen šotlane...that's a first! Tal kõik tüdrukud, kes seal töötavad, on välismaalased, enamasti Ida-Euroopast, siis ma lootsin, et kui ma sitaks sõpsi panen, siis ta tahab mulle ka tööd anda seal. Nii tore oli ja siis oli lõpuks kõht juba nii tühi, tulime koju süüa tegema. Või noh, Karin tegi. Tahtsime ikka vägisi veel kuhugi välja minna, aga reede oli meid piisavalt ära väsitanud, nii et jäime tuppa filmi vaatama, mille käigus ma magama jäin ning mille lõpus Karin mu peale häält tõstis...Pühapäeval käisime veel kohvikuid läbi, ostsime Tescost india ja hiina toitu ning sõime. James ja Miriam suvatsesid lõpuks siia tulla ja Kariniga tutvuda ning siis Kata pidi juba rongile jooksma. Saatsime ta ära ning suundusin oma töökaaslastega pubisse. Hiljem läksin Karita ja Ruthiga ka pubisse, sest mul polnud muud teha ja õppida ma ei viitsinud. Nii kurb oli, et Karin ära läks. Niiiiiiii tore oli! Teiste arvates on meie suhtlusvahend pidev naermine, sest nad muud ei kuulnudki, a ise see Karin on nii topski ja teeb nii totraid nalju!
Täna käisin koolis ning terve ülejäänud päeva olen ma ikka tublisti õppimist eiranud. Käisime lunimas tasuta jooki James'i ja Miriami käest, jah-ma pidin oma inimeste käest lunima, et nad kohvi meile annaks, passisin Karita toas, käisime poes ja nad tegid meile süüa. Lõpuks ma ikkagi pidin seda raamatut lugema ja nüüd, et olla jälle normaalne, hakkan ma Family Guy'd vaatama.

Koristamine

2011-10-06T00:18:00.004+03:00

Noh, tavaliselt piirdub mu koristamine riiete ära panemisega, sest riided mu toa nii sassi teevadki. Tegin ühtlasi "puhtast" toast pilti (tegelt see tähendab põhimõtteliselt seda, et diivan on asjadest tühi) kuna keegi ei tea, milline mu uus tuba välja üldse näeb.

Siis aga avastasin oma diivani tagant huvitava panipaiga, seal on trummipulgad, poola mõdu, kuradi hark, jalavann, batmani keep, laualampide surnuaed ja harjumusest muud paska, mis ma sinna viskan, mida mul vaja pole (sellest ka see lagedus mu toapõrandal). Oma meigikarbist leidsin ma telgivaia ja mingeid osi, mis nähtavasti kuuluvad vannituppa, aga on katki läinud või mina ei tea..
Mul on nii igav olnud täna, mille üle ma ei nurise. Nii hea kui vahepeal on igav ja midagi teha pole. Homme tuleb ka mingi megalaisk päev. Õppisin ka täna, lugesin seekord õiget peatükki ühest raamatust. Homme valmistun scriptwritinguks ja ülejäänud päeva olen õnnelik, et ma palka saan, sest mul pole nii ammu raha olnud enam. Ja siis tuleb Kariiiiiin, it's gonna be rad, man!

beerienteering

2011-10-02T23:01:00.011+03:00

Niiisiis, beerienteering ehk pubcrawl (mul pole aimugi, kuidas see eesti keeles on)oli great success. See oli maailma lahedaim õhtu! Kõikide tiimide ühine theme oli täht "S". Meie tiim riietas end superhero'deks, Nathan oli muidugi conveniently sperm. Nii palju nalja sai, et seda ei anna kirjeldada lihtsalt. KAhjuks korraldatakse seda ainult üks kord aastas :( Muidugi kõige suurem hitt oli Karita, kes viimasel hetkel oma kahjustunud põlvega otsustas siiski tulla ja riietas end Super Marioks. Iga jumala pubis dj'd teatasid, et SUPER MARIO IN DA HOUSE ja ühes pubis lasti isegi super mario theme song'i. Pidime igas pubis mingi challange'i tegema, mis osutus pärast igat pubi järjest võimatumaks enamjaolt tarbitud alkoholi tõttu. Ja ma lubasin, et ma palju ei joo... kell 10 vaatasin ma kella õudusega, sest kell oli ainult KÜMME! Ja ma teadsin, et see pubist pubisse seiklemine kestab vähemalt 2 tundi veel plus 2 tundi ööklubi...oeh!

Mario skoorimas kassnaistega

Mario biiti tunnetamas

Batwoman ja Catwoman teise tiimi Superwomaniga

Vahepeal nägime Matti, meie mänedžeri (khm ühtlasi Šotimaa aasta barista), kes oli ka omajagu purjus ning mis tegi õhtu veelgi toredamaks

Silje ja Rosie, kes olid kogu ürituse korraldajad

Kuldne kolmik

Lõpuks jõudsime öökluppi ka, aga need pildid on juba liiga koledad, et neid kõikjal levitada. Reedel ma loengusse ei jõudnud, ning kl 11 sain maast lahti, et kl 12 seminarile jõuda. Seal pidi kahjuks mõttetööd arendama ning sellest hakkas lõpuks paha. Ilm oli niiii ilus, et jalutasin linna ning sellega mu päevane tegevus piirdus, sest ma polnud suuteline midagi tegema. Nädalavahetusel olin tööl ning nüüd peaks õppima hakkama..

2011-09-28T19:46:00.003+03:00

Täna oli niiii soe ja nii ilus ilm. Seal pildil ei näita, aga mingi 25 kraadi oli, ja pole veel tähis taevas vaid päike kõrgel veel.. Tundub, et suvi on lõpuks alanud, aga no jah nädala lõpus läheb jälle jahedaks. Muide Karin tuleb ju järgmine reede külla mulle, in your face sõbrad. Ma nii ootan teda juba, et kohutav lausa. Seekord ta ei pääse klubiõhtust ja suuremast prallest!

uued traditsioonid

2011-09-28T00:02:00.003+03:00

Kuna Laura korter on täpselt selline, et tahaks sinna teed jooma minna või siis veini..või kunsti teha või vedeleda seal lahedas diivanid lahedas suurestoas. Otsustasime vesipiibu õhtu teha. Muidugi me jõudsime sinna mingi pool 11 alles, sest iga kord kui ma allakorrusele läksin ja ütlesin, et ok lets go, siis oli alati aeg kellelgi pessu alles minna-Nathan ja tema sakslastest lahedad sõpsid, kes siin nädal aega ringi on kajakkinud ning kes olid üüberväsinud ning megaaeglased. Ma olin sunnitud korterist lahkuma poolik veiniklaas ühes ja lahtine veinipudel teises käes, et saaks ometi juba mindud, vähemalt tuli väga äge entrance Laura korterisse! Tahaks selle esmaspäevase piibutamise iganädalaseks teha, ja siis tahaks veeli igasuguseid õhtuid teha erinevateks teemadeks, a pole nii palju päevi nädalas. Kolmapäevadel peaks ma end kohale vedama Settle-inn'i, kus mängib ülilahe folkbänd. Seal on alati nii vaikne, isegi kui bänd mängib ja siis tuleb Piret, kes jooma hakkab ja siis enam väärikuspiirides suheldud ei saa, sest ma muutun nii valjuks. Ma tean-kõik ütlevad, et kõik on juues valjud, aga siiski inimesed on pidanud tõdema, et ma olen tõesti vali-ups.
Neljapäeval on beerienteering, mida Silje korraldab. Nagu pubcrawl, a hästi palju võistkondi on ja minu tiim kavatseb end riietada superhero'deks. Ja lõppeb ta nagu ikka Dusk'is. Kuna ma ei taha elusees, et eelmine reede korduks, siis ma PEAN end taltsutama, mida ma ka kavatsen teha kuigi keegi ei usu. Ma alles näitan neile!

hiljutisemad ja mitte nii hiljutisemad jutud..

2011-09-26T02:30:00.002+03:00

ahh suvi on läbi ja nüüd oleks järsku midagi kirjutada. Suvi oli siinpool enam-vähem 3 kuud sügist. Heade ilmade ajal käisime Mikuga telkimas, mis oli kõigest ÜLIÄGE ja megailus. Hostisime külalisi, korter oli vahepeal maast laeni inimesi täis, lõpuks olime siin omapäi ning mul polnud muud kui töö ja mugav suuretoa diivan. Nüüd on lausa võõras päriselt oma toas ning ka ülikoolis aega veeta. Miku on kahjuks läinud, kuid see-eest on kogu see suur voodi ning riiulid minu päralt. Tegelt see ei kompenseeri fakti, et ta siin ei saa olla, a see-eest on see juba parim semester mu elus, sest see korter on nii kodu ja inimesed nii head. Ülipuhtast suurestoast sai küll Nathan'i kajaki equipmenti panipaik, aga sellest pole mitte kui midagi! Laural on tegelt veel ägedam korter kui meil, aga no seda usub alles siis, kui oma silmaga näha;) Aleksandral on selline korter, mis näeb välja nagu ta teeniks mingi miljon kuus, v.a. väike panipaiga ruum, millel pole põrandat. Sellest hoolimata on sellest saanud korter, kus me iga pühapäev lauamänge mängime ja seda ka täna. See on samuti koht, kuhu ma kõiki oma edasisi külalisi vedama hakkan, sest see on alati nii naljakas! Ja millegipärast on seal mingi 40 erinevat alkoholi, nii et alati peale pidu on kuhu minna! Või peale pre-party drinking'ut, kui kuhugi klubisse sisse ei saa, siis lõpetad ikka seal jällegi.
Kuu sündmuseks võib, ma arvan auga, nimetada meie flatwarmingut, mis oli lihtsalt nii epic. Sain oma kaastöölised ka sinna veetud ja oh kus jooma algas. Ma teadsin terve aeg, et mul järgmine hommik kl 9 loeng ning hiljem ka seminar, aga see ei sundinud mind kahjuks jooki käest panema. Aga ma vannun see üürike elupiin, mida ma järgmisel päeval läbi pidin elama oli seda väärt. Kuna mu ego ei lase kihlvedusid kaotada, siis olin ma James'ile sunnitud tõestama, et ma kooli lähen. Ma küll läksin, olles veel üsna joogine, kuid pidin poole loengu pealt ära jooksma, sest mul oli tunne nagu ma minestaks ja saaks südamerabanduse üheaegselt. Saatsin James'ile pildi bussipeatusest tõestuseks, et ma seal käisin, millest talle ei piisanud. Talle ei piisanud ka sellest, kui ta bussiga must mööda sõitis ning nägi kui armetult ma seal istusin...nii ma siis läksin koju surema, magasin kella 2ni. Eirasin kööki minemist, sest see oli lihtsalt rõveduse tipp, ootasin, et keegi selle likvideeriks ning päev võis edasi minna. Tahtsime milkshake'i ostma minna, kuidas üks koht oli kinni ja isegi mäkis oli see aparaat katki. Ülejäänud päev oli ainult How I Met Your Mother päralt. Mul on tunne nagu ma elaks selles sarjas, sest ma vaatan seda lakkamatult! Ja siis tuleb kohe veel üks osa ja siis ma tuttu, sleep tight, earth!

Hiljutised tegemised

2011-05-22T22:24:00.004+03:00

Põhilised on eksamiga ühele poole saamine ning kolimine. Eksam muidugi lükati järjest edasi, mis lõppkokkuvõttes tegi 2 tundi, sest kompetentne nagu meie filmi ja meedia osakond on, ei saanud keegi projektorit tööle (osa eksamist oli ühe filmi alguse analüüsimine). Inimesed seal närvitsesid ja sõimlesid, olin vana rahu ise, ma lihtsalt ei viitsinud vihastada, sest eelmised korterikaaslased on mult viimse jõu võtnud ning mul oli nii hea meel, et ma sealt võrratust häärberist tulema sain. Mul on niiiiii palju asju, mis vaevu endisesse Silje tuppa ära mahub, Mihkli asjad on ju ka siin. Sellest korerist tuleb üldse suve jooksul üks külaliste maja, Riikka on mõned ööd siin, Aleksandra elab suvel meil suures toas diivanil, kellegi sõbranna tahab ka siin peatuda mingi hetk ning ärgem unustagem kõiki neid külastamishuvilisi! Nii et tõotab tulla huvitav...
Muul ajal oleme ostnud ühe õllekasti teise järgi ning usinalt õlut joonud. Täna tegime väikse muudatuse oma rutiinsesse ellu, ostsime siidrit nimega Taurus, ma poleks eales uskunud, et ütlen lause "kuule palun anna mulle Taurust" see on auuuusalt maitsev, sama mis Kiss enamvähem. Mihkel on näidanud mulle kohti siin linnas, millest mul pole õrna aimugi olnud.

2011-05-14T19:54:00.002+03:00

Karin ja Ly käisid külas juba ära, pole mahti olnud maailmasuurust sissekannet teha. lühidalt öeldes, sai megapalju nalja, nad kahekesi ikka ülitopskid! Käisime ringi linnakus ning hiljem ka linnas ning no muidugi ka pubis. Nendele sellega õhtu lõppes, aga Aleksandra bläkkmeilis mind, et ma läheks tema ja Siljega edasi klubisse ja vastutasuks lubas ta megalõunaeinet enda juures. Karin ja Ly ajasid mu klubisse ja ise ronisid tuttu...järgmine päev oli mul küll veidi loid see olek, aga no Aleksandra...sellel veel klubigagi ei lõppend õhtu vaid läks oma tuttavate juurde edasi jooma ja ma imestan et ta üldse jalul püsis. Ikkagi oli ta nii tugev ja tegi meile süüa.
Nüüd ma juba mitmendat päeva üksi kodus, nii kõhe oli. Siis aga mõtlesin, et kui murdvargad tulekski, siis mida need hädised tüübid mu korterikaaslased ikka teeks...mingit vara nad kaitsta ei suudaks. Sellest sain ma julgust juurde!
Ja Miku ju juba lennuki peal, teel siiapoole. Tellisin talle amazonist käekella sünnaks, mida ta juba pikka aega tahtnud on, aga kuna ma tellisin 2 päeva tagasi, siis ma lootsin heal juhul seda nädala pärast saada, aga EIIII see oli juba EILE mul kohvikus, kahju, et inimestel nii palju oidu pole mulle öelda, et pakk saabus. Igaljuhul nüüd ma saan talle kohe selle üllatuse teha, kui ta siia jõuab, mitte ei pea ootama veel pool aastat seda. Tööl on veel umbes miljonsada pange pandud, muidugi mitte mina...aga päriselt Josh oma muu žarmi juures on vahel ikka eriti juhm. Ma nüüd hakkan koristama ja ootan juba millal Mikule vastu minna

Ajugeenlane

2011-05-09T02:04:00.006+03:00

Tegelt ka olen, sain just oma essee valmis, nüüd see miljon kilone koorem õlult langenud. Paar koormat on veel kanda, siis algab helge suvi! Kuna mul nüüd digitaalse meedia asjad lõpetada, siis tuli meelde viimases seminaris käik, kus ma passisin koolis 6 tundi, ootasin aina oma seminari. Enne olin näinud vaeva ja vaba ning TÖÖTAVA arvuti leidnud, kirjutasin netist üles, kus ruumis seminar toimub, muidugi kirjutasin ma arvutiklassi numbri, mille ma avastasin pärast seda, kui ma teel seminariruumi nägin tüüpe, kelle näod ära tundsin sama aine seminarist 2 kuud tagasi. Hakkasin neid jälitama, sest no igaüks oleks muga nõus, et meie koolihoonete ehitus ON täiesti arusaamatult keeruline. Lõpuks ma jälitasin neid klassini välja, vahepeal tekkis küll kahtlus, kas nad ikka samale seminarile lähevad ning ma vahtisin seal ruumis ringi nagu mingi oinas. Ja siis kontrollisin, et mis numbri ma õigupoolest kirja olin pannud ning siis tuluke süttis...aga see oli mu enesealanduse kahjuks õige klass.
Tööl olen ma suutnud käituda kui hüsteeritsev eit. Ütleme nii et facebook'i ajastul nagu me oleme, ma siiralt loodan, et need teenindusega pettunud kliendid meie kohviku feissarisse oma kaebust ei postita.
Ilmad on nüüd vihmased, Scotland as we know it!

