teisipäev, detsember 8

Kodu on see

Üleelmisele postitusele lisaks, et 4 päeva enne lahkumist avastasin, et Stirlingust mägede poole vaadates on näha ka kõrgemad mäed koos lumiste tippudega. Algul Karin ütles, et ta nägi, ma kohe üldse ei uskunud kuni sellemaani, kui ise tõestust sain sellele. Tegin ainult imestunud nägu, Chris patsutas selle peale õlale mulle.

Anyhoo, kodutee oli armas kuid hiiglama pikk, tüütu ja nõme. Eriti, kui mu feilid hakkasid juba Glasgows pihta. Suutsin oma kodinatega VALESSE rongijaama kuidagi end vedada. Nati veel ekslemist ja voilaa! Kohale jõudsin. Lõpuks Ryanairi ootesaalis ma mõtlesin, et ma saan hirmust rabanduse. Kõik nägid nii maffiad välja. Muidugi Riia bussijaam on lihtsalt omaette klass. Siiamaani imestan, et ma sinna sisse üldse jäin, 3 h pidin bussi ootama teadmata, kas ma üldse bussilegi saan, sest piletit mul ju polnud! Kõik piletiputkad või what not olid kinni selleks ajaks, kui ma sinna jõudsin. Tegin kohe Laurale paanikakõne, sest ma sain algul bussiaegadest nii aru, et viimane buss juba läinud. Õnneks oli see asjata, sest ma suutsin jälle oma osava mõistusega kõik sassi ajada. Vahepeal hakkasin politseionuga plõksima, ta nõudis mult raha sinna jaama jäämiseks, sest mul polnud piletit ette näidata või teine variant mind välja visata. No sel hetkel mõtlesin küll, et kogu maailm on mu vastu-isegi politsei!! Raha ma talle ei andnud igal juhul ja ta lõi käega lõpuks. Hakkas hoopis teisi pompse ja parme välja viskama. Lõpuks kui ma välja tahtsin, politsei ei lasknud mind. Tahtsin vetsu-viis mind töötajate ruumi, sest ma ei tahtnud ühisvetsu eest ka raha maksta. Mõne käitumine on küll arusaamatu. Siiski buss "õige pea" tuli, 5 ja pool tundi loksusin siis Tallinna poole, see läks ruttu õnneks. Kodus magasin pisut, siis tuli juba Mihkel külla!! Ja siis ka Grete!! ja siis uuesti Mihkel. Vahepeal käisin Stasi ka vaatamas, tal oli nii armas üllatunud nägu. Eile käisime poku ja emmega siinsamas ületee uues kõrtsus söömas. Ai kui hea, et nii lähedal nii hea asi on. Eriti, kui seal on megahead hinnad.

Võtsin üksinda kodus ette ka esimest korda üritada süüdata kaminas tuli ja see õnnestus! Mu uhkus on piiritus! Ja kooki küpsetasin ka esimest korda elus täitsa ise. Tirisin garaažist kõige ülemistelt riiulitelt jõulukaunistuste kastid maha. Mu dekoreerimine piirdus kaminatoaga. Täna jõudsin linna ka põgusalt. Kerged suunatajuhäired olid, kuid jah, tore oli seda linnakest jälle näha. Tahtsin kangesti Raekojaplatsi ka minna hõõgveinile, kuid kahjuks ei olnud selleks aega. Homme Silvale ja Kärdile külla, võib-olla ka ujuma Keilasse nendega. Ja võib-olla saan tööd. Nii et näis.

Tšu-tšu-fraii!

teisipäev, detsember 1

Oodi-riidi-ralla

Pakin siin nüüd lõpuks oma asju as in riideid. Muud eluks vajalikku mu 15 kg sisse ei mahu kahjuks. Enda avastuseks võiks ma vabalt palju riideid äragi visata, sest lihtsalt ei kanna neid. Olen siin 11 ja pool nädalat olnud, ikka avastan uusi asju. Näiteks sain ma teada, et vetsu ja duširuumide uksed käivad lukku. Sahtlites tuhlates leidsin ma paratsetamoli, ma olin jumala kindel, et seda mul raudselt pole. Oi kui palju peavalu oleks olemata olnud...

Karin on läinud. Edinburghi. Ta tuli eile Nando's restorani korra, kus meil näiteringi inimestega õhtusöök oli ja andis osad oma asjad mu kätte. Ma suutsin muidugi sinna unustada need, aga nüüd kõik ok. Ta tuleb veel siit umbes nädala aja pärast läbi ja võtab oma asjad. Imälik, et teda kodus pole, kui ma jõuan, vaid hoopis kuskil Londonis.

Ahjaa, eksisin arvamusega, et ajaloo eksam koosnedes valikvastustest, on lihtne. Paras pähkel oli hoopiski.

Täna veel viimane rocknight, jõuluteemaline, eks näis, põhjus õlut juua vähemalt:)

esmaspäev, november 30

Point

Iirimaa ja Šotimaa võivad olla väga segadust tekitavad paigad mõne jaoks, ei ole ma Iirimaal, ei ole ka Islandil. Stirling täitsa Šotimaa keskel asuv väike linnake, kus ma täitsa juhtumisi resideerun. 

Udu, millest juttu oli



































Ainuke leheke nähtaval













Üsna julgustav surnuaed
























pühapäev, november 29

Viimane nädal

Ees ootamas mind tegelt 4 päeva veel, siis lahkun siit armsast linnakesest. Karin on ka veel siin. Nädala alguses käisime Glasgow, kus tänu ilmale suurt sittagi teha polnud 3 päeva. Meid houstis üks Stuart, väga äge inimene. Üks õhtutest kujunes meil õudukate filmivaatamiseks. Paranormal Activity, kus ma pidin hirmust teadvuse kaotama, aga pärast seda, kui ma ütlesin I wonder if it was all fake, ütles Stuey OFCOURSE it is!! siis ma ei kartnud enam üldse. Teine film oli Candyman, ma ei julgenud end enam peeglist vaadatagi. Suutsin end nurgapoes alandada, korduvalt, sinna ma enam kunagi ei lähe. Ja tõesti noh, ilm oli ikka tase, kui me seal olime. Ja siis kui aeg Stirlingu poole tulema hakata, siis oli muidugi ääretult päikseline. Ja imelik oli Karinit üle pika aja näha kellegi võõra korteris ja veider oli eesti keelt lakkamatult rääkida. Siis tulime siia linnakesse vaatasime ringi, näitasin talle kohti ja avastasin ise paiku, mida ma varem oma üllatuseks näinud polnud. Karin ööbib siin ühe Crisi juures, kes ka mu koolis õpilane, neljandat aastat. Millegi pärast oli vaja meil koos nende tüüpidega ronida mingi suvalise tšiki sünnipäevale. Seal oli üüberigav kuni selle hetkeni, kui Crisi sõbrad tulid ja nad ka ei teadnud mitte üht inimest. Kõik läksid kluppi, me mõtlesime et elusees sinna ei lähe. Läksime kuskile puppi ja võtsime kõk ühed pindi. Siis aga oli vaja parandada väike viga, nimelt ma polnud kunagi viskit joonud. Järgmisel hetkel oli mu ees klaas viskiga ning noormehed õpetasid, kuidas viskit õigesti juua. Ma ei tea, kas asi oli mu joobeastmes tolleks hetkeks, a suht nauditav elamus oli. Karin nii ei arvanud. Lõpuks visati meid pubist välja ja no ikkkka lõpetasime kuskil klubis. A tegelt jumala lõbus oli, nalja sai palju. Jee, mu esimene siinne klubielamus. Tulime kõik koos tagasi Crisi korterisse, siis matšomehed eputasid oma kitarrimänguoskusega. Nüüd jõuangi jutuga sinnamaani, et hommikul polnud kuigi tore ärgata, a Cris hüppas just toast läbi ja andis mulle omleti, jeejee keegi tegi mulle korraliku hommikusöögi. Täna pidime sightseeing'ima, aga jääb vist nigela enesetunde tõttu ära. Lähme peseme pesu hoopis ja oleme ägedad. Õhtul õhtusöök, Karin põrutab vist Edinburghi edasi. Eile oli äge ringi käia, tahtsin Karinile erinevaid vaateid näidata linna kõrgematest kohtadest, see osutus aga läbikukkumiseks, sest mingi nõme udu oli kõikjal.
nämnäm ma nüüd oma omleti kallale

reede, november 20

Countdown

http://www.timeanddate.com/counters/customcounter.html?month=12&day=04&year=2009&hour=5am&min=0&sec=0&p0=0

Ma ise tahan end kõige rohkem koju, tegin isikliku countdowni, mida ma nüüd põnevusega jälgida saan

esmaspäev, november 16

Hea teada...

Üks ameeriklane küsis ajalooõppejõu käest, mis ta Belfastist arvab-"Stay away!" ütles ta. Loengus soovitas arheoloogidest ka eemale hoida. Eelmine meedia loeng jagas meile sellist tarkust, et ajakirjanikud kogunevad kell 9 hommikul, joovad kohvi ja ajavad juttu-vital to know!! Ja tänases loengus Online News trends...zzzZZZzzz.ZZ..zzz.Zz. Suhteliselt halvasti oli tollest koreaallasest aru saada. Ajaloo loengutes on alati kõige rohkem huumorit, seminarides ka. Eriti siis, kui õpetaja kuuleb vaid mu lause osa "...šotlased olid matsid ja metslikud..." millele tegelt eelnes see, et "ma lugesin saarte elanike kohta seda:" fun times!

Heheh ja täna loengus küsiti ühe maali kohta, kas me leiame sealt mõnda naist, see hull veider austrialanna viitas maas lebavale koerale. two thumbs up!!


laupäev, november 14

BeMine BeMine






































Eile hommikul, seinini parim










Käisin taaskord linnas ringi, seekord nurgatagustes, kuhu veel sattunud pole. Oli plaanis ka kerge kingišoping teha, kuid kaubanduskeskusesse oli tulnud ma pakun, et kogu linn ja lähematest kui ka kaugematest paikadest jõulupaanikahoos rahvas, nii et ma matsin selle plaani kohe maha. Nädala sees ehk vähe rahulikum.

Ajee, Karin tuleb varsti siia, siis poolteist nädalat sisustame aega ringi käimisega, otsime talle elamise, sunnin teda enda loengutesse tulema, et ta näeks, kui jaburad need kohati on. Põhiline on, et ta portjeedega kohtuks, nad on ikka ülemõistuse! Siis on mul aeg sammud kodu poole seada.

Viimased dekoratsioonid mu seinal on 3 postkaarti Kiievist, mis issi saatis ja 2 isetehtud paberist feil lumehelvest, jeejee. Suurim pluss elu juures on see, et hankisin kõrvatropid ja unerohu, hea uni võib alata!

teisipäev, november 10

Eile hommikul olid kraadid isegi miinustes. Üllatavalt talvine tunne oli väljas! 

Laural käisid nädalavahetusel vanemad külas, tõid musta leiba ja läti/leedu komme. Käisin 2 õhtut tema pool leiba nosimas, ai kui maitsev oli! Ja muidugi vaatasime hiliste õhtutundideni napakaid x faktori või kunagiste boybandide videoid. Kuigi on lõbus olnud, olen ma ka väga häiritud. Eriti mu uni!! Tänu oma koridorikaaslastele, eriti üks kisakõri, jään ma magama kell 5 ja kui on mul võimalus ärgata kell 10, siis EI seesama eit hakkab hommikul vara keset koridori karjuma. Eriti epic oli see, kui teisest köögist keegi midagi aknast välja karjus, tšikk karjus vastu, et nad vait jääks ja teistega arvestaks, mine sa võta kinni... Ma ei oska sõnadesse panna, kui väga ma ühikas elamist jälestan!! Ja ma oleks nagu lepingu vikatimehega sõlminud vms, sest siit ei saa mujale ka kolida. A ma olen tugev, ostsin eile c-vitamiini!