Ja see Jaani ja Marko telepood tujurikkujas on lihtsalt liiga naljakas et seda taluda!
Vahepeal tegin heategu ka, käisime kanuudega järve äärest rämpsu ära koristamas, selles võsas patseerimisest sain ma mingit moodi veel jumet juurde. Ma ise ei olnud aru saanudki oma jumest, a kui seisin Davidi kõrval ning ma ta jäsemeid nägin, siis ma sain aru, et ma olen pruuuuun

2011-05-05T23:11:00.002+03:00

Mul oli siin tunne, et iga hetk närvid ütlevad üles. Ja pole nagu midagi nii suurt, mis närve sööks, aga no ma käitusin vahepeal nagu viimne närvihaige. Muidugi eks inimesed annavad põhjust ka ning kui kõik sjuuksed tõprad vahepeal on ning ma mingit sitta pean taluma, või mõned khm ei pea lubadustest kinni, siis ei anna kuskilt otsast maha rahuneda. Eile ma meenutasin aega, kui ma ei viitsinud närvigi minna millegi peale ja siis ma sain eriti aru, et mul on ikka midagi väga viga...
On a different note, mu tuba on kogu aeg nii soe nagu ma varem olen kirjutanud. Alati tulen koju ja esimese asjana panen lühikesed püksid jalga ning topi selga, nii ka täna. Laura tuli mu tuppa juttu ajama ning ma märkasin ta jalas villasokke ning seljas hea et tal palitut polnud..ta toas on megajahe, ma ei saa aru, kuidas saab samas korteris nii suur erinevus olla.
Võtsin töölt süüa kaasa, kuid saiakesed unustasin maha, mille üle olen ma õnnelik tegelt. Tegin just oma fantale põhja peale ja nüüd eks ma siis jätkan oma esseed

2011-05-02T12:56:00.002+03:00

aaaaaah kuigi ma ei jõua oodata, et ma selleks kooliaastaks ülikooliga ühele poole saaks, olen ma oma uutest ainetest nii ekstaasis, valisin just terveks järgmiseks aastaks ained ära. See võttis küll ligi 2 tundi, sest portaal oli maas, nii tüüpiline. Anyhoo sügisel siis Global Cinema and Culture Theory 1, Public Relations ja Scriptwriting ning kevadel New Hollywood Cinema, Global Cinema and Culture Theory 2 ja Advertising. Nii veider mõelda, et pärast koguni neid 6 ainet on mind ootamas hirmuäratav dissertation, tegelt see on 10 000 sõna, ma ei tea, miks inimesed alati nii paanikas on sellepärast, planeerigu oma aega siis põhjalikumalt...
Ma siin elaks nagu riismete pealt, ei saa süüa osta, sest nagu näha on olnud selle aasta jooksul, siis mu toitu lihtsalt varastatakse, kuradi faking tõprad. Ma ei jõua oodata, millal ma siit ära saan kolida. 3 nädalat veel, no järgmine laupäev tuleb Mihkel, siis annab tappa, kui keegi mu sööki veel näpib.
Noh distsipliin võiks üldiselt sellest alata, et enda järel näiteks vetsus vesi peale tõmmata...või üleüldse uks kinni panna, ma ei saa aru, mismoodi inimesel tekib komme mitte enda järel ust sulgeda vetsu minnes. Nüüd on vist selleks kasvatuseks hilja, aga normaalsed inimesed ka üldiselt kusevad potti, mitte selle peale ja ümber. Vot sellistega pean ma koos elama. Nii et arusaam sellest, et Piret endale toitu ostab, mitte ei pea siin tervet korterit üleval, on vist liiga palju tahetud...ajuoivikud
aga no peale selle, et ma vastutahtmist oma korteris elan, siis on kõik väga hästi, ütlen veelkord-Mihkel tuleb järgmisel laupäeval!!!

See nädal

2011-05-01T13:02:00.005+03:00

Ilm oli supper, siiani on. Kolmapäeval oli kauaoodatud kajakkimine, mis oli nii üüberäge. Tee sinna oli juba nii ilus ja kui ma nägin seda jõge mägede vahel, mida mööda me kajakkima hakkasime, siis mõtlesin et oo milline au, nii ilus maastik oli. Aga muidugi kui ma juba kord kajaki sisse end lõpuks vedasin, siis jagus mul keskendumisvõimet et kajakiga edsi saada vastutuult, kui jõgi megalai oli või siis, et mul külge ette ei viskaks iga 2 sekundi tagant või et ma põhjast lahti end saaks, sest ma imekombel jäin kinni korduvalt, vaadet ma eriti nautida ei saanud. Lõpuks oli mul ahastus peal, sest ma lihtalt ei jaksanud enam, aga õnneks sai see siis just läbi, mulle ikkagi meeldis nii väga.
Eile tulin Prestonist tagasi, see oli ka nii megaäge. Minni näitas mulle linna, käisime šoppamas, tegime süüa, käisime nende pubis Adelphis, kus tutvusin paljude Minni sõpadega, kõik väga toredad, käisime ka International dinneril, kus Minni sõnul oli hoopis teistsugusem kui tavaliselt, sest paljud on kas koju läinud või reisivad mööda Euroopat. Vau mu käekellale tehti kompliment inimese poolt, kes omab 300 naelast kella, mu oma mmmm nii 30 korda odavam. Ja ta unistuste kell on 5000. Issad ja see oli nii naljakas kuidas ühe soomlanna peika Matt ei saanud üle asjaolust, et Soomes Alli käib perekonnaga alasti saunas ning et nad jooksevad naked in the woods, seda fraasi kordas ta umbes 257 korda. Muidugi kõige põhilisem on see, et vedelesime palju pargis, kus ma sain päiiiiikest

2011-04-26T14:36:00.002+03:00

Panini dieet ja liigne laiskus, et toidupoodi minna ja midagi ise endale kokku vaaritada. Olen juba koolist tagasi, töötasin seal oma kodulehe kallal. Lahe, et semester juba lõppeb ja alles nüüd avastasin selle koha seal programmis, kus saab lehe taustapilti lisada...ma olen seda nädalaid ja nädalaid taga ajanud sealt, ja ega uhkus ei lasknud küsida ka ju kelleltki. Eluisu tuli kohe tagasi, mõtlesin, et must saab isegi asja.
Andsin madafaka essee ka ära lõpuks ometi, aga peab hakkama kohe teise jaoks lugema hakkama, ma ei vIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIItsiii. Aga ma pean, sest homme jõe peale kajakkima ja peale seda olen nagunii rampväsinud, neljapäeval juuu Preston! Kuna see on ikkagi Inglismaa, on seal raudselt 25 kraadi soojem kui siin, nii et pean täna poodidesse minema ja ostma soojemateks ilmadeks riideid, mis poleks musta värvi, mu karderoob on kergelt masendav.
Oeh, meie kohviku gei Joshua on ikka nii blond, ma saan aru, et mina või Sünne sellist pange vahepeal paneks, aga ta vähemasti lahutab seal mu meelt, kui kõik muu lihtsalt ülimarru ajab. See nädal töötan vaid 2 korda, järgmine kord siis pühapäeval, ma väga kurb selle üle pole ütleme nii. See-eest on vaja mu jokutamine tasa teha järgmine nädal, oooh my me

2011-04-23T02:48:00.004+03:00

Istun siin vaikselt, peaaegu pimedas, luuran siin netis ringi ning mul aken lahti ja nii lahe oli-kuulsin eemalt, kuidas vihm kiiruga lähenes, mingi hull hoog tuli järsku peale. Kuna ma pole ammu vihm häält katusel ega aknal kuulnud, üllataval kombel! siis oli see esialgu üsna õudne.
Ilmad endiselt soojad, esimest korda oli vaba päev täna ning võimalus end päikse kätte vedada, aga see oli õhtupoole. Tore oli teada saada, et Stirlingus ka üks korralik park on...a ma ei satu sinna kanti mitte kunagi, nii et loogiline, miks ma sellest teadlik polnud. Ilus koht, vean nüüd kõik inimesed sinna, kes mind siin külastavad!
Muud juttu tehes, siis midagi uut pole väga, aina töö ja kool ja jõusaal, prallet ei tee enam nii väga, on käsil üks suuremat sorti puhkus alkoholist. Üks päev grillisime, see oli väga äge. Järgmine nädal on mul AINULT üks computer lab, rohkem seminare ega loenguid pole, sest see madafaka semester saab juba läbi. Ühe esseega olen juba ühel pool ning 2 vajab tegemist. Plus eksamid, mille pärast ma hetkel lihtsalt ei viitsi muretseda.
oh kuidas kõik peaksid nägema, milline loodus siin praegu valitseb! Ja oii ma ju lähen kolmapäeval kajakiga jõe peale, ma loodan, et see elu suurim feil pole, veel enam, et ma ikka üheks tükiks jään. Ja neljapäeval juba Minnile külla, valleraaa

ego

2011-04-14T12:42:00.003+03:00

Mu ego ei lase mul eladaga ega minust normaalset muljet jätta. Eile tuli kohvikusse üks püsiklient ja hakkas uurima, kas ma Aleksandra peole lähen. Ta olevat mind pubis näinud Aleksandraga rääkimas ning TEMA olevat isiklikult minuga rääkinud. Pärast 5 minutit välja selgitamist selgus, et ta peksis lihtsalt segast täiega. Ma isegi tulin lagedale pubide nimekirjaga, kus ma nädalavahetusel käisin...lihtsam oleks olnud küsida, millises pubis ta mind olevat näinud...
Eile olin ma uuuuuesti pubis, seal olen varem aint Karini ja hunniku kohalikega käinud. Mingi tüüp leti ääres hakkas pragama, et ma tennantsit tellisin. "kogu sellest õllevalikust võtad sa tennantsi................." Kinnitasin talle, et see meeldib mulle ja kuna ta hakkas arvama, et ma maailmaasjadest üldse midagi ei tea ning et olen üldse puhkusereisil siin, siis pidin ma lihtsalt hakkama hooplema öeldes, et ma just jõin 2 pudelit stellat, nüüd lülitun muule HEALE joogile...üks päev jõin john smiths'i (mis on lihtsamat viisi öeldes hele versioon guinessist) mille peale krimpsutas isegi baarmen nägu! Ja siis see mees pakkus mulle enda õlut maitsta, mis oli, ma ütleks, john smiths'i identse maitsega aga noh...
Ma muidugi peaks hetkel koolis olema, kuid olen hoopis kodus ning peksuga ajan end essee kallale, ma isegi ei tea, kui pikk see peab olema. Ja hiljem tassin end jõusaali, kuna ma nii laisk olin ja hommikul kooli ei läinud

2011-04-12T16:36:00.002+03:00

no teate ju küll, kuidas tulnukatega filmid POLE õudsed, vaatasime täna kinos "Alien'i" Seda enam, et see aastast 79, siis mul polnud sellesse erilist usku, et see õudne võiks olla. Üritades seda endale tõestada hoidsin ma terve aeg kohvitopsi käes ning olles kindel, et ma nagunii kordagi ei võpata, aaaaga see faking tulnukas ilmus ei kusagilt ja ma niimodi ehmatasin ja hüppasin, et pigistasin topsi, kaas lendas pealt ning kohv üle mu heledate riiete...ja üldse see oli pigem rõve ja mõttetu kui õudne...kõht oli enne filmi algust tühi, aga pärast seda mitte eriti. Ma muidugi takkaotsa vaatasin fb kellegi postitatud videot, kus mingi tarkpea hüppas sillalt vms peaaegu vette, aint et ta maandus peadpidi mingile betoonäärele ning ta näo asemel oli hiljem lihtsalt auk. Öäkk.
anyhoo, nädalavahtusel olin ma kas tööl või pubides. Ühes neist oli kellegi koer, kes mu seelikualust nuuskima hakkas. Kõik irvitasid ja see koer tegi uue katse, mille peale olin ma sunnitud põgenema. Ja mingi naine üritas kõiki veenda, et see oli hoopis mu kõrval seisev mees. Ja baarmen tegi ka veel mingeid kohatuid nalju ja kõik naersid. Tegelt ma ise ka...
Eile olin nii väss ja ainus asi, mis aitas oli jõusaal. Täna peaks seda kordama, ma olen soojuse pärast nii väsinud...

pean uhkustama

2011-04-09T17:24:00.001+03:00

(kuigi järgmine nädal helge ei tõota tulla)

2011-04-08T23:08:00.002+03:00

Ooo seda soooja! Kõndisin pärast kohviku sulgemist koju t-särgi väel. Siis kui tööle läksin, mõtlesin, et ma olen ajuinvaliid, et ma üldse jope selga toppisin. Niiiii soe on meil! Ja kõik on kohe-kohe roheline, selline laiskus tuleb selle soojaga peale. Ei taha üldse teha neid asju, mida tegema peab.
Uni on nii hea alati, sest magan lahtise aknaga, seda ei saa kinni pannagi, sest tuba on insta nii palav. Ja pärast Minni külaskäiku on tuba säilinud enam-vähem korras, sest ma ei kannata välja seda segadust enam. Ja köögis ka mitte. Noh, ma ei saa enam toitugi endale osta, sest ma nagu varuks kogule korterile siin moona. Kopp on nii ees, et ma kavatsen olla dieedil toiduga, mis kõikide teiste jaoks vastik on. Hakkan siis mingeid kuivaineid järama.
Iga hetk tabab mind lähipäevil esseedeusinus. MEil filmi ja meedias suur valik esseeküsimusi, ühes nendest saab suht kombineerida kokku teooria, teema ja mis filmi kohta kirjutada tahan. Olen juba ära otsustanud, kuigi eile osutus see suht suureks hämaks, kui me seminaris pidime arutama, mismoodi "Sweet Sixteen" on või siis mitte ideoloogiliselt progressiivne realismi ja sisu poolest, nagu whatttt, ükski asi, mida keegi ütles ei olnud justkui õige. Oleks siis õpetaja ARUSAADAVALT seletanud, ei-ma andsin alla üldse jälgida, mida ta suust välja ajas. Ma kavatsen ikkagi oma esseeküsimuse juurde jääda.
Ja oiissand ma ei kavatse nii pea välja minna, teisipäeval tekkis lamp idee. Ütleme nii, et minu kindlameelsus mitte segamini juua endiselt ei õnnestu. Ma magasin otseses mõttes terve kolmapäeva maha, et inimese tunne tekiks. Õhtul vedasin end kajakkima ja ma olin ikkkkka nii väsinud. Täiesti masendav, aga lõbus oli vähemalt. Ning muidugi suutsin ma jälle mingi sakslasega tutvuda, kes oli siin kooliekskursioonil!! Ja kuna ma olin nii kindel, et ma neljapäeval ka välja tahan minna, siis vahetasime numbreid. Eile ütlesin alandlikult ära, et pole mingit minekut. Sellest hoolimata ei jätnud ta mulle helistamist järele keset ööd. ma ei saanud isegi telefoni hääletu peale panna, sest tuli kõne-kõne otsa, ma ei võtnud vastu muidugi kordagi. JA siis nägin teda veel unes mööda tänavaid uitamas ja ta raisk leidis mu üles! muidugi ma oleks ka tahtnud tuhamäe asemel minna šotimaale kooliekskursioonile............

Lihtsalt üks hea neljapäev

2011-03-31T20:38:00.002+03:00

Ilma poolest polnud paljutõotav, aga võta näpust. Pöördus väga ilusaks ja päikseliseks teine. Tuul puhub meil muidugi läbi maja aga noh.
Hommikul sain lõpuks piletid ära ostetud, lähen Minnile külla aprilli lõpus, et ka inglismaad näha, mis poleks London. Siis nägin Mihkli cv kallal vaeva. Ta leidis mingi töökuulutuse Loch Lomondis, seal küll töötaks suvel, üliilus paik.
Kl 4 saime kokku Fine'i ja Siljega uues kohvikus Stirlingus. Kuna see on nii üüratu jalavaeva kaugusel, siis keegi eriti sinna ei kipu, ainult pea laiali otsas turistid, kes lossi üritavad leida, ma pakun. Omanik on mingi araablane. Meile pakuti tasuta pannkooki, et me teinekord ikka teaks kuhu minna, kui maitsva pannkoogi isu tuleb. Ja siis see nägus omanik hakkas meiega rääkima, ütles, et peale kella 5 saame sinna minna oma veiniga ja kui võtame süüa, mis on seal üli hea hinnaga, siis oma vein on ok. Alko litsents on kõigest 3000 naela...Nii et tal veits odavam lubada inimesi oma jookidega sisse. Selle me võtame ühel õhtul ette kindlasti.
Väljas on nii valge, selline tunne et kogu päev alles ees veel, lõpuks on tühja kõhu tunne ja peaks süüa tegema, ja siis poodi minema, et mul ka homme ja kogu ülejäänud nädal midagi süüa oleks. Nüüd otsin asju oma megakodulehe jaoks

Minni Stirlingus

2011-03-28T23:57:00.002+03:00

Oh, jõudsin just Glasgows tagasi, Minni ikka veel teel Prestonisse. Nii tore oli seal. Saime sõita kõige loguma ja minima metrooga maailmas. Juht tegi kindlaks, et inimesi rohkem uksest sisse ja välja ei sibliks pead aknast välja pistes. Linn on piisavalt arenenud, et omada metrood aga mitte tahavaatepeegleid...Suundusime sealt miljonisse kaltsukasse ja siis ägedaimasse muuseumisse. Seal oli küll palju topiseid nii põrsastest kui magavast bämbist, aga kift oli. Tagasi kesklinna ning tsekkisime jõe üle. Ostsin ühest Euroopa õllesid pakkuvast poest Efes'i õlle, mis peaks Türgi oma olema. Igal juhul seal ma kaanisin seda, nii et vanade heade aegade nimel. Sõime ühes kohas, mida Cory ja Hazel soovitasid. Siis käisime Starbucksis, kus on joogid alla igasugust arvestust. Meie väheoskuslik Fraser võib sinna tööle minna ja kuu parima töötaja tiitli saada mul on tunne. Ja siis oligi meie rännakul lõpp. Reedel käisime pubis, laupäeval Dumyat mäe otsas, kus ma mäe äärel olevasse faking jäneseurgu astusin ja pikali lendasin. Ja ma muidugi tagasiteel libastusin oma mitmeid kordi. Õhtul tegime koduseid lihapalle ja kartuliputru, no appi kui maitsev see oli, seejärel suunudsime puppi. Eile šoppasime natsa ja pidin tööl olema. Õhtul vaatasime filmi ja jõime oma alles jäänud veini ära. Ja otse loomulikult jagasin oma kallist poole mõdu ka Minniga, see on lihtsalt nii maitsev.
Mul vaheaeg, olen ikka tüüpiliselt 3 korda tööl. Ei tea, kas üleeelmise nädala palk on kah juba kohale tulnud, ma ei saa aru, kas see viivitus on väga vajalik nagu. Ja nüüd siis ootan, et Mihkel siia jõauks ja saaksime oma kooselu alustada, ma olen selle koha pealt väga kannatamatu!! Aga peaks vist keskenduma asjadele nagu kool jne. Will do. Hoolimata sellest, et ma Glasgows end täis sõin ja jõin, ajan ma ikka nüüd näost kommi sisse, oh whyyy

kevaaaaaad

2011-03-24T19:28:00.004+02:00

Meie pajupuu

Ja oi kui ilusad ilmad! Ja soe, täna 15 ja enamgi veel. Jalutasin kooli jõusaali, üritasime Siljega seejärel järvele ringi peale joosta, aga mu jalad veavad mind kogu aeg alt ning me pidime kõndima ülejäänud aja. Jõusaalis tegime peale veel sõudmisaparaadiga trenni ja kuna meil mõlemal nälg näpistas, siis kaua me ei jaksanud. Jalutasin tagasi linna. Ja üldse mul tekib nii imelik tunne bussiga minna kuhugi, kui nii ilusad ilmad on esimest korda, lihtsalt pean jalutama. Ka kõndimine ikkagi trenn ju. Eile sain Mihkliga skaippida, see nii märkimisväärne, sest seda juhtub harva...
Ma pean tegema mingi vapsjee netilehekülje ise ühe aine jaoks, otsustasin selle teha taaskehastamisest, sest ma ei hakka ennast oma netileheküljel ometi iseloomustama ning kõik muud ideed, mis mulle pähe tulid nõuaks teiste materjalide ja piltide varastamist netist, peaks vist sellega eriti ettevaatlik olema. Ja mu vaheaeg algas juba teisipäeval, olgu tänatud igausugused streigid, sest siis tühistatakse millegipärast kõik loengud ja seminarid.
Eile käis mul elu kiireim "koristus" ehk siis viskasin kõik kappi või lükkasin voodi alla, sest meie kallis korteriomanik korraldas järjekordset flat view'ingut, muidugi mina ei tea sellest kunagi midagi. Ja ma parasjagu Mihkliga videokõnetsemas, kui mingi hunnik võõraid sisse sadas, aga nad olid toredad. Ei tahtnud mu toast kuidagi ära minna, jäid ringis seistes omavahel rääkima..
Asun koristama, sest Minni ju tuleb homme juba:)

on aeg eputamiseks

2011-03-20T12:27:00.004+02:00

Esiteks, Tryzna Michal saadab mulle Poola mõdu! Ja lausa kaks pudelit, ma ei jõua oodata, millal need kohale jõuavad. Kuna ma andsin kohviku aadressi, siis ma juba näen ennast tööl pudelit lahti korkimas ja kõigile seda pakkumas, hullu pilk silme ees, aga see on ju nii maittttsev. Vastutasuks saadab emme talle Kalevi šokolaade, eriti tiramisu omi, sest Michal armastab neid. Näe kui hea, kui sul on tuttavaid erinevatest riikidest. Nad juba seal valmistuvad hooajaks, mais hakkavad mööda ilma rändama ja esinema, nii tahaks neid näha.

TEISEKS, nii-Minnnnni tuleb ju külla mulle reedel! (Pean koristama.....) Aga ta tuleeeb ja nagu ta ise ütles, saab eesti nalju teha, heeheee! Lähme vaatame kauneid paiku ja siis maitea...eile sain Karitaga kokku ja näitasin talle Silje korterit, nii imelik oli temaga eesti keeles rääkida. Silje keelas kohe muidugi igasuguse eesti keele ära, isegi kui ta korraks teises toas oli ja ma kasutasin juhust midagi oma öelda, siis Silje kohe pragas.
Aa meil oli ju ka siin St.Patrick's Day. Jumal tänatud, et ma reedese tööpäeva laupäevase vastu vahetasin, sest ma magasin 11h, et mul vähegi normaalne olla oleks. Aga hästi lõbus oli, reedel tuli Aleksandra ülilampi siia, kui ma just oma "hommikueine" olin lõpetanud ja vedas mind õue, sest nii ilus ilm oli. Läksime kõik koos sööma ning siis Silje juurde lauamängu mängima. Nagu Alias, ainult, et pead sõna või fraasi joonistama, see oli nii hüsteeeeriliselt naljakas, teisipäeval mängime rohkemate inimestega uuesti.
Ei saa ka puududa üks korralik enesealanduse juttu mu sissekandest. Olime Siljega poes parasjagu maksmas oma kauba eest, kui ma ilgelt tahtsin selgeks teha, et need kilekotid on biolagunevad. Ise olin Eestis oma garderoobis tunnistajaks. Aga ei suutnud ma inglise keeles ennast korralikult väljendada ja kassiir ka juba sekkus mu juttu. Selline segadus tekkis kõigis, tagatipuks üritasin ma korduvalt kassiirile teada anda, et ühes kilekotis on auk, et seda ei saa kasutada, aga näe selgus, et tegemist oli kotisangaga. Kõik naersid mu üle:( tegelt ma ise naersin kõige valjemini
Aga nüüd asun oma essee kallale

Šotimaad kujutavad filmid

2011-03-16T19:40:00.002+02:00

Ma ei tea, mis värk on, aga filmid Šotimaast ei kujuta Šotimaad hea kohana. On küll jah selliseid Hollywoodi filme, kus mingi tsikk pageb kaugele seiklusrohkele Šotimaale ning juhtumisi armub mingisse tüüpi, kellel on üüratu perekond. Ning kes juhtumisi elavad lossis, mis asub keset mägede keskel asuva järve saare peal. Teada on, et selline asi on vähetõenäoline. Või inimesed nagu näiteks mina, kes lootis leida enda eest mingi ulmelise paradiisi (hahaah!!), peab ikka kõvasti pettuma, eriti Glasgows ringi uidates. Pärast kahte filmi, mida ma hiljuti näinud olen, ma ei julge enam pimedas ringigi liikuda. Üks on nimega NEDS mis on uus film ning teist olin ma sunnitud filmi ja meedia aines vaatama, Sweet Sixteen. Pussitamine oleks nagu midagi tavapärast, muidugi noored on kõik eriti hukka läinud, ei pea lugu haridusest ega ka millestki muust, mida ühiskond tavaliselt heaks kiidaks. Sweet Sixteen kujutab poisse nagu mingeid erilisi osse. Tean jah ja näen iga päev oma silmaga, et ikka need asjad 100% paika ei pea, aga kui sjuuke tänaval juhtub vastu tulema, siis sooviks küll, et pipragaas kaasas oleks. Trainspottingust ma ei hakka üldse rääkimagi. Ja nii ma sunnin end ümber veenma neis vaatenurkades ning jään oma Oru valitseja juurde, sest seal on kõik nii kena ja tore. Tavaliselt on bitchid seal just inglased...

2011-03-12T01:54:00.001+02:00

mõned pühapäevad tagasi

pühapäevased vahvlid

hiljutine ilmastik, mida lubas veel ropult alla sadada täna ja homme

MIHKEL TULEB

2011-03-10T20:32:00.002+02:00

14. mai! Peter, you better get it. Ta ostis täna pileti juba ära, ai ma nii sillas! JA niiiiii väsinud. Eile oli nii uimps tööl, mis väsitab veel rohkem kui kiire päev. Õhtul läksin kajakkima ning mulle meeldis veelgi enam, kui eelmine nädal! Nathan õpetas mulle, kuidas pea alaspidi vee alla minna ning siis teha paar võtet, siis ta aerutas mu juurde ning tema kajaki najal pidin end tagasi vee peale saama. See nägi selline välja, et pooled võtted vee all unustasin ma ära, põlv tuli paigast, mida ma üritasin seal pea-alaspidi paika saada, Nathan samal ajal nügis mu paati. Sain lõpuks pea veepinnale, aga mitte oma ülejäänud keha koos kajakiga ning nii ma seal kisasin ja naersin. Nüüd on mul põlvest üleval pool ülespaistetand sinikas, mis vist aina suureneb ning nüüd annavad ülejäänud lihased ka tunda lõpuks. Oiii mul oli nii lõbus! Üks tahtis, et ma algajaid couchima hakkaks, see oleks veel vähim mida nad tahavad ma ütlen. See oli mu nädala highlight. Ülejäänu on selline näääääh. Ülikoolis tahaks kõike aina skippida, see vist see kevade teema. Ja ega ma oma ajaga midagi paremat ette ei võtaks, kui et tuleks koju ja teeks uinaku...
Laura ja ta couchsurfer tegid süüa ja sain ülejääke, kõht täis jaaa varsti näidendit vaatama.

2011-03-05T21:57:00.002+02:00

Pole ma ammu nii südamest naernud, kui täna, mil Karin helistas ning me isegi ei rääkinud vaid lihtsalt irnusime telefoni otsas ja ajasime lolli iba. Viimane kord, kui nii naersin oli siis, kui Aleksandra käis välja idee, et unenägudes võiks ka all nurgas olla giid, nagu uudistes on viipekeelde tõlkijad. Giidid, kes sulle ütleks kuhu minna ja kuhu mitte. Ma tahaks näha kunagi sellist unenägu.
Ma nii naudin hetki, kui ma millestki mingit matsu jagan, sest seda ei juhtu tihti. Kui pea kohal pirn lõpuks süttib, siis on nii uhke olla, samas nii rumal tunne, et mul nii kaua aega taipamiseni läks. Vaatasin üks päev pilte feissaris ja nägin mingit muinaspilti, kus oli Ivo ja Roobe ja üks tüdruk. Vaatasin, et see tüdruk olen ju mina, aga nagu ei meenunud, et mul viimase 7 aasta jooksul tukka oleks olnud. Aga no need muinasasjad selle tüdruku seljas olid nii minu asjade moodi, isegi pistete järgi sain aru, et nagu see tüdruk peaks seal pildil mina olema. Nii umbes 5 tundi hiljem, kui ma selle ammu unustanud olin, taipasin ma ülilampi, et ma ju laenasin riideid ühele tüdrukule suvel, keda ma ei tea. See nagu seletas mu segaduses nii mõndagi...
Issand ma käisin lõpuks ometi raamatukogus, kust ma nädalase laenusute alt ei leidnud no mitttte essugi üles, ma ei saa aru, kas ma pole ikka meie raamatukogu süsteemist aru saanud või milles see viga on. olin sunnitud sellest jobust 24h laenutusest oma raamatud hankima, kurwa. võtsin ka filmi, mida ma kohe vaatama lähen Silje poole, sest seal on dvd mängija. Aga ärge arvake et see meelelahutus on, oh ei. Kooli jaoks ikka see.

uus sõber

2011-03-04T18:48:00.003+02:00

Mul on veel üks uus sõber peale jõusaali, ujula! heheee-proovisin kayakkimise ära. No oli äge! Kuigi ma sada korda mõtlesin, et Silje upub iga hetk ära, sest ta harjutas kayakiga peaalaspidi vee alla minemist, see näeb VÄGA hirmus välja. Eks ma järgmine kord hakkan ka seda harjutama. Nathan nägi välja nagu oleks kajakiga sündinud! Aga ta seda 12 aastat teinud ka juba niiet. Ma ise mõtlesin, et ma vajun põhja, sest ma suutsin nii palju vett sisse ajada. Mingi hetk lähen jõe peale ka, ma parem ei mõtle, mis surmahirm mind ootab. järgmine päev käisin ujulas ujumas ka, vot nii tubli olen.
Lõpuks eile sain normaalselt Mihkliga ka suheldud üle pika aja. Avastasin, et ma olen ajahädas, et ma oma asjadega toime saaks tuldud. Pean loovutama ühe tööpäeva, et ma normaalselt saaks vahelduseks ka õppimisele aega pühendada. Jumal tänatud, et palju lugemist on internetist (ei pea oma 100 kilo kaaluvat kotti täis raamatuid tassima). Vau, digitaalses meedias on isegi kohustuslik lugemine wikipediast muusika ajaloost. Tavaliselt rõhtutatakse oma 12 korda, et sealt oma fakte keegi ei võtaks.
Ja VAU esimest korda oli mul tore koos Davidiga töötada, tavaliselt on mul tööpäeva lõpuks nutt kurgus. Mitte et ta mind nutma ajaks, aga ta ajab lihtsalt ahastuse peale tavaliselt. Sellepärast oli meeldiv üllatus, et ta võib normaalne ka olla. Ja kuna ma temaga aus olin ja ütlesin, et meil on nii palju töötajaid, kes omapäi ei saaks hakkama, siis ta hakkas cv'sid lappama, et kedagi juurde palgata, sest ta ise suunab end Dundee'sse, kui see kohvik seal valmis saab. Ütleks ka seda, et ma pean sinna mõnikord tööl käima, sest on vaja kedagi, kes teab ka, mis teeb. Ja kuna ma seal käinud pole, siis lähen ma sinna meeleldi!