Mul tunne nagu oleksin maratoni jooksnud, tegin viimased copy-paste oma ajaloo esseele, paras nuhtlus oli!! Nüüd on ta valmis ja David I-ma tean su hingeelu

Kodu, ma tulen varsti!

pühapäev, november 8

Eestilane

Jaa, siin üks on, keda ma varem maininud olen-Anton, kes arvatavasti ütlekski, et "Mina olen eestilane." Kuid ma sain täna teada, et siin on päris eestlane! Keegi Liis ja õpib viimast aastat. Käisin järjekordsel Matt'i õhtusöögil, kus me 4 ja pool tundi Sõprade osi vaatasime. Esialgu polnud ta midagi tegema hakanudki, aga sain lõpuks oma kartulipudru, vorstid ja miski kastme ka. Tema tšehhi korterikaaslane on rahvusvahelise grupi liige ja too Liis ka. Ma nii tahan temaga sõbraks saada! Siis saan teisiti, kui vaid Skaibi teel ka eesti keeles rääkida;) Ja üleüldse peaks ka liituma, ma juba alguses tahtsin, kuid nende kohtumise ajad ühtisid näiteringi omadega, nüüd vist enam mitte. uhuuu exciting!

Soovitan soojalt aol interneti raadio kanalit "Irish Pub Songs," teeb alati! tuju heaks

esmaspäev, november 2

8. esmaspäev

Möödunud on terve vaheaeg ja ka esimene koolipäev. Vaheajal suurt miskit ette ei võtnud, õppisin, natuke passisin baaris, natuke inimeste pool, sain inimestega tuttavaks, pisut sai ka poodides käidud Halloweeni kostüümi otsimas. Otsustasin olla wee good devil. Kahjuks mul pilte pole, kellelgi  teisel on neid. Mul oli see hark ja puha. Oh kuidas see taaskord portjeedele kõneainet pakkus! Aga pidu polnud üldse suurem asi, homme on ka miski Halloweeni teemaline Rock Night, aga no maaaeiteaaa. Laupäevase peo aja arvelt läksime hoopis Ironmani vaatama, kahjuks selleks ajaks polnud keskendumisvõime enam see, mäletan häguselt. Üldse olen ma siin rohkem filme vaadanud, kui oma elu jooksul kokku, mul on tunne.

Sain lõpuks lennu ära broneerida. 3. detsembril asun siis teele. Terve päev läheb reisimise peale, lisaks kõigele maandun ma Riias, nii et sealt ka veel wee sõit koju. Aga vähemalt olen siis kodus! Pileti olemasolu tähendab mulle viimasel ajal seda, et igatsen kodu aina rohkem. Ma igatsen isegi trolliga sõita või näiteks Õismäel ümber tiigi jalutada (mida ma nagunii tegelikult VÄGA ammu teinud pole). Ma ei hakka Tallinna vanalinnast rääkimagi. Kuid mul siin veel kuu aega nautida Šotimaad. Mul on tunne, vahepeal ei meeldi ka. Samas on mul tunne, et mul pole õigust kurta, sest teistega (näiteks Eesti tudengitega) võrreldes on mu õpingud meelakkumine. 

Hakkan nüüd usinalt õppima

pühapäev, oktoober 25

Poolteist kuud juba möödas

Nagu lubatud, neljapäeval läksin lava taha appi absoluutselt mitte midagi tegema. Vahepeal pimeduses sain korra lavale ronida ja baarileti klaasidest tühjaks teha. See oli kogu mu au. A lava taga sai kõvasti nalja. Eriti see koht, kus George läks üsna julge sammuga Joni juurde ja sõnagi lausumata suudles teda. Jon polnud algul eriti jahmunud, see-eest kõik tüdruk olid küll! Hetke pärast jõudis talle ka kohale, et see vist polnud päris normaalne. 

Reedel oli viimane koolipäev, üsna väsitav teine. Ajaloo seminar oli lahe. Õpetaja jagas meile Tesco tšekkide koopiad, pidime teesklema, et tegu on äärmiselt oluliste ajalooliste dokumentidega. Üritasime arvata, kes käis ostmas, miks jne. Lõpuks selgus, et kõigi 6 tšeki omanik oli tema ise.  

Õhtul oli Therese ärasaatmise õhtusöök. Lahe resto oli, Vahemere köögiga, jumalik! Lahe seltskond ja kõike. Kahju ainult, et Therese lahkub. Ma sain palju tema asju endale, mida ta ei vaja enam ning ei viitsi tagasi Norramaale vedada. Nende hulgas mingi potitaim. Loodan, et elus esimest korda suudan ma taime eest hoolt kanda, tema nimel! Täna oli kõige lebom päev üldse, globaalse kino essee on poole peal! Ma olen nii tubli. Taaskord õhtusöök Matt'i pool ja kuna taimetoitlaseid seekord polnud, saime tacosid chilliga! Viis keele alla ja magustoiduks oli cheesecake (eesti keeles ei kõla hästi). Kutsusin Domi ühes, Laural polnud tuju tulla. Ta jäi nii paljust naljast ilma...vaatasime pärast Zoolanderit, MIKS Ben Stiller alati nii mentaalselt haiget osa mängib?

Laurale oli üks päev lahe telefonikõne Conorilt:

"Is this something-something?“

"What?"

"Is this something-something?"

"WHAT?!"

"Ooh it’s the bloody accent, it’s you Laura."

FAIL

-William (kes on siiani iga päev lakkamatult joonud) vahistati vandaalitsemise eest, üks viga veel ja ta visatakse välja

-Telefon kukkus roosa värvi sisse

-Eile linnas bussi oodates üks buss juba nagu peatus, juht karjus "Are you going to the uni?!?! well...SO AM I !!! ja sõitis minema

-Kõige odavamat suhkrut taga otsides Tescos, ostsin kogemata tuhksuhkru

-Äädika ja soola krõpsud on väga populaarsed siin

-Lugesin Elo postitust ja samal ajal valasin süle kohal tassi keevat vett, MÖÖDA!