2011-03-01T00:27:00.003+02:00

okei, Piret hakkas lõpuks trennis käima. Teist korda käisin jõusaalis. 45 minti tallasin mingi masina otsas ning see on ideaalne, sest ma ei saaks selle lindi peal joosta oma tobedate põlvede pärast. See sõudmise aparaat on ka hea, meeldib nii väga. Jalutasin linna tagasi ning kodus tegin veel six packile harjutusi, küll ta varsti välja paistma hakkab! Homme peaks uuesti minema, mul koolis 3 tunnine paus. Rääkides tervislikkusest, siis ma pole üle nädala joonud. Muidugi ajasin ma eile Silje pool vahvleid hea ja paremaga näost sisse ning mu üüratu krõpsupakk sai söödud suhteliselt lühikese ajaga.
Ma ei väsi kordamast, kui ilusad ilmad ikka veel on. 3 või 4 päeva järest. Silje noormees Nathan selle üle muidugi ei rõõmusta, sest siis jõed pole nii veerohked ning ta ei saa normaalselt kayakkida. Siis kui sajab, siis seisab ta akna all käed puusas, hingab sügavalt sisse ja ohkab "...perfect!!!" Nüüd vaid hädaldab, et ilmad halvad on..
Aga sellise hea ilma jätkumise puhul peab ühel heal päeval Dumyati uuesti vallutama, oujea

now

2011-02-27T01:21:00.002+02:00

Stirlingus on nüüd ilmad hämmastavalt soojaks läinud. See, et ma Silje juurest särgi väel klubisse jooksen, pole mingi näitaja, aga nüüd on tõesti ilmad soojad ja ka ilusad. Eelmine kevad tuleb meelde, kui kõik oli nii muretu ja siis meenub, et ikka veel on kõik nii muretu! Nii mõnna, mu ellu saabub lõpuks valgus. No ausalt, esimest korda nägin ma siin päikest üleeile(mul kulus 2 nädalat enne kui nähtavus selgines ning ma lõpuks mägesid nägin ning avastasin et ooo nendel on ikka lumi veel peal). Täna küttis päike mu toa nii soojaks, mis tulevikus ei saa väga meeldiv olema ma kujutan ette. õhtul käisin korra aias ning ülealt vaatas vastu tähistaevas. Kõik läheb aina rohelisemaks. Millegi pärast pole mul enam seda kommet kohe telefoni haarata ja igast asjast pilti teha.
Vahepeal olen natuke pidu pannud ja siis mitte. Enamik ajast küll mitte. Käekella ostsin 10 naela eest, küll see kulub mul marjaks ära. ühinesin ka jõusaaliga, oi kus must saab fit lady varsti. Kayakkimise proovin ka ära, ma ei tea, mis see eesti keelne sõna peaks olema, aga ma igatahes lähen vaatan asja üle.
Esimene täis nädal koolis oli täitsa okei, kuigi vahepeal mu enda otsuste tõttu on mul tundide viisi vaba aega loengute ja seminaride vahel, siis ma käin ringi pea laiali otsas. Ei suuda otsustada, kuhu minna mida näha. muidu elan siin tavapärasesse rütmi sisse. Ma viitsiks kõike teha, aga nagu tööle üldse ei viitsi minna, ma ei teagi kohe miks. Aga ma sunnin end, mis üle jääb. Ja muidugi nädala uudis on see, et Mihkel tahab juba mais siia tulla terveks suveks ning kuna ma teda siit enam ära ei taha lasta, siis nähtavasti on ta igavikuni siin!

2011-02-18T19:55:00.000+02:00

Okei, mu teine katse juua poola viina ja mitte järgmine päev pohmellis piinelda lihtsalt feilis jälle. Aleksandra meha pool oli polish vodka night, kus kõik mehistes kogustes poola viina kokku ostsid. Ise enesest oli hästi tore õhtu, aleksandra luges kokku 11 erinevat rahvust tolles korteris sel õhtul, pole paha! Polegi vist nii kirjus seltskonnas olnud. Siis suundusime Dusk'i, kus ma kohe PIDIN õlut peale jooma, seekord lõppes küll pidu eriti õnnetult. Lohisesin koju Silje ketsid jalas, sest ma ei suutnud oma 10cm kontsades lihtsalt olla enam.
Eile arvasin heaks oma tortilla wrappide jaoks praadida ära 800g liha, mida pikema vaatluse käigus selgus et on päris palju. Mul on tunne, et ma nüüd mitu päeva söön igaks söögikorraks 3-käigulise hakkliha eine. Eile läks wrappidest süda pahaks, täna tööl aga muust ma ei unistanudki, sest nälg tahtis silmanägemist võtta. Mul oli jõud lihtsalt nii otsakorral ning lisaks olin ma üübervaludes. Davidil hakkas must kahju ja lasi mu varem koju. Oi kui tänulik ma olin.
Eile käisin Silje pool, vaatasime European Cinema jaoks esimese filmi juba ära nimega Irma Vep. Kõige geniaalsem osa selle filmi puhul on fakt, et see pealkiri on anagramm Vampire'ist. Pmst taheti teha remake'i Les Vampires(mingi megavana prantsuse film, vana as in kohutav) , mis nägi täpselt identne välja, aga produtsent ei suutnud uskuda, millise pasa nad kokku olid keeranud ning lõpuks produtsent oli eneka äärel ning hangiti uus tüüp filmi tegema.
Ahastus tuleb peale lihtsalt, ma ei saa sinna midagi parata, aga no prantslased on ise süüdi selles, mis arvamus mul nende filmioskusest on, ses mõttes, et lähtudes mu õppeprogrammis olevatest filmidest. Ainult 1 normaalne on siian olnud. Anyhoo, täna lähen jälle sinna, Silje värvib mul juuksejuuri. JAH ma suutsin osta vale tooni, sest ma vaatasin ainult pakendil olevat naisterahvast. Ma vannun-see tsikk on erinevate juuksevärvide pakendite peal. No mikkkks!! Samas, Aleksandra ütles, et ma vist siis ka seda värvinumbrit ei vaataks, kui see sama tsikk mingi brüneti värvipakendi peal oleks, ütleksin et it's the same lady!!! ja ostaks ilma mõtlemata ära selle. Kohe näha, kuidas ma ei poolda mõtlemist...

saavutused

2011-02-13T15:41:00.003+02:00

Olles tundide viisi oma blogi kallal mässanud, parim mille peale ma tulla sain oli Peter Griffin oma hiilguses.
Teistest saavutustest rääkides, siis tahtsin ma tööl eile sudokut lahendada ja ütlesin kliendile, et ta seda ajalehte ei võtaks, kui ta seda kangesti võtta tahtis. Selle peale ütles ta, et you got 5 minutes! Little did I know et see on elu raskeim sudoku ja tunni ajaga suutsin ma leida ühe numbri! Siis ta lahkelt andis mulle teise ajalehe öeldes, et seal on lihtsamad...
JAAA ma sooritasin elu parima ostu, ausalt. Ma ostsin 48 penni eest (Tesco value ju) uued pinsetid, sest ma oma vanad eluparimad pinsetid kaotasin kuskile ära. Ja need on parimad pinsetid maailmas!!
Ning meie internet viib nüüd juba vaikselt kõiki hauda, asi pole ainult minus. Ja hoopis teine tunne on sees, kui kõik tagasi on. Muidugi mitte Dany. Selline tunne, et kõik läheb lõpuks endistviisi, isegi kui see endistviisi tähendab pidevat peavalu millegi üle, a see ongi kodu. Aga ega ma jumala eest järgmine aasta siin ei taha elada. Kolin Silje korterisse, kus on kõigest 90 naela odavam üür. Võtan kevadel siin elult viimast,sest siin on ju aed, kus me saame teha uhkeid aiapidusid.
Varsti Aleksandra ja Lauraga uude kohvikusse, kus on alkoholi litsents ka!hehe

jõudmine

2011-02-11T15:01:00.003+02:00

Täiesti ulme, ma jõudsin Stirlingusse 5 tunniga! Varem oleks ma selle ajaga heal juhul Riia lennujaama jõudnud...olgu tänatud ryanair'i otselend. Ma ei mäletanud isegi, milline võti millist ust keerab. Lõpuks sain tuppa ning kiikasin kööki, muidugi oli seal täielik sealaut, mis nüüdseks on ära koristatud. Kuna ma kööki ja selle olukorda olin juba näinud, ei julgenud ma vannituppa üldse vaadata. Aga see polnud üldse nii hull, selle koristasin ka ära. Eile rääkisin Gaviniga paar sõna juttu ning asusin oma sooja teki all paikseks ja vaatasin oru valitsejat. Mitte lõpuni muidugi, sest mu pea undas sellest lennust ja veelgi enam sellest võrratust maandumisest, ausõna ma oleks võinud vanduda, et ma jään kurdiks ühest kõrvast! Silje juba andis teada, et "vodka night tues" ehk siis teisipäeval on Aleksandra mehe pool poola viina õhtu, loodan, et olen selle joogiga edaspidi ettevaatlik. Hommikul ma kaua ei maganud, sest elekter sai otsa. Kuidas on see võimalik, et õhtul oli alles 17 penni ja hommikuks oli see üle 6 naela miinusesse jooksnud??? Ma ei mõista seda, me oleme vaid kahekesi ju siin hetkel. Hommikusöögiks sõin ma lahustuvat suppi ja kõht karjub juba uue toidu järgi, aga ma ei taha õue minna, sest otseloomulikult sajab vihma. Vähemalt on soojem kui Eestis, ja lund pole!! hoopiski kevad hakkab juba jõudma, aknast välja vaadates sain teada, et see puu meie aias on paju...pajupuu? Aga see ON paju, ma ei tea, mis värk on. Vaikselt hakkab roheliseks minema kõik. Nüüd istun siin vihmavangis ja loen raamatut, õhtul peaks kauaigatsetud inimesi ka nägema.

minemine

2011-02-09T21:58:00.002+02:00

Algul ma mõtlesin, et ainuke asi, mis tagasi Šotimaale minemise juures kurb on, on see et pean oma kalllllimast eemal olema, aga samas see ei teinud mind kurvaks, sest esiteks nagunii see aeg läheb kiiresti, teiseks tuleb ta mulle nähtavasti vahepeal külla ja kolmandaks on mul seal nagunii tegemist nii palju ja nii huvitav, et aega nukrutseda väga pole. Aga imelik on see, et nii pea, kui olla lahkumise üle nii õnnelik ja hoopiski mitte kurb, siis tuleb tahtmatult mõte, et oled siis nii halb inimene ning see võtab juba pisara silma. Siiski seda on enne ette tulnud, oleme üle saanud ja tuleb nagunii veel ette!
Ja nüüd vähe sellest, et mu tuba üldse enam ilma piltide ja postkaartideta seinal üldse minu toa moodi pole, oli mul täna viimane aeg lahti saada kogu oma pahnast ja prahist, kohati küll armsaks saanud asjadest, lahti saada, sest ees võib oodata suur kolimine nii, et mind ennast siingi pole. Sellest tekkis küll selline igavikuline tunne, et ma nii pea enam Eestisse ei tule.
Vahepeal leidsin ma tänu koristamisele sahtlist 50 euri, mis mind korraks rõõmsaks tegi ja siis uuesti see, kui ma mõtlesin et milleks üldse kaasa pakkida oma 5 asja, ostan sealt parem uued vajalikud asjad. Homme peaks Ülemistelt päeval läbi käima, aga ei raaaatsi kohe üldse jalga õue tõsta, sest Mihkel on siin terve päeva, lend alles õhtul. Südant kergendav on ka see, et ma napilt rongile jõuan, millega ma seal koju saan. Ja laupäevaks on mind juba kohvikusse tööle pandud, selle üle olen ka õhinas!
Moby saatel chillin ja mängin tetrist nüüd

tänud

2011-02-08T11:22:00.002+02:00

Suured tänud südantsoojendavate õnnitluste eest! Ja mul oli elu toredaim sünna. Mihkli sõnul pidime ta vanemate juurde minema ning enne seda linnast igalt poolt läbi käima ja kui me ühel hetkel patricku teise korruse kambrisse jõudsime ja ma nägin seal mingeid tsikke istumas, mõtlesin ma, et kas tõesti ma pean jälle Mihkli sõbrannadega olema. Lähemal vaatlusel selgus, et tegemist on Gretega, ja Liisiga! Hiljem saabuv seel inimesi ja see oli nii maailma armsaim Mihklist. Tahtis, et ma enne tagasi minekut veel kõik korra ära näeks. Sõime, jõime patrickus, edasi shootersisse ning lõpuks olime ikka tacos nagu kombeks on. Magasime pool ööpäeva maha, aga ikka oli nii saast olla paari tunni pärast, raisk. Emme tegi mu sünnaks nii palju süüa, kuigi me olime siin kolmekesi. Viimased kodused maitsvad toidud ja ma olen tagasi oma tudengidieedi peal.
Veelkord aitäh rahvas!

Miks ma pole ammu update'ind

2011-02-04T15:46:00.003+02:00

Sest kogu mu aja röövib Miku ja boooooze.
Kuutsekast tagantjärgi nii palju, et esimesel päeval mul vist pohmeluse, väsimuse ning jäägermeistri ringide koosmõjude tagajärjel ei tulnud lumelauaga sõitmine kuigi hästi välja. Olin lausa naerualune, ka endale. Poole päeva pealt see jant lõppes, sest mu üüber otsus juu lisaks jäägupläskust ka Vana Tallinna pläskust, siis see titemäel sõit ei edenenud kohe üldse enam, nälg oli ka ja ega iiveldus mu enesetundest puudunud. Võtsin uinaku ja hiljem arvasin, et Mihkel oli mu luku taha jätnud teisele korrusele ja ise poodi läinud tüüpidega. Passisin nii tühja kuni helistas mulle Mihkel ja ütles, et seest poolt ju keeratav lukk ilma võtmeta...aga üliäge seltskond oli! Au nendega tuttavaks saada.
Peale seda üritust on mul veel korduvalt au olnud inimestega tuttavaks saada ning au TAASnäha tuttavaid nägusid, ainult et mul pole enam õrna aimugi, kust need inimesed mind teavad, ma lihtsalt ei mäleta, sest mu tegevused siin tekitavad varsti hälvet, ainult käiks ja pralletaks. Ma sattusin esimest korda elus isegi neljapäeval Nimetasse x faktorile. Viimase pralle tippsündmus oli see, kui mind üks järjekordne neiu ilgelt suudelda tahtis, selle erinevusega, et Mihkel kõrval kiibitses et no lase käia siis. Ma siiski andsin korvi. Ja sealt järgnes nagu ikka üks piinarikas päev, tulin koju ja siin ma siiani vedelen, juba 3ndat päeva õudust, sest ma jäin haiiigeks! Nii masendav, nutt tuleb peale, aga ma ausalt öeldes ei imesta, sest mul on null immuunsussüsteemi. Midagi tuleb ette võtta raisk, aga no kuidas, kui enne on vaja omaenda sünna üle elada. tegelt suurt plaanis pole, ma lihtsalt ei jaksa, ka mu vaimne tervis on juba suuresti kannatada saanud. Ja nädala pärast tagasi Šotimaal! elu võib normaalselt edasi minna:D ja kui ma siia kolme kuu pärast tulen, siis ei pruugi mul seda sama kodu enam alles olla, sest emme tahab maja müüa ja oh üllatust osta asemele maja, mis on siit 20 meetri kaugusel, halleluuja noh.

lihtsalt meenus

2011-01-30T11:58:00.001+02:00

et a wasted girl is never a waste of time

Vaheldusest

2011-01-20T22:12:00.002+02:00

Ma teate muud ei teegi, kui mängin tetrist feissaris, sest muud pole teha midagi, või ei viitsi teha. Trenni teen ka ja peika pool käin. Mu eluunistus olla talvel pruun hakkab täituma. Ühesõnaga, vajaks nüüd varsti jälle vaheldust, Šotimaad. Aga samas ei viitsi minna. Nagunii varsti tekib ilge vajadus juba minna, duty calls! Vaatasin põgusalt oma tunniplaani, mis suure mõttetöötulemusena lõpuks ometi internetti üles pandi. Ja ei meeldinud, mida nägin. Aga nagu Silje ütles, läksin ma sinna siiski õppima, mitte töötama. Tolle hetkeni on muidugi maa ja ilm aega, nädalavahetuseks lähme Kuutsekale, kus mul on võimalus end sodiks kukkuda, sest alguse saab Pireti lumelaua lend. Viimasel hetkel ehk siis eile torkas pähe tõsiasi, et meil polnud kohta, kust lumelaud ja see muu kama kõik laenutada. Õnneks kõik mured on nüüd lahendatud ja mul veel vaid pakkida vaja, oi ma ei jaksa oodata, et lauda sõita esimest korda.

Ja kui ma sekundiks mõttesse jään, jooksevad mu silme ees tetrise klotsid. Ma nägin üks öö isegi ulmelist und, et see t tähe kujuline klots kukkus juba olemasolevatest klotsidest mööda, no mis nali

2011-01-14T22:09:00.005+02:00

Tohohullu, tegin siin hetk tagasi ponnistusi oma figuuri kallal, kui ma taipasin, et olen unarusse jätnud Oruvalitseja! Mis mul viga on?? Ma juba kevadest saati ei vaata seda, aga ma ju alati olen tahtnud. Niisiis, nii pea kui ma oma suurematest lihasvaludest taastun ning väikseks snäkiks redist olen hankinud, otsin ma siva üles, kus maal mul see meeletu sari pooleli jäi.
Meanwhile pean ma mainima ära, sorri Mannu, kuidas Mariann meil töövestlusel käis ning mina sattusin temaga koos sellele seigale otsima õiget kohta, kus töövestlus oli kokku lepitud. 2 korda suutsime valesse hostelisse sattuda, tegelikult see teine hostel oli mingi täielik rentsel ja ma ei saa aru, kuidas seda ikka veel hosteliks peetakse, aga siiski oli Mariann meie esimese külastatud hosteli nimes nii kindel, et õige koht on. Siiani on müsteerium, mismoodi kogu see asi nii välja kukkus. Lõpuks jõudsime Backpackersisse, kus tundus ülimega äge, veel hiljemgi sai arutatud omavahel kõige esimesena vastuvahtivat nägust austraallast. Selgus, et seal töötab meie kunagine koolikaaslane Triin, tore oli temaga esimest korda elus vestlust arendada, meeeeldis. No kui see vanalinna vahel jooksmine lõppes, seadsime sammud solaariumisse ning lootes, et ükski authority seda ei loe, ütlen ma, et me vist rikkusime ühe solaariumi ära, sest ma viskasin üle kabiini Mariannile kreemi, se tähendab siis selle aparaadi juhtmetesse, kust seda tänini pole kätte saadud...ning Mallul korralik päevitus saamata, ent õhtul pilku peale heites oli küll kuradi pruun teine.
Mingi hetk käisin Evelini ja Sünnega Balou's rütmikate lugude saatel ning kohati lausa sambat tantsimas. Megahitist "Liigutage peput" too noormees oli ka platsis seal. Peale burksi söömist oli lõpuks aega leida takso, mida oli telefoni kaudu kätte saada täpselt null, leidsin ühe vaba bussipeatusest. Olime sunnitud pisut vabaduse platsi juures tiirutama, sest ma avastasin, et kogu sull on laiaks löödud, kaarega viidi mind Sünne ja Evelini juurde, sain eluga Sünnelt 5 euri ja läksin koju. Pärast Mihkli tööd tuli ta minukale, oli ukse peal minu rahakott näpu vahel, mul jõudis silme eest 50 erinevat lugu läbi joosta, kust effffing kohast ta selle leidis. See olevat olnud kuskil hanges...
Nüüd elan homse nimel, mil ma poodi lähen ostma koogi jaoks asju ning loodan nii väga et ma ei feili, sest see kook läheb mu issile. Pühapäeval lähme talle külla. Saan Eesti rongi peal ka sõita! Ja muidugi lähen uuesti oma uue pangakaardi järgi, nii pikk lugu, aga kokkuvõtlikult öeldes hakkas pihta üks igavene jebimine internetipankadesse sisse logimisega ning koodide mäletamisega, kui mul ühtäkki pähe torkas, et mul üür maksmata on. Õnneks on meid veiniga varustav korteriomanik Frank ülimõistlik. Mul siiani maksmata

Aastavahetuse bummelung

2011-01-03T12:58:00.003+02:00

Taaskord oli juba 30ndal väike etteaimamatu pralle, mille tagajärgedest aitas välja tulla jäägu. Ning siis oligi päriselt aasta viimane õhtu, mille ma ära saatsin Liisi ja ta emmega Vabakal. Kift oli, vahelduseks nägin uue aasta saabumise kainena ära. Tasapisi hakkas kell saama 2, ehk siis Mihkel sai töölt vabaks ja tõeline pidu võis alles alata, pühhhha jumaaal, tähistamine kestis kella 1ni päeval Tacos, kus lihtsalt ei jäänud öö ega hommik läbi inimesi vähemaks. Ja see õhtu oli nagu eelmise õhtu koopia, lõpetasime samades kohtades, ühe Mihkli sõbra tagahoov on Taanikuninga aed, no on vast vedand. Eile käisime emmega maal, mõtlesin, et no selleks hetkeks ikka juba värskem olemine, aga tutkit. No ja siis tulime tagasi koju ja ma vedasin täitsa üksinda Karini voodi enda tuppa ning mässasin mööbliga, tulemuseks on king size bed! Ja kurat solaariumisse pole ikka jõudnud veel, selle vea peab parandama

2010-12-26T11:32:00.003+02:00

eile ei pääsenud ma mingi nurga alt isegi oma majale ligi, vot nii palju oli tuisanud. Mihkel hakkas öösel kell pool 1 lund rookima, tal oli vist energiat üle...nüüd nagu alati on mind üksi koju jäetud, et ma saaks ikka terrrrve maja ise ära korista, aga midagi muud ka teha pole, olen vaid nädala olnud kodus, selline tunne et kuid. Kohustuslik nimeta millele järgneb ladies-night tuur on ka juba tehtud, klassikaaslasi nägin, Grete miisut nägin ka. Vanaisa juurde ei saanudki, sest tema juurde ei saa isegi poolele teele. Täna tuleb kogu see kamp lähisugulasi, hakkab nalja saama!
Mihkli ja ta miljon sõbraga on plaan minna kuutsekale, lubati et hakkab jäägut kõikjalt voolama. Ja see on enam-vähem ainuke plaan, no teine plaan on Mariannile külla minna, mida ma teen juba homme.

on kodu see

2010-12-17T14:08:00.003+02:00

Mõtetega olen ammu juba kodumaal, ma lihtsalt niiii väga ootan! Ja nii kaua olen oodanud. Ning piipõl oh my, täna hakkan kodu poole end seadma. Pean küll öö lennujaamas veetma, aga eile peale eksamit pidas üks tüdruk tarviliseks muga rääkima hakata bussipeatuses. Sest ta käib meie kohvikus kogu aeg ning meil sama degree. Kuna ta eelmine semester õõnestas mu arvamust ühest tüübist ühes tšehhi filmis, siis ma ei leidnud, et ta meeldiv inimene oleks. Aga hakkasime eile rääkima, ning selgus, et tal ka samas lennujaamas au ööbida. Niiet nüüd mul on jutukaaslane vähemalt. Ja ta tegelt tore. Vaja vaid lõpuni pakkida, sest mina kui kokkuhoidlik ja rahaihnuskoi võtan aint käsipagasi seekord. Mul pole ju muud vaja, kui tegelikult koju jõuda, muud ma ei taha! juhhuu

2010-12-08T00:25:00.002+02:00

eile oli see õhtu, mida ma suure tööga ära olin teeninud, käisin klubis, kus ma eales nii uljalt sõbra eest välja pole astunud. Mingi tantsumaniakk, kes kaotas kuidagi väga suure hooga tasakaalu ning lendas Siljele otsa, kes minu otsa lendas ning siis kõik koos olime maha kukkumas. Õnneks saime pidama, ma läksin endast nii välja, tormasin selle tüübi juurde ning lükkasin teda täie jõuga. Sekundiks oli hea tunne, siis tekkis tunne, et ma lõpetan vist kakluses. Järgmisel hetkel kõik ta sõbrad vabandasid mu ees, ma ikka oskan asju õigesti ajada! Rusikatega, hahah. Enne voodisse minekut kaanisin ma poolteist liitrit vett, et täna vähegi inimese tunne oleks. oli ok enam-vähem, uni oli suur tööl, aga siis ma kaanisin kuuma šokolaadi, mis andis energiat. Kellele seda kohvi ikka vaja

2010-12-06T17:48:00.005+02:00

Eile valas Louise ennast tööl happega üle. Meil sai see pesemisvahend nõudepesumasinal otsa. Oli hea teada saada, et me nõude puhtaks saamiseks hapet kasutame. Ega see silt kanistril siis ei takistanud teda ühest kanistrist seda vedelikku teise valamast, nii et kogu ilm seda täis

Muidu oli eile vaikne. David ennustas vaikset nädalavahetust, ma ei tea, milline brainiac seda veel eeldab, kui jõulud varsti ukse ees ja iga jumala päev leidub tuhandeid, kellel oi-oi hunnik kinke ostmata. Laupäeval oli meid üks inimene tavapärasest vähem ning juhtumisi oli see kõige rahvarohkem laupäev üldse. David on veel korduvalt pange pannud. Paulilt kuultsin uskumatuid asju, hakkasin mõtlema kogu nende jamade peale, ja tundub nagu David tahaks meist kõigist lahti saada. Anyhoo, kutsuti mind eile ka kudumisõhtutele, sest ma suutsin suu vahelt paotada, et ma oma silmaga varem meest kudumas näinud pole, sest seda ma NÄGIN! Ja kui mul oli aeg sulgema hakata, siis see kudumisvestlus ei tahtnud kuidagi otsa lõppeta, oh well. Peale tööd kõndisin koju, vaatasin kogemata võõrale onule otsa, kes kohe huilgama hakkas. Mulle reedel karjuti, et ma fuck offiksin, sest ma vaatasin ühele chavile otsa, kes mult selle peale suitsu nuruma hakkas ning ma tast välja ei teinud. Moraal, ära vaata tänaval kellelegi otsa.
Täna vaba päev ja nagu tellitult tuli taevast alla no niiiii palju lund, et bussiliiklust on täiesti null ja ma ei saagi minna kooli lennupileteid välja printima. Passin siin oma koopas ja mõtlen sekkaritesse minna, ma ei tea täpselt, mida otsima, a võiks ju minna.
Või siis nautida, kuidas mulle tuleb järjekordne kõne mu telefoni operaatorilt, et tšekkida, kuidas ma teenusega rahul olen ja jäädagi tšättima muga, mis mingit moodi tema tööd ei puudutagi. Uuris ja puuris mu eluolu, eriti Eestit, lõpuks arvas ta heaks ka kunagi Eesti üle kaeda. Andku minna! jumala naljakas oli, ma naersin võimalikult märkamatult. Need efektiivsust ahnitsevad inimesed ju salvestavad telefonikõnesid, fakkk ma oleks pidanud ka oma telefoniga salvestama

tali tuli vol 2

2010-12-01T18:14:00.004+02:00

Nähes selle ilusa ja ägeda lume tagajärgi, siis võib järeldada, et inimestele see ilm väga ei meeldi. Ja ma ei pane pahaks. Süüdistan kõiges valitsust. No igal aastal tuleb mingil määral siin lumi maha ja ikka ei käi mõistuses klõps, et peaks vist ka sellisteks ilmastikeoludeks valmistuma. Iga kord sama seis-rongid ei sõida, bussid ei sõida, lennujaamad kinni, poed kinni, sest teed on kinni, autod on kraavides, eksamekid tühistatakse, üleüldse kõike tühistatakse, keegi ülesmäge sõita ei saa. Näha on jah seda pingutust inimestelt, kes siin tänavate ohutuse eest vastutavad. Üks vana naisterahvas libastus poe ukse ees, ma mõtlesin algul, et ta murdis raudselt 7 ribi. Aitasin ta püsti, õnneks oli tal lihtsalt kerge ehmatus. Raadios oli parim soovitus see, et inimesed oma kodudes püsiks. No jumal küll nagu elusuurim looduskatastroof oleks käes! Ja inimesed ei saa midagi parata ka sinna, riik ei saa lumega hakkama, no mis teha. Kurb lihtsalt.
On the other note, sain endale uued saapad, millel on vahelduseks talla all ka kerge muster, sest mu enda elugi on korduvalt siin jalgsi liikudes ohus olnud. Tegin oma telefoni ka lukust lahti, et seda uhkusega ikka Eesti numbriga ka kasutada saaks. Karita tuleb ööseks siia, tal vaja hommikul vara tööle minna ning linnakust ei saaks ta mingi nipiga nii vara linna. Nii et ma pean koristamise käsile võtma

tali tuli

2010-11-29T16:40:00.001+02:00

ohooo

2010-11-27T12:35:00.005+02:00

Olles ärgates üpriski heas tujus, sest vastupidi eilsele ööle, sain ma täna korralikult magada. Ärkasin veel varem, kui plaanisin, hea-saab midagi enne tööd ehk tethud ka. Ainult, et nüüd olen ma nii lummatud, sest kardinat eest võttes avastasin ma akna peal mingi olluse, see on lumi!! algul mõtlesin küll, et no misasi see on, tegin siis akna lahti, et midagi välja näha, lumi on lihtsalt kõikjal! ma tegin pilti ka, ja kui tööle lähen, teen teepeal veel. See ei ole küll suur asi uhkustada, sest Eestis kuuldatavasti on umbes 4865 korda rohkem lund, a ma mul nii hea meel lund näha enne, kui kodumaa pinnale jõuan. meeeeeeldib.
Religiooni essee sain ma valmis, läks teine ilma suurte peavaludeta. Esmaspäeval on salapärane eksam kahe filmi peale, ning meil pole õrna aimugi, mida täpsemalt me oma essees arutama peame, halleluuja noh.
No igal juhul, kõik on nii hästi praegu ja jõulutunne on igatahes olemas

excitement

2010-11-20T23:51:00.004+02:00

Homme lülitatakse Stirlingus jõulutuled sisse, ma olen nii põnevil! Võib-olla pigem selle-pärast, et mu boss rõhutas umbes nelisada viiskümmend kolm korda, KUI kiire päev homne olema saab tööl. Ja ma tahaks näha seda. Ma olen viimasel ajal ainult nädalavahetuseti töödanud, mis vanasti oleks minu silmis surm olnud, eriti nüüd sel jõuluhullluse ajal. Aga ei, kõik on norm, mu närvid on vist üles öelnud juba, sest miski ei ärrita mind seal enam. Isegi, kui ma taipan, et ooooooot see olukord on ületanud kõik normaalsuse piirid, ja ma näen, et teistel on ka sügavalt pohhui. Hahah, jõuluaeg on rahuaeg ju, in my ass! Ma siin mõtlesin vahepeal, et sõda on lahti. Kõik hakkasid omavahel tülitsema korteris ja mingi õiendamine käis kogu aeg. Kõige suurem pahandusekott on olnud elekter. Ja Xbox, mida osad siin hommikust-hommikuni mängivad.
Lisaks ootan ma, et me oma kuuse kohvikusse saaks. Siis ma lähen sinna spetsiaalselt seda ehtima. See juhtub alles 1. detsembril, nii et seda on lubatud oodata.
Ülekõige ootan ma, et mul õppimistuhin peale tuleks, sest mul siin virn raamatuid, mis vajab lugemist, et oma esseega kaugemale, kui sissejuhatus, saaks jõutud.
ja oh my god, Eestis on 1521 saart, ma omast arust uljalt pakkusin 532. Ja seda nimekirja vaadates tulevad tõepoolest tuttavaid nimesid kuskil 7...
ja kas keegi oskab kõik jõuluvana põhjapõtrade nimesid loetleda, ma avastasin, et kõik teavad ainult Rudolfit

Pikem jutt lühemalt

2010-11-11T16:48:00.006+02:00

Mihkel käis külas, sellest ka vähene kirjapanek. Eile läks ta kodupoole teele. Aeg vaid talle pühendatud. okei tegelt käisin ikka tööl ka, aga kooli küll ei jõua kunagi. Neljapäeval oli Aleksandra sünna, sain külma ja nüüd põen siin teki all nii tihti kui saab. Eile võtsin viimse jõu kokku, et minna Dumyati mäele, kus oli taaskord ja nagu alati, väga võrratu. Välja arvatud need miljon korda, kui ma äärepealt ninali mutta oleks lennanud. Ja see koht oleks võinud ka olemata olla, kui me ei leidnud muud viisi jõe ületamiseks, kui ületada kahte kallast ühendav ümber kukkunud puu 5 meetri kõrgusel, kui 10 meetri kaugusel oli madal vesi mõne kiviga. See oleks mu elu vähem ohtu seadnud ning mille me tagasiteel leidsime. Vaatame Kenny vs Spennyt vahet pidamata, kust need ajuhiiglased tulnud on maisaaaa aru lihtsalt.
Tutvustasin Mihklile ka võrratut ning suursugust klubielu, seda muidugi jutumärkides, aga talle isegi meeldis väga. Veetsime aega ka baila mängu mängides, ühel õhtul moodustus ka pokkeriõhtu. Don't team up with Mihkel!! või siis tehke seda, kui mängida ei viitsi aga võidujanu suur. Siin on tähtsuselt väga tähtis päev nimega Guy Fawkes Day, selle auks käisime ilutulestikku vaatamas lossi eest, mida lasti Bridge of Allanis. Nii kõrgelt ja kaugelt tundus see üsna armetu, see-eest ei jäänud kellelgi märkamata lõke, mis nägi välja nagu keegi tahaks tervet linna maha põletada. Laupäeval ahvisime me oma naabreid ning tegime ka enda aeda pappkastidest ning Cory cd riiulist lõkke, kust ei puudunud ka Gavini tossud. Jumala äge oli, aga nüüd väga ilus pole enam õue vaadata, sest keset muru on keegi põletanud suure augu.........ups
Mihkli esimestel õhtutel käisime läbi pubid, kus ma ise varem käinud polnud, jah neid oli palju! Siis avastasime Stirlingut, sai käidud ka Edinburghis, tähtsuselt äääärmiselt tähtis BURGERKING sai ka ära külastatud, sest me ei leidnud seda lihtsalt Stirlingu lähistelt üles. St. Andrews oli ka vägev, hästihästi ilus. Halloween oli tagasihoidlik, ma pidasin seda valel päeval, õigel päeval otsustas Gavin olla mingi zombi/kummituse sarnane olevus. Võttis mu punase küünelaki, mida ta tahtis oma valgele särgile määrida. Tulemus oli see, et kui ma kööki läksin, siis leidsin ma sealt küünelakise põranda ja kogu ülejäänud mööbli, kuidas ta suutis seda korraldada, go figure..
Tescol on viimasel ajal väga ahvatlevalt soodsad hinnad õllele ja rämpstoidule ja nüüd, kus ma oma toitu pean jälle ise tegema, siis ma nüüd küll ajan kuu aega aint riisi näost sisse mul on tunne.
Ma olen kuu aja pärast kodus, piipõl. ja ma maandun TALLINNAS! mitte Riias, looooove it

I love it when a plan comes together!