WIN

-William lubas end käsile võtta, alkoholist immuunsussüsteem ütleb üles vaikselt

-Mu telefon töötab

-Sain laenu

-Sain pangakaardi

-Pikka aega pole tuletõrjealarmi olnud

-Vaheaeg!

-Ma olen Šotimaal!!!

kolmapäev, oktoober 21

Saying someone is the best surgeon is like saying someone is the best cast member of The Hills

See oli see lahe lause, mis ununes, kuid Therese kirjutas selle üles. See oli The Scrub'sis, Dr. Cox ütles seda. Mul vahel avaneb võimalus veits telkut vaadata, aga seda umbes 10 minutiks. 

Eile oli draama esimene näidend "Time Murderer Please." Arvestades, kui lühikese ajaga see lavale jõudis, jumala hästi tehtud! Nauditav oli. Pärast seda tahtsime pitsat, aga no muidugi pärast kl 9 nad ei paku enam toitu meie baaris, nii et läksime kohe allakorrusele Rock Nightile. Iga teisipäevane keiss. Taaskord ägedad (kuid kummalised) inimesed. Väljas laulsid 2 noormeest, hevikad ofkoorss, mulle ja Laurale Bohemian Rhapsody algusest lõpuni. Kõva duett oli! Palju nalja sai. Taaskord juhtus nii, et pennigi õllele ei raisanud, kõik valasid kogu aeg juurde, see põhjustas selle, et hommikul oli raskem maast lahti saada.

Lubasin täna näidendi backstage'i appi minna, kuid jõudsin suht sel ajal linnast tagasi, kui ma juba seal pidanuks olema. Näljast nõrkemas ja bussisõidust käis pea ringi, mõtlesin et ei-lähen tuppa ja söön korralikult (minu mõistes tähendab see konservitoitu, nämnäm). Ja muidugi see ka, et Mihkel oli msnis!!! kui ma jõudsin, nii et jäi lubadus täitmata. Homme olen küll platsis. Nüüd premeerin end nussa saiaga, PARIM! Linnas käisime Theresega tatoveeringusalongis, ta lasi endale 2 tatoveeringut teha. Pahkluu kohale fööniksi, no ma ei või kui ilus see välja tuli! Ja see jäi lõpetamata, sest ta ei kannatanud seda tapvat valu.


Kogu selle tehtu ajal, poolteist tundi, oli tal täiega valus. Poolteist tundi oleks veel läinud varjutamise peale. Ta laseb selle novembris lõpetada.








Võeti ette tema teine, tehti aken puusa peale (Therese initsiaalidest tuleb kokku akna kuju, sellepärast). Lahe oli kõrvalt vaadata, see tüüp, Robert, oli ka lahe. Kutt oskab norra keeles vanduda üsna korralikult. Üldse see salong oli äge. Rääkisin Theresele, kuidas ma esimest korda nägin Miami Ink sarja, mille peale umbes veerand tundi guugeldasin elu eest, et leida, kus see MIAMI ink asub. Endalegi tundus, et kas ma saan tõesti nii napakas olla? A ma nii lasen ka deffo mingil hetkel, kunagi endale miskit teha. Ja midagi kindlasti ka Miami Ink'is. Enne ühikast lahkumist, mingil põhjusel jäin porteritega juttu rääkima, tatoveeringutest. Lihtsalt viisakas küsimus ühele "Sulle nad siis ei meeldi või?" mille peale kostis ta ".....well..." vaatas kaugusesse, pani jala üle põlve ning see tähendas seda, et see vestlus veel nii pea ei lõppe. Lõpuks tulid nad mõttele, et ma toon tatoveeringute kataloogi ja nemad saavad mulle tatoveeringu valida. Pole just parim ega ahvatlevaim diil. Ja nad rääkisid, kuidas 4 aastat tagasi keegi lasi meie ühika nime, Murray Hall, käele tatoveerida (nagu MIKS???) ja see oli valesti kirjutatud, god bless those people!

Juhhhhei, tegime Kariniga plaani, et ta tuleb Stirlingusse elama mingi nädalaks ja siis ta kohapeal otsib endale muu koha. Kuskil läheduses väikses kandis. (Siin kohal, unusta see koht Falkirk ära, mis ma soovitasin. See tatoveerija on sealt pärit ning tegi selle koha täiesti maatasa!! Ütles, et see et sa oma õele soovitasid SELLIST linna-sa vist ei salli oma õde väga?) Niisiis, ühesõnaga, täna käisin linna peal siis selle pilguga ka ringi, et kes kuskil mingit pinda pakub. Nii äge oleks, kui ta siia koliks natukeseks!! Ja veel ägedam, kui ma saaks ise ka näiteks kuhugi korterisse kolida. Samas eales ei jõuaks kooli siis. 

Kõikjal on hällouiini kaunistused ja isegi meeldib. Kift on väiksesse poodi sisse astuda, ägedad dekoratsioonid kõikjal. Ja ma saan aru, et Halloween tõesti kohe-kohe tuleb, kuid samas on kõikjal juba jõulutilbendised ka müügil!! Selleni ju vähe aega või mis? Teisest küljest jällegi esimest korda elus ootan jõule. See aasta ma kavatsen jõuludega meeltmööda olla.

Tuli mõte vaheajal couchsurfida Glasgowsse. Päevaga ma ei jaksaks seda linna läbi joosta. Tahaks rahulikult võtta ja näha ja olla. See oleks äge. Aga nagu alati, on asi ikka ja jälle raha taga. Laenu ootan ikka nagu midagi, mis minuni kunagi ei jõua. Eks näis, ja kellegi peaks ühes kutsuma. Anyone?

Eile nägin ägedaid kalendreid kuumade kuulsustega! Tahtsin kõike endale soetada. Ja ühe naela poes käisime. Ma tean, kust ma teile jõulukingid ostan! haha

Ja muidugi naeris bussijuht mu üle, ja noh ülejäänud buss ka. Hakkasin maha minema, vaatasin üle õla, et Cheers! öelda, kuid põrkasin vastu avanevat ust, veits feil. Samamoodi Edinburghis, kui üks autojuht võttis vist väga ruttu vastu otsuse väga äkiliselt parkida. Hüppasin umbes 3 meetrit tahapoole (kuigi ma olin väga ohutult kõnniteel) ning karjatasin, mees autos pidi naerukrambid saama.

Nüüd aga auhfiidezeen

esmaspäev, oktoober 19

Halleluuja, globaalse kino presentation tehtud! Ja esitatud, huuuuh. Sain ka parimad kiidusõnad. Õpsi sõnul esitasin hästi oma ideid ning ei närveerinud nii palju kui teised. Kuigi see tegelt nii polnud...

Meedia loengus näidati videot selle kohta, et televisioonis valetatakse meile kogu aeg. Ja see on nii tõsi! Näiteks, kuidas Top Gearis Jezza suutis karavani köögis tulekahju tekitada, all fake! Ja ühes kohas ühel mehel oli laiguline kalipso seljas ning ütles selle peale "I feel like a fucking actionman." Selle peale ütles üks tüüp selles videos "You look like a fucking lier to me!!"

Mulle vahepeal meenub mitmeid lugusid ja juhtumeid, mis vahepeal juhtunud on, aga siis ununeb jälle. Ühe suutsin siiski meelde jätta-me nägime täitsa päris kuulsust! OK tegelikult ta vist siin mail ära tuntav vaid...või siis nende hulgas, kes jumaldavad "Oru valitsejat" nagu mina näiteks... Nägime teel Edinburghi rongis Paul Freeman'i


Theresega soovisime, et see oleks olnud Duncan, kes kogu aeg kilti kandis või siis üks poegades, Paul. Aga see sobib ka, näitleja ikkagi!

Mul oleks elu parim päev, kui ütleme...koperdaksin Tescos Rik Mayalli otsa, siis ma tean, kes kadedusest sureks!! (khm...Grete)

pühapäev, oktoober 18

Tubli mina

Ise ka imestan. Käisime Lauraga just jooksmas! Ümber meie järve, teadupärast piltilus koht jooksmiseks, ainult et lõpu poole kiskus kole pimedaks. Ah kui hea on olla, nüüd joon tassi teed ja piirdun õuna või cus-cus'iga(see peaks vist tervislik olema), sest midagi muud tervislikku mul kahjuks pole. Saime Doraga globaalse kino esitluse valmis. Juhuu! Homme see vaja vaid esitada ja valma. Siis paar väikest asja nädala sees vaja veel teha, mida nimetatakse õppimiseks ning siis vaheaeg! Jeeeeeeee, mul pole midagi teha sel ajal aga jeeee. Saab palju esseesid kirjutada vähemalt. Ja saab süveneda korralikult. Võib-olla ka siin-seal ringi käia. Tegelt see tuleb vist kasuks, kui vahepeal siit linnakust ära saab. Kuigi ruumi on maa ja ilm, ikkagi tekib kuidagi kitsas tunne ühel hetkel. Ja vaheldust on ju ikkagi vaja...

Issi saatis lahedaid pilte, kus Kärt on eriti koomiline

Ja lõpppude lõpuks sain veel pilte, kui kunagi turistimas käisime, jee mind jäädvustati

kuid ma ei suuda ziljondat korda üritada neid siia panna, nii et jah...ma saan neid ise imetleda :)

ja veel seda, et eile sain lasanjet!! nämnäm. Ja olin nõus vaatama minema toda Pernossus vms, kohati nauditav, kuid siiski...ei




reede, oktoober 16

Mis päikseline hommik!

Eile õhtul voodisse minnes oli tunne nagu elaksin mošeele VÄGA lähedal ja et hiline palvetund on alanud, tegelikult keegi vist kuskil parandas oma lauluoskust. Seejärel tekkis tunne nagu elaksin otse looduspargi keskel-linnulaul oli lihtsalt nii vali! (samas enam-vähem elangi...) Ja siis...olin tagasi normaalsuses, kell 5 jäid inimesed vait, hurraa sain 2h magada. Tekkis suuremat sorti tahtmine kedagi sõimata.

Lõbusamast poolest nii palju, et pärast pesu pesemist leidsin oma asjade hulgast ühe Union Jacki südamekestega soki, mitte minu oma. Üle-eelmine kord kaotasin oma mõlemad Inglismaa sokid, siin käib miski hull aktiivne sokikaotus ja -leid. Nüüdseks on 2 sokki ilma paariliseta.

Jee, ja salli ostsin ka! Valge. Üks päev olin veidi värvikamalt riides, õpetaja Antonio ütles, et "you look like...spring!" aga väljas hoopis ilus-ilus sügis

























Sellest ilma asjast ma küll aru ei saa, eile 16 kraadi. Käisin topi väel! Ja palav hakkas. jumala äge

(Matti peale olen endiselt nii kade ja tundub, et see süveneb iga sekund. Ta elab korteris koos lahedate inimestega, seal on vaikus, vaade on SUPER ja lisaks kõigele oskab ta süüa teha)

kolmapäev, oktoober 14

Aina paremaks läheb!

Viimastel päevadel on tuju nii hea olnud! Vahepeal oli suht masendav olla... 

Noh, esiteks sain ma eile teada, et mu viimane eksam on 2. detsembri nädalal, kuid see oli väike eksitus, sest mu viimane eksam on 30. novembril! Ja siis saan tipa-tapa koju hakata tulema! Kas pole tore!! Ainuke asi, mis pole tore, on see, et ajaloo eksam tuleb loengute põhjal, ehk siiiiiis-peaks hakkama kohal käima. Ja meedias polegi eksamit. Mida elult veel tahta, no tõesti?