2010-10-27T22:20:00.001+03:00

Halleluuja raffas, ma saingi läpaka tagasi parandatult ning mu venna kaval plaan läks läbi. 150 naela asemel maksin ma lõpuks 60 naela. In your face PC World! Kui enne olid mul kindlat plaanid päevakavas minna peale tööpäevi kooli arvutiklassi tundideks ja tundideks passima, et oma esseedega midagi ette võtta, siis nüüd kodus olles ja netis surfates seda eriti pole juhtunud. Ma teadsin, et nii läheb!
Anyhoo, mul vaheaeg, jaa-käin ülikoolis. Olen kõriauguni töödanud, viimsed tunnid täna oli viimne piisk. Vähemalt on 3 päeva vaba, ja ühes nendest jõub Miku siia, aikaramba. Saan oma vaeseid jalgu puhata.
Aa ja Matt võttis lõpuks ühendust ning saime kokku täna. See tähendas muidugi hunnikuteviisi toitu, mille tõttu ma nüüd piinlen. Pikali ka olla ei saa, ikka hakkab pistma. Aga mul oli teda nii hea meel näha, kohe päriselt. Ta lubas, et leiab nüüd oma sõpradele rohkem aega.
Ma saan täitsa äraelatavalt palka ja mõtlen, et milllleks mulle järjekordne laen. Jätan selle järgmiseks aastaks, sest tundub, et seda mul vaja ei lähe. Suvel lähen nagunii veel Norrasse tööle, kus ma saan roppu moodi papppppiii.
Tagatipuks on Dexteri viies hooaeg netis osaliselt, ma niiii vaatan neid juba. Kõik on kõige ideaalsemas korras, nii väga meeldib! Ja ma ostsin 3 naela eest laualambi, mida ma öökapi peal kasutan, nüüd saan ma uhkusega öelda, et mul on nii hubane ja mõnus koobas(kui see vaid hommikuti...ja üleüldse kogu aeg jääkülm poleks...nii elektrikokkuhoiu mõttes)

n2rvihaige

2010-10-16T19:43:00.002+03:00

Ma v6in pingelises olukorras jumala h2sti toime tulla, v2hemalt oma arvates, aga no kui ma n2en seda prantslast, kes oma poega mulle sokutada yritas siis ma kaotan enesevalitsuse lihtsalt! Ma t6esti lootsin, et nad on siit maalt jalga lasknud suve jooksul, aga t2na selgus, et siiski mitte. Anne muidugi ytles mulle selle n2dala alguses, et eiei nad ikka k2ivad meil kohvikus ning t2na oli see p2ev, mil ma lakkasin lootmast, et neid siin enam pole. Ma hakkan kohe lihtsalt n2rveerima ja pabistama, ise ka ei saa aru, mille yle. Nyyd ma ei saa seda peast ka visata, sest nad nyyd ju teavad, et ma seal ikka t88tan ja hakkavad, ma kujutan ette, et iga jumala p2ev seal yle tsekkimas.
Mul meenus mu fubar'i seikluse algus, kui turva mult ukse peal dokumenti kysis. Ta oli nagu k6ik ylej22nud, selline k6va tegija, kes pool 88d inimj2rjekorda teenindab ja id'sid kontrollib. N2hes, et ma eestist olen, l2ks tyybil kohe n2gu naerule, kutsus ligi oma kolleegi ja palus mul 8elda, kuidas twelve months eesti keeles on. No ma siis ytlesin, neil oli kohe l6bu oi kui laialt! Elusees pole n2inud, et nendel meestel positiivseid emotsioone ka jagub.
T88l yks klient suutis endal veidi margi maha teha ja ma olin nii 6nnelik, et leidub veel selliseid, kellel vahel ka k6ige lihtsamate asjade puhul nupp ei noki. Kysis, et kuidas lossini(teadup2rast on Stirling ehitatud m2e n6lvale ning loss selle k6ige tipus) j6uda ning n2itas mull oma kaarti ja lisas, et nad on aina ringiratast tatsanud(millest ma aru ei saa, k6nni aina ylesm2ge!!). Ma siis voltisin ta kaardi lahti, et m2etipus olevat lossi talle n2idata ja ma ei j6udnud s6nagi 8elda, kui ta juba n2ost yleni punaseks l2ks ja suurt h2bi tundis, sest ta ei taibanud lihtsalt kaarti yleni lahti teha! no on taibu...

2010-10-14T21:49:00.002+03:00

T2itsa haige, m6tlesin ma, et ma eales syrrealismiga tegelema ei pea, ERITI p2rast kirjanduse tunde kooli ajal, aga v6ta n2pust. Ikka tuleb ta ringiga mu ellu tagasi mind kimbutama. Esiteks, kui ma poleks Salvador Dali'd googeldanud(m2letasin ta nime kunstitundidest) arvaks ma siiani, et tegemist on k6ige piinatuma hingega maailmas ning kes suudab mingeid kesiseid ja mittemidagiytlevaid filme toota, nagu fakkkk. Ma ytleks, et vaadake L'age D'or, aga samas ega sellest targemaks ei saa ning lollimaks ka ei j22, pahviks ei l88 ja m6te sellel vaimusynnitisel hiljem ei peatu ka. Aga mina n2ed, pean seda tunnis analyysima ning mitte t6estama, et tegemist on huumoriga, vaid huumori kohta n2iteid tooma, mida pealtn2ha pole yhestki otsast yldse n2ha. No jeeeee inimesed aastal 1930 otsisid maad, et Rooma impeerium rajada, naeran nyyd pool elu selle yle. Sjuuke ajukepp ja vaevalt, et inimesed, kes mind tulevikus palkama hakkavad, mind selle eest tunnustavad, kurbus tuleb peale ma ytlen. Ma n2iteks n2gin unes valge kaheksajala-peaga meest, kes 6ppis laua taga ning kandis ylikonda ning uhkeid kingi, ma ikka peaks sellest yhe k6va filmi tegema.
R22kides elu helgemast poolest, siis saatsin l2paka eile parandusse ning ma siiralt loodan, et mu venna salakaval pettusplaan l2bi l2heb ja need arvutigeeniused seal kuskil inglisemaal arvavad, et nad ise mu ekraani katki tegid. Ostsin ka uue telefoni, mis on ypris uhke olemisega, hea et netti saan korralikult vahepeal, see v6imaldab mul isegi mingil m22ral 6ppetykke teha. Veel parem uudis on see, et Karin tuleb esmasp2val mulle uuuuuuesti kylla, oi kui tore! Muidugi sellega kaasneb ka see veetlev osa, et ma pean siva esseedega algust tegema ja need ka soovitavalt varsti l6petama, sest Miku ju meil tuleb ka kylla mulle ja seda ysna pikaks ajaks! Siis ma tahan minna P6hja-Sotimaale, sest k2ivad k6lakad, et seal on megailus ning 2rgem unustagem Loch Nessi!
Elu tipphetked k2ivad ikka t2ie hooga, kord suuremini kord v2iksemini. Ja eriti tipp on see, et k6ik teed viivad ikka Dusk'i 88kluppi mind. ...When in Rome

dot dot dot

2010-10-07T23:12:00.004+03:00

Täna oli Dirty Jobs Piret Edition. Puhastasin nimelt meie vannitoa ära. OOOO õudu kui rokane see oli. Ma ei tea, kuidas ma siiamaani rahuliku südamega sellises dušikabiinis pesus olen käinud. Nüüd ma pean olema köögi koristamisest aastaks prii! Mite, et ma seda veel kordagi koristanud oleks, sest ma kunagi lihtsalt ei tea, kust otsast pihta hakata. Ajan endal ka südame pahaks! No pärast küürimist eriti isu polnud enam ning läksin loengusse. Pathfooti hoonesse viib bussipeatuse poolt üles trepp, sest ega siis seal ükski hoone orus ei asetse, ikka küngaste yipus. Ja no selle trepi iga aste oleks nagu omaette tantsuplats. Ehitajad hindasid vist tudengite suurust üle või maitea.
Eile AirTV'ga tegime filmiklippe ning meie oma räägib siis haigusest Quatrofollowitis, mis maakeeli (loe: Ian'i vaimusünnitis) tähendab seda, et 2 inimest on sündinud nii, et neid terve elu jälitab 4 inimest, teevad debiilseid häälitsusi ning üleüldse kirjeldatud sõnaga brainless. Lõpus need 2 inimest armuvad ning kari brainlesse jooksevad nüüd juba kaheksakesi koos uue inmese sappa. Happy ending. Muidugi kaotasime me oma filmist esimesed 2 minutit nii et me pidime loo hoopis teiseks muutma, oh well.
Järan oma emme saadetud halvaad ja tunnen elust mõnu. Ta saatis veel enda keedetud õunamoosi, mett, marineeritud seeni ning kalevi šoksi! Mida võiks hing veel tahta!
Ja lõpuks sain alles nüüd oma tasuta sõnumid ning ka tasuta interneti oma telefonile, my day of lucky!

jällegen

2010-10-01T23:36:00.002+03:00

Just nagu ma ei suuda enam situatsiooni enam õigesti hinnata ja vastavas keeles kõneleda inimestega, on mulle Inception nii pähe hakanud, et hakkasin oma teooriaid leiutama. Oleks ju hirmus, kui iga öö näeksid unes eelmise öö june järge. Siis lõpuks ei teaks, kumb on reaalsus, kumb mitte.
Reaalsustajust rääkides, siis ma poleks nagu Stirlingust pikemaks ajaks üldse ära läinud. Karitaga sattusime üks õhtu tänavatele, kuhu ma veel sattunud pole kordagi, temast rääkimata. Tekkis nii erineva koha tunne, mis on hea, sest pikema aja vältel on Stirlingul vähe midagi uut pakkuda. Elu jookseb siin nii oma vaikset viisi ja see tundub nii õige koht. Ma ikka raskesti rahul endaga. Kõik on nii paika loksunud, isegi see tüüpiline Šoti ilm, millest ma elu aeg olen ainult halba kuulnud, lõpuks ilmutab end. Juba jutu järgi tegelt terve suvi ja võin seda kinnitada siin veedetud aja põhjal. Tavaliselt, kui on nii vihmane, siis kaasneb mingi rõve lõpmatu sopp ja muda ja nahhaalsed autojuhid, kes jalakäiate ja põhjatute veelompidega ei arvesta, siis siin selliseid asju pole! Lihtsalt vihm. Ja no külm on.
haha ma jõudsin täna reedestele filmivaatamistele ilma igasuguste järelnähtudeta! Ja mul on siiralt hea meel, sest väga hea film oli- The Piano. Kohe väga hea. Nii hea on ennast uhkeks teha nii lihtsa vaevaga. Ja no isssand, kuidas ma naudin oma meedia seminare, me õps on nii asjasse pühendunud ja nii innu ning kirega räägib, kohe näha, et mees teab, mis mees räägib! Mitte nagu European Cinemas, kus sa peaksid ammutama mingit teadmisi, kui filmi kohta on fakt "This is considered to be the first science-fiction film and the first parody of science -fiction" ja ainuke, mida õpetaja suust kuuleb, on "this confuses me too...so...." noooo selge, üsna entertaining kohati

we oughtta sustain normality now

2010-09-28T18:44:00.005+03:00

Kuttidel sai weed otsa, siis ei jäänud muud üle, kui natuke aega reaalsuses vireleda.haha. Mul pole väga tihti igav, nüüd on mul igav ja kirjutan oma seikkadest.Omad võlud sel igapäevasel koolil ja ei ma nurisegi, sest see oleks paljude eesti tudengite suhtes väga ebaaus. Koolis passin palju ja isegi õpin! Istun nii tublisti raamatukogus ja loen, kusjuures väga huvitavaid tekste. Eelmine aasta oli nagu igavus kuubis võrreldes selle semestriga. Õpingute raames vaatame isegi kinos filme nüüd. Esimene reede ma sinna ei jõudnud tolle poola viina pärast, see reede vägagi jõudsin, aga vaevaliselt ja ütleme nii, et ma jäin kuskil 20 korda magama, kuigi väga actionit täis film oli, mürtsu ja märulit jagus seal, a ma nagu nott. Neljapäeval läksime klubisse, kuhu ma varem veel sattunud pole. Ma kandsin ühe tundmatu tüdruku no VÄHEMALT 15cm kontsi, tekkis veits koljati tunne arvestades mu tavapärast ülevaadet rahvamassile. Ma ütlen, kui te tahate võimalikult palju araablastest sõpse või siis niisama, et iga jorss end sulle külge poogiks, siis minge sinna!
Eelmine teisipäev oli suur ja uhke plaan minna transmissionile, aga kui passida Studios-ülikoolibaaris liiga kaua ja karaoket kaasa üürata, siis juhtub see, et transmissionil jäävad bändid kuulmata ja nägemata. Ja pileti eest makstes keegi ju seda meile ei võinud öelda, et pillid ammu koos. Läksime aga rõõmsalt alla korrusele ja diskotasime. Ja siis hakkas kergelt koitma, et keegi enam ei esine, kui mingi tüüp laval juhtmeid kokku keris.
Parim pubi Whistlebinkies on uute omanike käe all nii nõmedaks jänkide pesaks tehtud, et no ei taha minna enam sinna.
Aiijjaa me käisime 2 naela eest Inceptionit vaatamas, nähtavasti tegi müüa apsaka, a no oma viga! Jumala äge film oli, tahaks uuesti näha. Mu tuba võttis taaskord uue ilme, panin asju seintele NING Corry õpetas, kuidas radikas tööle käib, mis käivitus oma 7 tundi ja ma öösel ärkasin suure kuumuse peale. Ega väljalülitamine ka ei aidanud, siiamaani huugab see. Täna tagasiteel koolist linna tekkis koduigatsus, see buss oleks võind otse Mõikku sõita...aga ei see tunne möödus, sest ma taipasin et ma olen ju ometigi ŠOTIMAAL! ja see on äge
Korteris on lood normaalsed, väljaarvatud see lakkamatu laga köögis, mida koristab ainult Laura. Pesu pestes väriseb trummeldamise ajal terve maja. Esimene kord mind jas lausa itsitama.
(ma illustreeriks pooli lauseid piltidega, aga mu arvuti hetkel ei võimalda seda)

2010-09-18T17:03:00.002+03:00

Corry juba tund aega tinistab oma kitarri, mis peab ilmtingimata olema võimendiga ühendatud. Ma tahaksin öelda, et vähemalt teeb oma eluga midagi, mitte ei pane narkotsi kuskil nurga taga, aga nähtavasti ta teeb allkorrusel praegu mõlemat kooraga, nii et tema puhul see ei kehti. Hea, et täna eilne pole, sest siis poleks ma tema loovust küll välja kannatanud, ma ütlen, et selle põhjuseks oli neljapäevane poola viin! Oo õudu, kõik peaksid oma elu jooksul selle ära proovima, et siis teada saada, KUI suure kaarega sellest viinast peaks mööda kõndima. Seda und mul ikka jagus ka veel täna ööseks. Kl 3 sadasid poisid sisse, ärkasin itsitamise ja tulede vilkumise peale, nad lõbustasid end lülititega. Vähemalt hea vaheldus öistele tuletõrjealarmidele, nad on ikka öösiti väga näljased JA hajameelsed.
Mul on va kotkasilmad, treenisin neid piisavalt, et oma tumeda ekraaniga toime tulla. Kuigi väga tervislik see vist pole. Oma töö olen ma tagasi saanud ja omaniku sõnul on tal hea meel, et ma tagasi olen.
Lõpuks jõudsin oma toa posterdamiseni, pole varem mahti olnud ja pean tõdema, et see maht hakkab juba üle minema, aga ei tohi ju pooleli jätttta. Ja ma lõpuks olin nii osav, et 10 naelase top-up'iga saan 300 tasuta sõnumit saata, nii et kes vähegi UK'sse satub, smsige mulle terviseks ja ma pommitan teid sõnumitega! Või veel parem, tulge külla, mu kutse on alati jõus:)