Teiseks, ma sain emme paki kätte! Sealhulgas mu arrrrmsad saapad ja mu soe jope. Mis kõige tähtsam-suur Kalevi šoks. nämnäm. Sain valvelauaonusid ka rõõmustada, sest ma iga kord longin pea maas oma postkastist eemale tühjade kätega ja nad alati ahhetavad minuga kaasa, et no kas pakki IKKA pole?? Kuid nüüd oli, hüppasin allkorrusel veidi ringi, lõbustasin sellega teisigi. Neil oli mu üle nii hea meel. Ja mul ka!

Kolmandaks, eile näiteringis oli NII kift! Iga kord lähen sinna kõheldes, et ikkagi suht õhtu käes ning ei jaksa ja ei oska seal energiliste inimeste keskel olla. Siiski iga kord olen ma nii rahul, et ikkagi käisin. Kunagi ei pea pettuma. Nii naljakas oli! Päriselt, mujalt on raske nii häid emotsioone otsida. Siis hiljem selle vinge rahvaga muidugi puppi ning edasi Rock Nightile. Väga hea õhtu oli! Ja täna on "Kärbeste jumala" auditions. Can't wait!!

Lisaks kõigele leidsin online raadio, mängib Beatles Tribute jaam, see balanseerib veits seda fakti, et kohe raamatusse, täis kuupäevi ja erinevate kunnide tegemisi,  süvenema hakkan. Fun times. Pärast väike jalutuskäik ka.

Aye, ja siinne 15 kraadi väljas on tujutõstja, jumala soe!


esmaspäev, oktoober 12

Škotimaa (Karini moodi)

2 tuttavat inglast (varasemast ajast) on küsinud mult samamoodi - How's life in bonny Scotland? Bonny on ta tõesti. Samas ma vist ei suuda eales neile selgeks teha, miks just Šotimaa, sest noh...nad ju siiski inglased. Gaz hakkas taaskord inglaste võitmatust tõestama, ütles, et neil ikka miskit viikinglikkust on. Ja hakkas jälle pihta sarvedega kiivri jutt. Ta ei kuula mind, kui ütlen, et viikingitel neid küll polnud, tema aga väidab vastupidist.

Seda sellise pildi näitel

Ja nimetab veel mind viikingeksperdiks.





Täna leidsin allkorusel enda eest porteri, keda polegi varem kohanud. Mul juba kergelt siiber, pean alati sama juttu rääkima-kas ma saaks oma postkasti vaadata mul pole võtit sest K võtmed said otsa sest mu perekonnanimi hakkab Kga ma ei hakka täisnime ütlema sellest pole kasu ei teised ei hoia seda võtit seal sahtlis see ripub näe seal! Ja selle peale ütlevad nad-issand kui veider olen 14 aastat siin töötanud ja K pole kunagi otsa saanud M on tavaliselt see populaarne noh Mac'iga algavad perekonnanimed on äärmiselt levinud. Jea, andke võti, ma tahan näha, kas emme pakk on tulnud! Aga ei, siiski ka mitte pärast 2 ja poole nädalast ootamist. Ma tahan oma šokolaaaaadi! Siis nägi ta, et on tulnud kiri pangast, adresseeritud mulle. Selle peale hakkas ta hõiskama, et seal on kindlasti kirjas, et ma sain £10,000 ja ostku ma endale nii palju kingi kuis süda ihkab. Oleks see vaid nii. Mingi mõttetu booklet, et šoti pangas mingid tingmused muutuvad. Ma oleks eluga jumala rahul, kui ma vaid oma pangakaardi kätte saaks. Pole todagi veel tulnud.                                                                                                             

Vahepeal sain pihta tõsiasjale, et igaks ajalootunniks peab end ettevalmistama täitsa päris raamatuid lugedes. Ma nägin küll kunagi kuskil lõputut raamatute nimekirju, mida lugema peab. Mõtlesin, et ei suuda ealeski igaks nädalaks 7 raamatut läbi lapata, nüüd selgus, et iga teose järgi on ära toodud, millised 2 peatükki peaks raamatust lugema. Noh, elu läks kohe kergemaks ju!

Saadan õhtut mööda Smilersit kuulates, vahepeal eksis mu listi ära ka Mr. Happyman, a selle vea ma parandasin

laupäev, oktoober 10

Jõudsin just tagasi näiteringi Garage CleanOut'ilt, veidi külmununa ning silme ees vaid üks-keedan teed ja saan sooja! Tuppa jõudes hakkas taaskord tuletõrjealarm käima. Ohates haarasin siis oma salli ja kõmpisin välja tagasi. Oeh, kõigest on nii väss peal. Tänase puhul on see hea, et kui tekib idee tukastada, siis on lootust seda teha ka, sest inimesed on nädalavahetuseks koju läinud, mis tähendab vaikust

Eile käisime Therese'ga Edinburghis. Nii lahe oli päevaks jalga lasta. Nii ilus on seal ja merd nägin ka! Väga oluline. Tagasiteel mul juba pool aju puhkas või ma ei saa aru, mis minuga juhtus, aga nii naljakas hetk tekkis, kui ma üritasin inglise keeles öelda "röövel." Arvasin, et see on robberer, Therese ütles, et ei robber. Siis küsisin 5 korda "on vä??" mille peale korrutas ta, et it's ROBBER! Ta ei saanud üldse aru, mida ma jahun. Samas, kui ta mulle midagi ütles ja ma ei kuulnud hästi, ütles ta seda sama asja norra keeles. Tahtsin otsida endale salli, sest ma lihtsalt pean ostma erinevatest paikadest ühe. Aga midagi ei leidnud. Therese see-eest šoppas üsna korralikult. Sai endale muude asjade hulgas ilusad punased kontsakingad. Lahe tšikk ilmus nendega tuletõrjealarmi ajal õue.

Õiged asjad, mida jala otsa libistada, kui kiire on...vähemalt nägi vinge välja!

Üks paljudest asjadest, mis mulle pähe ei mahu on see, et sellesse idüllilisse Murray Hall'i tahab kolida üks noormees, kes hetkel väga viksis korteris Stirlingus elab. Tal seal mõistlikud inimesed ja palju ruumi. Kuid ei, tema sõnul pole ta sõpru leidnud, sest elab nii eemal. Nüüd saab ta siis ülejäänud aasta ohtralt sotsialiseeruda, seda tuletõrjealarmi saatel, lärmis ning lagunevas endises vanglas. Enjoy!!

Ja mul tunne, et vigastasin oma närve Kärbeste jumala workshopis. Me pidime nii jaburaid asju tegema, kätega vehkima, häälitsema ja niisama ägedad olema. Nüüd mul igal juhul vasaku käe sõrmed tõmblevad alalõpmata.

Nüüd näljutan end ehk siis ootan, mil kell 7 saab. Siis järjekordne õhtusöök sõpradele Matt'i pool. Veg'i toit, yummyumm! Muidu ma peletan jälle isu eemale, kui enne midagi nokitsen. Bon appetit!

River derci, mehed!


kolmapäev, oktoober 7

Vahepeal

võttis ajaloo essee mult eluisu. Oli ikka tükk tegemist teisega. Vahepeal juhtus ikka asju ka. Ma lihtsalt niipaljukestki ei suutnud, end kas kokku võtta ja essee ära teha või siis siiagi kirjutada miskit. Lõppes sellega, et eile kogemata mõned õlled liiast olid ja tänane hommik varajane möödus essee kirjutamisega. Aga valmis sain! Ei tea, kas õpetaja sealt midagi tarka ka leiab. Vähemalt ma arvan nüüd teadvat, kuidas Šotimaal kesajal kristlus levis.

Laupäeval oli siis õhtusöök Matti pool. Polnud paha teine, kõhu sai täis! Vaatasime Bravehearti ka, mida lihtsalt peab näinud olema, kui juba kord Šotimaal elad. Ja teised olid rabanduse äärel, kui kuulsid, et ma seda näinud pole. Siis olen end lõbustanud kohustuslike filmide vaatamisega, mis tegelikult pole üldse toredad. See eest on valvelauaonud ikka nii lahedad. Üks ütles teisele, et ma olen ta pal, mille peale teine vastas, et tüdrukul on eriti veider maitse. Ja nüüd isegi koristajatädid, kes on ka hästi vahvad, teevad mulle komplimente. Hommikul välja sombusesse kliimasse minnes on kohe hea tuju. Mingi päev käisin Theresega meie ülikooli kinos. Täitsa korralik kino!

Olen ka ülikoolihoonetes pidanud otsima mõndasid ruume. Veendusin, et ma pole ikka enamikesse kohtadesse veel sattunudki. Tõdesin ka, et ebaloogilisemalt on raske üht hoonet üles ehitada. Vahepeal leidis aset loomulikult järjekordne tuletõrjealarm. Kesest ööd otsustas keegi köögis süüa teha ja läks hoogu või mine sa tea, mispärast suitsuandur käivitus. Vähemalt oli naljakas. Jimmy näiteks võttis endaga ajaloo lugemist kaasa.

Teatavatel põhjustel skippisin tänagi faitimist, laupäeval tundub, et ka. Therese tahab Edinburghi minna ja kutsus mind ühes. Aga eks näis. Nüüd viin end kurssi Eestimaa oluga via Ärapanija!

laupäev, oktoober 3

Väärastunud hommik

Muidugi on vaja proovievakueerimist läbi viia reede hommikul kell 6.45. Kõik olid sunnitud vihma käes oma pool tunnikest seisma kui mitte rohkem. Inimesed olid lausa paljajalu, ühesõnaga otse voodist välja hüpanud. Hea, et ma pikkade dressidega magasin!! Ja ega keegi siis meile, va vaestele tudengitele, kes muud elamist lubada ei saa, informatsiooni ei jaganud, et mis ikkagi toimub. See hetk oli jumalik, kui ühel hetkel inimesi tuppa hakati laskma, kuid ei-te peate ka oma ühikakaarte näitama! Kuidas ma pean tulema selle peale, et oma kuradi sinine plastik jublakas kaasa haarata, kui ma olen valmis kogu oma vara tuppa jätma ja võib-olla hiljem tõdema, et kõik on maha põlenud?? No ja üleüldsegi sain ma parajalt külma õues, tuppa jõudes oli tõesti suremise tunne. Rüüpasin jällegi rohtu, kõikide ja kõige igatsus oli peal. Kõige kehvem enesetunne üldse! Lisaks kõigele olin ma pannud äratuse kella 7ks, et siis kl 9 minna ajaloo seminarile VALMIS kodutööga, aga sellest ei saanud asja. Saatsin hoopis õpetajale vabanduskirja ja magasin nagu nott kella 11ni. Avastasin, et oi-globaalse kino loeng juba käib. Samas, mitte et ma minna oleks kavatsenud. Mu meelest pole just kõige õigem "arutada" filmi üle nii, et räägib õppejõud ja terve saal lihtsalt kuulab.

Loen siin Heidi blogi ka ja meenus, et mul ju Joint Degree ehk siis peale globaalse kino peaks mul üks põhiaine veel olema, aga mul pole õrna aimugi, milline. Ma ei saa isegi aru, milles seisneb globaalne kino. Inimesed siin pärivad ja ma kahjuks pean vastuse võlgu jääma. Enam-vähem selles, et pean Mehhiko filmist välja lugema asju nagu "Valeria avab ukse ja koer jookseb toast välja. Mis see sulle ütleb?"