Nagu mu oma reisip2evik

2010-09-12T18:26:00.004+03:00

Reis Londonisse sujus ilma viperusteta nii yllatav kui see ka pole! Ainult Riia lennujaamas tekkis tunne, et tahaks aint koju tagasi!! Aga mu tuju t6usis m2rgatavalt, kui ma lennukis akna alla istuma sain ning veelgi enam, kui Norras maanduma hakkasime, see oli lihtsalt nii ilus! Londonis esimene 6htu n2idati mulle kesklinna, Soho piirkonda ja ka China towni. Kogu selle aja peale ma vaevu n2gin m6nda inglast. J2rgmine p2ev j6lkusime ka Big Beni kandis, kui j2rsku vedas meid Karini boss hoonesse, kus olla kino muuseum ainult, et seda pole seal enam 11 aastat. Hyde parkis k2isime, tahtsin ilgelt ka Notting Hilli n2ha, salamisi lootes, et ma selle Hugh Granti raamatupoodi ka n2en. Silma ta ei hakanud igal juhul. 6hta viidi mind kuskile, kus m2ngisid vanakesed v2ga vinget ja hoogsat jazzi, mille saatel osad doupi all noormehed lausa h6ljusid. Neil kulus gig'i ajalp2ris palju vett. Heidit n2gin ka nii ta t88juures kui ka kohvikus k2isime, Karin lubas,et sellest saab tema kvaliteetaja pleiss. Ylej22nud aja veetsingi ma kas Karru kohvikus passides v6i juues, seal on megatore v.a. need ylepulbitsevad tunded omanike vastu, see on ikka kino kui l2bi k6igi n2rvid 6htuks on.
Kohtasin palju toredaid inimesi, k6iki tahan kindlasti oma elu jooksul veel n2ha. Viimane 6htu viidi mind bluesi puppi, kus m2ngiti kyll k6ike muud kui bluesi, aga oi kuis ma jalga keerutasin! Ja ega ka seal ei puudunud vaatepildilt antsu v6i jumal teab mille m6ju all naised, kes hirmsasti yritasid muljet j2tta. M2rkamata nad kindlasti ei j22nud, a ma hea meelega kustutaks selle m2lust, mida ma seal n2gin neid tegemas.
Londonist sain bussiga 9h Glasgowsse, aeg eriti ei lennanud, aga v2hemalt shotimaale j6udes oli vaade aknast h2sti ilus. Eile n2gin Aleksandrat ja k2isime ylikoolibaaris. Nyyd j6uan ma selleni, et mu l2paka ekraanivalgustus on l2bi, mis on taas j2rjekordne 6nnistus ja lausa lust olla ilma arvutita ja passida arvutiklassis ylikoolis, seda enam et ma ju siinsamas yhikas enam ei ela. Homme l2hen kaen palju plekib parandus. T88koht on mul olemas, siitsealt tuleb kokku hoida, mis ma yltesin-tere turbonuudel!
Update lyhidalt tehtud, ma ei viitsi pooli asju kirjutada, l2hen hoian raha kokku ja jalutan linna tagasi, et siis syya ja Siljega kokku saada, 6hta n2htavasti pidu

nurin

2010-09-03T19:44:00.005+03:00

Jumalast huvitav, kuidas inimene, kellel pole päevad läbi nagunii sittagi teha, sest Stirling on hetkel täielik ghost town, lubas mu eest paar sõna mu üüri teemal kosta, KUI tal see meeles on. Jesus fakk, ma pole veel sinna jõudnudki ega reaalselt inimesi veel kohanudki, kui mul selleks enam mingit tahtmistki pole. God have mercy noh. Või äkki...ma eksin. Kaks ja pool meest võib müstilisel kombel terve su aja röövida ja ise sellest arugi ei saa ja teades seda inimest, siis sina võid ta ebaloogikast läbi närida, ega tema siis seda tunnista. Õnn on nii mu õuel iga kord, kui tema peale vaja loota. Teine inimene, kelle poole ma esialgselt pöördusin suudab alati päevast-päevast-päeva nii üüberkivis olla, et ta kindlasti praeguseks hetkeks ei saaks arugi, kes ma selline olen. Ja see, et ma muidugi suurele hulgale elusuuruse teene teen ja lasen mingil lambil jorsil enda toas ööbida nädal aega, ei ole muidugi oluline, ei abi pole vaja kordki osutada, kui ma seda küsin, go fuck yourselves, no ausalt.
Veel huvitavam on see, et vähe sellest et see ilm ja säänne torm just tuju ei kergita, paneb ta veel nii näkku, et hotellihoone uksekaardid ei tööta ning tihti kasutuses olev uks, mis lukust lahti on, lihtsalt ei tule ka kõige parema tahtmise juures lahti ja tagatipuks tekitab see inimestel nõdrameelsusmomente nii et ma lähen hullllluks peast.

Unistused suured

2010-09-02T01:37:00.003+03:00

Ma juba niivõrd väga ootan Šotimaad! Veelgi enam Kariniga le Londonis peo panemist, või siis mingis hullusehoos semitardilt turistima hakkamist. Ma tahan näha oma sõpru, korterikaaslasi, linnakut, linna, oma tagaaeda, tahan tollesse armsasse voodisse, kuhu ma saan 2x2m teki alla ära uppuda. Tahan, et kõik oleks mul mitte enam kui 5 minuti ulatuses, et ma tänavat saaksin ületada vaadates ennekõike paremale, nagu minu jaoks tegelikult õige on. Ma tahan oma tööd tagasi, mis tähendab 90% leti taga sudoku lahendamist, aga vähemalt on mul ärkveloleku ning unerütm siis taas paigas. Ma tahan õppida! Kuigi raudnael, et sinna jõudes pean ma veel kõrgemaid vägesid appi paluma, et kahenädalane freshers ka veel üle elada! Oijummmmel
Jumala imelik on minna ära ja teada täpselt, mis sind ees ootab. Ma mõtlen, et kogu keskkond ja übritsev on ammu teada. Samas on sees selline kõige suure ja huvitava uue alguse õhin kah mul. RAD!
Ma olen küündinud tasemeni, kus ma isegi tööl olles suudan sisse magada, ma ju ütlesin, et tekiga hakkab liiga mugav ja siis on kellad!
Mu aja planeerimine on nii epic, vot nii epic, et mul 1 vaba päev töölt ning kuna elu vajab Eesti pinnal viimset elamist enne minekut, siis pööran ma endiselt unele vähe tähelepanu, aga see on jumala ok

P to the I to the R to the E to the T

2010-08-31T00:59:00.002+03:00

Mõnikord on mu enda nimigi mulle meeltlahutav. Ja ka üllatav, kui väljamaalased esimese korraga hääldusega üsna täppi panevad, olles ise aukartustäratavas joobeastmes. Või, kui üks prantslane ütles, et see kõlab nagu väikse tüdruku nimi, kes iialgi suureks ei kasva. Endal selline Deniro'lik ülevalt alla vaatlev pilk mu üle. Küsis, kelleks ma suureks saades tahan saada. Selle jutu peale oleks ma juba tahtnud öelda "näita mõmmi peal, kust see kuri onu sind katsus."
Täna öine töö oli väga lõbus, hunnik inglasi ööbis meil ja viimased pidulised jäid juttu puhuma, oi kus nad olid vaimustuses sõbralikust ja abivalmist teenindusest! Ja uudishimu mu liigse tähelepanu üle Šotimaal, no kuidas seda ikka kommenteerida.
Ja mul on tunne, et ma teen tuppa lõkke varsti, vot nii marujahe on siin

Elupäevad ja nende mitte elamine

2010-08-27T19:48:00.003+03:00

Pole ma veel kordagi TERVET päeva maha maganud. Aga oli too Marianni soolaleivapeo ja klubijärgne päev. Lisaks olin ma pärast tööd vaid 4h maganud. Ja ma imestasin, kust mul see uni tuli. Võibla oli ka asi selles et ma kell 1pm otsustasin peale võtta, et pohmellivaba olek oleks, aga see üldse ei mõiganud seekord, hullemaks läks raisk. Pealekauba suutsin ma topsitäie veini igalepoole põrandale, voodisse, juhtmetele, laadijatele ja telefonile peale ajada. Une vahelduseks toodi mulle toitu voodisse, family guy saatel uinusin ma uuesti...ja uuesti, ja uuesti. Siis sunniti mind end suurde tuppa vedama telekat vaatama, ainult et ma jäin magama. Siis tehti uuesti süüa, seekord läksin ise järgi sellele kööki. Mul oleks nigu üks päev täitsa vahele jäänud. Mitte et see mulle õppetunni annaks igat päeva täiel rinnal võtma. Ja juba reede. Jubajälle töö. Ja nii see eluke veereb kuni 7nda septembrini, sest on pidu aeg Londonis ning pärast seda aeg pühitseda sisse Stirlingus uus õppeaasta. aikaramba
Ma üritasin ühe tudengi Austraaliast ära ehmatada jutuga, et väljas on faking külm. Sellest polnud vist väga tolku, sest ta just tuli talvest. Aga siis oli mul nipp varuks öelda it might be raining soon...OR snowing, ja ma ei imestaks

Rahul ja siis mitte

2010-08-21T23:47:00.003+03:00

Ma olen üheaegselt jõudnud sinnamaani, kus ma mitte midagi ei muudaks, teisalt on miskit ikkagi, mis nii hinge riivab. Õnnelikuna kas või teeks oma topelt ja ka öiseid vahetusi. Võin üle elada ka pidevalt kõhedasse ja inimtühja koju mineku pärast tööd. (Võileibadest toitumist ma naudin, sest varsi on TERE TURBONUUDEL 3 korda päevas.) Siiski mul on hea meel olla põnevil uue õppeaasta pärast. Uued inimesed, uued kohad, tegemised, naljad. Ma olen õnnelik, et ma ei pea nii maailmakurb olema varsti kättesaabuva jalgalaskmise pärast. Või kas on nii? Ja ma ei tea. Ma tean, mis ma tahan. Väga selgesõnaliselt. AGA, kui seda õõnestatakse, siis ma lähen peast lolliks lihtsalt! Aga ikkagi on the bright side, esiteks suve lõpp tuleb nii tore! JA oi milline kõva aasta sellest tuleb! Mu suured paljutõotavad lootuseponnistused on vilja kandnud, ma sain teada, et Stirlingusse läheb sellest aastast üks Eesti tsikk, kes antud juhul ka eesti keelt kõneleb. Ta sai mu kontaktid ja nähtavasti suhtleme end surnuks. JA üleüldse, pange vaim valmis, varsti ilmuvad kõikjale pildid sügissillerduses Šotimaast!mwhaahaa (tegelt selleks on vist liiga vara)

tagassi

2010-08-16T18:48:00.007+03:00

Olles Mütofestilt tagasi, võin ma tõdeda, et pohmeluse korral on hea idee peale juua, kuid pikemas perspektiivis hakkab see endalegi närvidele. Ja ei mõju väljanägemisele ega mainele hästi. Aga põhiline, et hea hakkas. Hästi tore oli, tryzna jõudis küll 8 tunnise hilinemisega, aga nad ikkagi tulid! Nendega oli nii tore ja teisiti ei saakski. Sain nende käest ka luust tehtud vile meeneks. Nad ei laulnudki omapoolset põdralaulu varianti meile. Ja saime uue poolakast šotimaa fänni sõpsi, kes elas kunagi highlandsides suht keset üksindust. Hea meel oli kõiki jälle näha. Sain ka vene keelt palju Denisi peal praktiseerida, mille tõttu arvas mingi lamp tüüp, et pole mõtet mulle läheneda, kuna ma venelane. Aga see on tegelikult suur kompliment, et ta mind vene keelt RÄÄKIMAS kuulis, pigem oli see vene keele purssimine koos vahelduvate inglise keelsete sõnadega.
Muidugi täna korkisime Mihkliga ühe õlle lahti, kuna me leppisime kokku, et joome viimase Tšehhi õlle koos ära. Enne tööd oli see halb tegu, uimaseks tegi teine. Homme on mul üllatavalt vaba päev, saab mõnegi öö kodus magades veeta.

sedasi

2010-08-12T22:27:00.002+03:00

Mõtlesin mina, et elusees ma töökaaslastele teeneid ei tee, sest oli mul ühte vaja, kedagi asendama mind ööseks hotelli, kuna ma heas usus vana jogurtit sõin ning sellest paha hakkas. Keegi mulle vastu ei olnud nõus tulema, ainult Essi, kellele ma elulõpuni tänulik olen. Ometigi olen ma taas tööl, päeval, mil ma õndsat und oma voodis võiks võtta. Põhjuseks on mu oma lohakus, ma suutsin osta vale lennupileti! Ja nüüd ei anna mulle asi enne rahu, kui ma selle rahasumma tagasi olen suutnud teenida. Ai ma olin vihane enda peale! Aga teistelt töötundide näppamine tundus kohe mugav ja hea lahendus. Omad vitsad muidugi peksavad. Mu peale karjus täna lätlasest paks bussijuht, omast arust suuremat sorti vürst ning kõneles ta vaid vene keeles, mida mina oma õnnetuseks hästi ei oska. Enda lohutuseks ütlen, et ega ma suurt midagi nagunii aru ei saanud. Väitis, et tal reserveering, närvitses ja lõugas, tagasitulles selgus, et oioioi vale hotell! Evelin oli see taaskord, kes mu välja päästis sellest õudusest, abistasime veel vürstihärrat ja too marssis ilma tänamata või vabandamata lihtsalt uksest välja. Õuduste õudus lihtsalt. A tuju tegid heaks itaallased, tõid meile ilusad roosad roosid. Ja mida enam ma Mütole mõtlen, seda parem hakkab, ma juba oooootan!
Lisaks otsustasin ma Karinile Londonni külla minna, ma ootan ilget poputamist, sest kuuldu järgi mind väga oodatakse sinna.
Ja seda ka, et kui juhtumisi vaja kellelgi Oslo-London lennata 7. september kell 6:50, siis võtke aga ühendust, mul pilku olemas

2010-08-04T20:38:00.002+03:00

Suure tuhinaga sain enne reisi endale uhke npnk tudengi pangakaardi. Eile välja käies pööras Evelin tähelepanu, mis mu kaardile kirjutatud on. Selle kohaselt käiks ma nagu RSA Music and Drama ülikoolis, mis asuks siis Lõuna-Aafrika Vabariigis. Ma nüüd ei tea, kust kohast nad selle veel võtsid.
Meanwhile, sisendan endale positiivset ellusuhtumist, sest muidu oleks ma ammu juba peast hall. Ja kui asjad vähem korda läheksid, oleks palju lihtsam elada, aga tekib nõnda tõpralik enesetunne, mis ei lase jällegi elada. Lahendusi otsides tundub ka üks hullem kui teine ja ma ütlen, mitte midagi tehes on vägavi võimalik probleemi süvendada.
AGA olgu tänatud oo taevane õnn, et on olemas võimalus tunda väikestest asjadest rõõmu. Stasil käisime külas, kellega oli tore juttu puhuda ja oma longavat vene keelt praktiseerida. Nädalavahetusel oli päris kena klassikaaslased ka üle kaeda. Venna soolaleival käisime, õhtul kogemata nägime Gretet, kes oma vapratelt ringreisidelt lõpuks ometi tagasi on ning tantsugi vihtuda saime! Homme on grill @ Anete's, mis saab ka üks paras ports olema.
Juhheiia varsti on Müto!!!!

East or west, @ Maurice's is the best

2010-07-26T01:49:00.004+03:00

Siiani toibun veel Austria reisist, sest oli teine väga lõbus, lahe, huvitav, väsitav jne. Me jõudsime järeldusele, et igas hotellis peaks olema oma Maurice, kes kannab hoolt, et sa kunagi tühja klaasiga istuma ei peaks rääkimata sellest, et sul klaasi polegi nina all. Mässas ja sebis seal ringi ihuüksi oma hotellikeses. Ja nii ta oli iga jumala õhtu, õhtusöögi hinna sees ning siis kulista kuis jaksad. Ainult viimane öö Poolas kujunes küll selliseks, et enam lihtsalt ei jaksa! Mul oli imelik tunne kainena magama minna. Nüüd on mul endiselt ajataju nii sassi löödud ning unerežiim ka, aga pole sellest hullu midagi. Pealegi, kui mul on valik endale asjad lihtsamaks teha, siis millegipärast kaldub alati vastupidiseks. Eile olles tööl ära istunud 17 tundi, jõudsin ma veel hommikul varakult bussi peatusesse, ise mõeldes, et liiga hea, et olla tõsi. Ja no muidugi oli-poolel teel süttis mu pea kohal lambike, mis ütles, et mul pole koduvõtmeid. Emme oli eelmine õhtu Võsule prallele läinud ning korrutas oma 10 korda, et ta hommikuks koju ei tule. Õismäele ma rändama ei viitsinud hakata, sest ma tahtsin natukenegi normaalselt magada enne, kui ma nüüd uuesti tööle tulin. Kõnekaardil oli mul 0 senti raha. Lohutasin end sellega, et mul läpakas kaasas oli ning palvetasin, et wifi läbi maja seina võtaks ning ma saaks oma (loe: Mihkli) viimse raha eest kõneaega laadida. Majani jõudes katsusin ma igaks juhuks kõik uksed läbi, mille käigus mulle meenus, et läpakas ju peaaegu tühjaks jooksnud tööjuures. Õnn mulle naeratas igal juhul, sest akut jagus ning kõneaja sain ka kätte. Kõige tipuks leidsin ma veel maja väljaspoolt pistiku. Niisiis lõbustasin ma end Family Guy'ga nii kauaks, kui mu ema jõudis...Stewie jäi katusele kinni:(. Igaljuhul, nüüd on jälle see hetk, et oma vigadest õppida. Esimest korda oli mul endal naljakas, aga olgu ma neetud, kui selline asi kordub.

Gretel on sünnipäev, palju õnne Gretele! Suured tervitused täna saabuvale Karinile! Panen siia nii endale kui ka teistele imetlemiseks mõned pildid ka üles ühel hetkel, kui ma need kätte saan, ai promiss

Naljand

2010-07-16T20:54:00.004+03:00

Ma sain täna taaskord tõestust, milline totaalne mimm mu oma ema on. Jälgisin teda, mismoodi ta autot juhib. Ühes käes lahtine rahakott, "vabal hetkel" sealt midagi otsimas ning teise käega siis roolib, vahetab käike ning ma kujutan ette, et vajaduse korral räägiks veel telefoniga ka, endal peas selline nägu, et mis viga on nii peabki olema ma sõidan jumala hästi ja tean seda. Ehituspoes tõstis kära, sest seal polnud selle firma terrassi õli tooni, mis kodus juba on, sest ta suvatses meelde jätta selle tooni esimese tähe, mitte näiteks purgi pealsele pildile pilk heita. Nüüd ma tean, et ma järgmine kord ootan autos teda. Või ei-ma peaks just seal olema, et päris läbi sõimamiseks ei läheks. Kord juhtus ka see, küll Elioni töötajaga, sest telekal kadus pilt no just nimme siis, kui ta lemma seep hakkas, mis on juhtumisi ainus asi, mida ta nädala jooksul vaatab.
Õues süües hakkas kõrvu naabriplika kisa, mis oli tingitud sellest, et ta oma tungival soovil basseini ronis ning selle tagajärjel märjaks sai.
Tänavu pakkisin ma oma reisi jaoks asju põhimõttega- kui kahtled, võta kaasa! Pidin natuke kompromisse langetama ja jätan ühed jalanõud maha. Aga kuna nagunii üheski kohas ükski kraad alla 25 ei lange, siis on veidi kergem oma valikuid teha ning ükskord elus võib ju endale sellist asja lubada. Homme minek ehk siis pidu!

2010-07-14T12:24:00.002+03:00

Mõtlesin, et guugeldan 'herb in Austria' ning leidsin midagi lohutavat. Quote: "Law Enforcement: Vienna police make no special efforts at arresting Marijuana users." Austria, siit ma tulen! a mitte veel, paar päeva veel aega. Mihkel läks Aegna saarele mingeid taltsutamatuid noori laagrisse valvama. Hommikuäratus oli kena ja paanikarikas, kuna me ärkasime kõvasti hiljem kui pidanuks. Sain uhke 10 000.- bemmiga koju ja tunnen, kuidas tuleb järjekordne tappev tööpäev ja -öö.

Päikse eest võib ju pageda, aga see põrguline kuumus ju toas või vilus rahu ei anna. Suuresti on nüüd tänu sellele ka mu juuksed hulga lühemad, mille üle on mul siiralt hea meel!

Nädala hoiatus-mitte suitsetada pokkeri ajal toas ning kasutada tuhatoosina veega täidetud plekkpurki. Ununemise korral rõdule võib see kuuma tõttu sulle ilusa suve kleidi peale ja näkku plahvatada

What's on your mind?

2010-07-11T02:37:00.002+03:00

Ma olen tööl ning väsimust nagu polegi peal ent silm tahab vägisi kinni vajuda. Aga mu umbusk sellesse kohta lihtsalt ei lase mul 100 % lebosse lasta, et väike uinak teha. Nüüd oli mul valida, kas one and only fantastilist, kuid see-eest võrratut Chris Angelit vahtida või internetis ringi luusida. Kerge pettumus on küll peal. Mul on küll korduvalt tekkinud ilge tahtmine oma meelehärmi siia kõigile lugemiseks postitada, mis sest, kedagi nagu eriti ei koti, kui kõik puhta pekkis on, sest noh, vihapuhanguga tuleb ka see mina-ja-maailm seisund (ja nii mõnigi sellest enam lahti ei saagi millegipärast). Aga sellest ma tõesti aru ei saa, kui ma kuskilt avastan, et mulle tundunult minule lähedane isik ei anna endast märku, kui ta ka vahelduseks eesti suunakoodiga telefonitsi kättesaadav on ning reaalne võimalus silmast silmagi paar sõna vahetada. Või siis on issi mulle piisavalt mitu korda nii teinud, et see viimane piisk oli. Inimesed, kellega ma minimaalsel määral oma elus kokku olen puutunud, hoolivad ka rohkem noh.

Suvine update

2010-07-03T18:04:00.003+03:00

Esmalt, mul on õnnestunud iga päev päevitada, nii ka täna. Peale mu võrratut kokkamist ja õhtusööki kolisin oma läpakaga rõdule, kuhu alles õhtuti päike paistab ja näe-võtab teine ikka veel! Ma ütlen, ma olen pruun! Aga ega see lust ja lillepidu kaua kesta, sest ma sain tööle ühte hotelli adimistraatoriks läbi Evelini, sänks Essi! Samas, ma olen öistes vahetustes, siis vutvut koju ja õue magama, aga enda mõistuse nimel ma vist seda siiski ei tee.

Teiseks, kui ma olen juba piisavalt pruun ning piisavalt siiber öösiti tühja istuda, on aeg minna Austriamaale reisile. Tuleb üks hiiglama kultuurireis. Töökohaga ka vedas selles suhtes, et nad mulle selle reisi jutu peale ust ei näidanud. Ja kuna töö on leitud, võin ma südamerahuga alles enne semestrialgust tagasi Šotimaale imbuda, mis tähendab loomulikult septembri keskpaika.

Mitte ainult pole mul õnnestunud hoida enda toas täielikku korralagedust vaid kogul teisel korrusel, kaasaarvatud Karini toas. Ma ei saa aru, kuidas mul see õnnestus, aga mis parata, kui lohaka tudengiharjumused juurdunud on.

Tahaks bassusse hüpata ja sinna jäädagi, kui meil see vaid oleks. Ja ma siin viskan silda, sest inglise naelte väärtus aina kasvab ning ma saan kerge vaevaga nüüd ülekandega oma augusti üüri juba ära maksta. Ülejäänud raha löön laiaks, I say

KojuKojuKoju

2010-06-11T00:25:00.002+03:00

Esimesed hoobid on nüüd vastu võetud. Kõlab väga negatiivselt, aga tegelt ei-siiani on väga ägenz olnud. Mihkliga viimse kui minutiga siiani koos veetnud, täna oli võimalus omapäi kodus olla lõpuks. Üsna veider tunne tekkis. Scheeru andis mulle ühe õlle ka koju tungival nõudmisel. Kuna mul terve päev on suur janu olnud eilse väikse pralletamise tõttu, siis ega ma presidendi pilkule ära ei öelnud. Otsisin aktiivselt netist tööd, nüüd saabus koju emme, kes ütles et oiiiii äkki saan siiasamma kõrtsi tööle. Mu enda eelistuslistis oleks Liisiga koos töötama hakata või siis vabaõhumuusemuisse saada, või beer house'i...ja tegelikult ega ma ühegi töö üle nuriseks kui vaid saaks kuhugi.

Better than great news

2010-06-01T21:04:00.003+03:00

Ja ma kolisingi juba oma uude koju! Nii hea tunne on. Siin on nii äge. Ja poisid on ägedad, kellega koos hakkame elama. Nad üritasid juba frisbit mängida, aga kõikidest visetest iga vise läks maandus kõrvalaias nõgeste keskel. Sellele järgi minnes saime ka teada, et aiavärava moodi aia osa on lihtsalt sinna asetatud, ilma igasuguse kinnituseta ning teisel pool on umbes 3 meetrine kukkumine. Lahtipakkimine pole suure hooga käima läinud, sest me, eriti Laura lihtsab veedab aega mitte midagi tehes ja mööda mu tuba tatsates. Ja ma JUMALDAN oma toa akent!!! See on see katuseaken, millel on ettetõmmatav kate ja ma saan üle pika aja täiesti pimedas toas magada, isegi päevasel ajal. Vaade on ühelt pool kahele kirikule, teisele poole massiivsetele rikkurite majale ning otse ees ilus rohelus. See-eest avaneb Laura toas vaade vastasmaja telliskiviseinale.

Käisime ka poodides, ostsin suuuuure 2x2m teki omale ja voodilinad. Õhtul ootab meid õhtusöök Cory poolt, kana, ahjukartul,mingi salatiteema ja väike vein. Poes anti talle kahe veini asemel vaid üks, sest ühel meist polnud dokumenti kaasas, üsna huvitav loogika. Enne einetamist vaja campusest läbi käia, arstil ning oma ülejäänud asjad oma ühikatoast ära tuua. Mis tähendab, et ma saan viimast korda oma jalga sinna tõsta ja siis ei ealeski enam! See tuba näeb seal sama endine kong nüüd välja nagu siis, kui ma sinna esimest korda sisenesin, polnud väga meeldiv.

Õhtul tuleb mul magus uni, ma olen suutnud peaaegu iga õhtu lõpetada Olaga filme vaadates, nüüd ma loodan, et me Lauraga koos elades lauslolliks ei lähe.

2010-05-26T18:12:00.002+03:00

ja kooliaasta ongi läbi. SEE ON LÄBI! Mul on 24/7 kergendusohe. Ja samal ajal kannatan kannatamatuse all. Ma tahan koju! Nii väga. Süüa hommikusööki õues, grillida oma taga aias ja oma koduloomi taga ajada. Isegi aiatöös võin ma oma abistavat kätt pakkuda.

Karin oli ka siin. Tänu mu usalduväärsetele draamatsevatele sõpradele ei saanud me suurt palju ette võta, aga käisime siiski enne ta lahkumist Dumayat'il ära. See oli hea matk! Nagu esimeselgi korral, olin vaatest sõnatu. Päevitasime ka natuke ning siis hakkas juba kiire. Nüüd ta ongi läinud ja suvel ta Eestisse vist ei satugi. Ülinõme.

Ja mu superetteukujutus kolimisest on hävitatud, sest autoga tüüp peab kuskil mujal olema kolimise päeval. Eks me siis bussiga käime oma 10 ringi, et kõik oma asjad sinna tassida. Kena. Aga selle nimel tasub pingutada, et siin ühikas võimalikult vähe päevi järele jääks. Homme lahkub Silje, tähistamaks kõike head ja kõige hea lõppu, korraldame oma pub crawl'i. Nüüd siis tõmban hinge kõigest ja naudin vaba päeva. Homsest algab üks megakoristus ja pakkimine. Oi ma tahaks kodus olla!

Feeling not so alive

2010-05-22T19:25:00.003+03:00

Ossa raisk, meedia eksam oli just ära. Ma sügavalt loodan, et ma teemast VÄGA mööda ei pannud. Muidu on eluke ilus. Ilm on ilus ja kuuuuum, oi kui kuum. Šotimaa kohta poleks ma seda eales lootnud. Ja siis ma vähemasti lootsin, et see kaua ei kesta, aga tutkit. Tööl saab nalja nagu alati, minu kulul. Vähemalt on inimestel oma järelpõlvedele midagi huvitavat rääkida. Emme saatis enne kukke ja koitu sõnumi, et tuleb mulle hoopiski lennujaama vastu! No tegelt ma olin palavuse tõttu nagunii ärkvel, aga ei tahtnud rõõmust hõisata, sest see oleks nurjanud mu püüdlused taas uinuda. Nagunii ei uinunud tegelt. JEEJEE emme tuleb terve selle pika tee Riiga mulle järgi, lõpuks ometi ma ei pea seda viletsust seal läbi elama.

Vahepeal avastasime Siljega rikaste rajooni Bridge of Allanis. Mida kõrgemale majad mäe peal ulatuvad, seda uhkemad ja lossilaadsemad nad on. Ja me alati teeme näo, et äsja kolisime sinna ning oleme oma veepudelikestega tervislikul jalutuskäigul, ühtlasi oma naabruskonda avastamas.

Ja ülehomme tuleb Karin külla mulle. Siis teeme möllu. Nüüd ma lähen päevitan õhtupäikest ja õhtul ma loodan valmistuda järjekordseks eksamiks.

stay sweet

I FEEL ALIVE!

2010-05-08T21:44:00.005+03:00

Käisime seiklusel Dumyat mäe tippu, mis oli lihtsalt hiiglama kurnav, pikk ja võrrrrratu! Inimesed, te peate tulema kaema!!!

Püha paavian!

2010-05-03T12:04:00.002+03:00

Kätte on jõudnud viimane semestrinädal, millal seeeee veel juhtus?! Mul pole eales kooliaasta nii ruttu möödunud. Mõnes mõttes on kahju, aga mis parata. Samas on jällegi äärmiselt hea meel varsti ühikast igaveseks jalga lasta. Vähem kui kuu veel ja ma kolin korterisse! Siis tuleb järgmisest aastat vingeim aasta! Ja suvi tuleb äge. Nüüd hakkan aktiivselt netis tööd otsima, mitte et ma neti kaudu kuhugi saanud kunagi oleks, aga lootust on.

Mu kere valutab üleni. Mu pahkluud klubitamisest ning jooksmisest. Eile Siljega turnisime üle rugby väljakute aedade ja mul oli eriti epic koperdamine. Lisaks kõigele mu muudele äpardustele on mu tallal põletusjälg sirgendajale peale astumisest. Ed ütles, et see nõuab oskust, et sellisest kohast end ära põletada. Eile ma ei leidnud kuidagi oma pohmellile ravi, läksin Ola juurde sibulasuppi sööma ja voilaaa enesetunne paranes märgatavalt. Läksin varakult magama ka, et täna parem oleks, aga ei-tuletõrjehäire hakkas tööle. Ma nägin välja nagu posti vastu nõjatuv narkomaan, kes ühte punkti passis 40 minutit, Murray Halli ilusate poiste punt kõik jõllitasid mind.

üü ja kui mul tahtmist on, võin valida tänasest veel ühe aine järgmiseks aastaks. Kohustuslikud on classic european cinema ja meedia. Valikud on suht sellised, et midagi väga lihtsat ei tahaks võtta ning samas ma ei taha jälle selliseid kodutöid, kus ma raamatut lugedes iga teist sõna pean sõnastikust järgi vaatama.

Õah ja täna on töö, seal ei tundugi enam kõik nii lilleline. Nädalavahetustel on küll totaalne kopp ees alati.

2010-05-01T12:28:00.000+03:00