Mitmendat õhtut on minu jaoks night in ja lõpuks on kõikjal vaikus. Peaks hea uni ka tulema, sest on too viimasel ajal väga häiritud olnud. Unelen ja suigun siin edasi. Mu elueliksiir on Actifed!

aa ja laenu muidugi ei saanud, nimelt nende arvates pole mind kooli nimekirjas 

neljapäev, oktoober 1

Süvenev haigus

Tulin just õuest, rääkisin korra Lauraga juttu. Ta siiski elab umbes 15 sekundi kaugusel. Pärast seda otse kööki vett keetma ja võikusid valmistama. Tuppa jõudes oli esimest korda tunne, et oo mu kindlus. Soe ja segamini. Aga soe! Mitte nagu õues või ükskõik kus mujal siin majas. Ja saab end jälle teki sisse pakkida, nosida ja miskit ravivat asja juua. Ja muidugi lükata oma kodust tööd edasi. Õõõh, kui paha on olla. Käisime täna Tescos ja ostsin oma elu toiduvarud ära, siis oli jumala ok enesetunne. Ja ilm oli ilus ja soe. Olin soojalt riides. Samas oleks võinud minna seda teedpidi, mis eile ehk siis passida ja põdeda pidžaamas kella 6ni õhtul. Lõpuks viskas ikka kopa ette ja jalutasime Bridge of Allanisse. Astusime sealt kohvikust läbi, kuhu ma homme proovipäevale lähen. Seal oli nii äge! Selline vaikne väike lihtne koht, kus mängib mõnus muusika. 

Üksinda võõras kohas on nii nigel haige olla. Sõpsid tunnevad küll muret ja tunnevad kaasa ka, aga hetkel ma taluks kas või närvidele käivat Fridat, kui saaks vaid kodus olla! Ei ole ema, kes sulle teel töölt koju helistaks ja küsiks, kas ma poest šoksi või puuvilju tahan. Pidin ise oma šokolaadi ostma. Vähemalt kostitab Matt laupäeval meid enda tehtud roaga, mõtles menüü juba välja ja puha. Magustoit on ka!

Nüüd on tuju alla nulli, suudab seda parandada video, mida Laura, olles ise lätlane, mulle näitas http://www.youtube.com/watch?v=WUgqXGu_gTQ . See lihtsalt pole normaalne aga NALJAKAS on küll!

Palvetan, et homme parem olla oleks

kolmapäev, september 30

Homsest on laen kaelas

mida ma juba ammu ootan! Saab oma elamise eest tasuda. Aga tunne on, nagu maksaks lärmi ja kõige muu häiriva eest. Ja see pole mitte väike summa. Internet on ka siin £25, selle raha eest võiks ju korralikult töötada. Tahaks loota, et see on aasta peale.

Täna on jälle nõrk olla. Olen faitimist juba 3 korda skippinud, ups. Eile oli Rock Night. Muusika poolest parim koht eales, aga ringi vaadates tundsin end kui eksinud hing. Kuhu ma sattusin?! Seal oli ikka igasugu kirjulisi koos. Samas oli lõbus, sai tuttavatega juttu puhuda ja uutega tutvuda. Laural on mingi NUS kaart, millega saab 4pindise(tegelikult on seal rohkem;) ) õllekannu poole hinnaga ehk siis alla £5. Great bargain!

Mattiga tegime juba plaani minna vaatama ka Stirlingu vanglat. Millalgi lähme kohvile ka. Üleüldse on naljakas, kuidas igast inimesed kutsuvad kuhugi ja tunnevad huvi, millega tegelenud olen, aga mitte inimesed minu korruselt ühikas. Enamasti on kõik kõrvalühikast, keda tean. Suur hunnik lahedaid inimesi on Murray teise tiiva kõige ülemisel korrusel. Ja mõned on nii fancy'd, et elavad üldse korterites või siis linnas.

Nüüd katsun väheke magada.

Why did the monkey fall out of the tree?

Because it was DEAD!

teisipäev, september 29

Kahtlaselt palju vaba aega

Ma ei tea, kuidas Eestis kõrgahariduse omandamine käib, aga on jäänud mulje, et tõhusamalt kui siin. Mul on semestris vaid 3 ainet, nädala jooksul igas 2 aines 2 loengut ja kõigis 1 seminar. Nagu mis...? Ja ma ei ole asjast valesti aru saanud vaid nii ongi! Ulme. Muidugi täna hommikul tekkis kerge paanika, sest ärgates oli esimene mõte, et reedeks oli ju miski essee, aga et mis aines. Suure tuhlamise peale selgus, et see alles novembriks. Ja õnneks mitte ajaloos! Ajaloos ülesanne reedeks siiski anti. Pean välja selgitama, kes oli minu arvates parim Šotimaa kunn enne aastat 1286. Leidsin ühe hea raamatu, millesse ma seekord PEAKS süvenema.

Eile oli siiani mul suurim väsimus. Kell 4 hakkas viimane loeng, khm-ajalugu. Ei suutnud minna. Läksime pitsat sööma esialgse plaaniga, et ma siiski loengusse ka jõuan. Seal leidsime enda eest Mike'i, kellel oli sweet 18. Ühinesime nendega ja oli niisama lõbus. Selleks ajaks, kui Mike toitu hakkas tellima, oli ta parajalt joogine, mille tõttu tellis 3 16tollist pitsat ja 3 taldrikutäit friikaid. Ja seda 3 inimese peale. Lõpuks andis lahkelt ühe pitsa kõrvallauale. 

Ilm on täna eriti alla igasugust arvestust. Vastik on kohe aknast väljagi vaadata. Tegelikult eks ta siin enamik aastast vist olegi selline, lihtsalt eelnev siin oldud aeg on vedanud. Jalga ei taha välja tõsta kuidagi. Mul üldse kahaneb valik, kuhu ma minna tahaksin. Kui tahan tee või kohvi jaoks teed keeta, siis tuleb teadupärast kööki minna. Aga no see on tõesõna viimane paik maailmas, kuhu keegi sattuda tahaks. Täielik laga! Mul hakkab halb igakord, kui ma sinna lähen. Aga nüüd toas hea olla, tegin veidi ümberkorraldusi, sealhuglas koristasin ning lubasin, et vähemalt sellises olukorras peab mu tuba nüüdsest alati olema. Samas, seda luban endale iga kord. Tegin oma toa lemmiknurgast pilti ka

 Oooo kui vahva! Heidi on juba Londonis, Mariann jõuab ka varsti. Samamoodi ka Elo! Kõiki tahan näha! Ja Karin, mu kuri kaksik, tahab vist siia põhjapoole immigreeruda. See oleks äge!Ja no muidugi, käisin pühapäeval Therese, Matti ja Elizabethiga vaatamisväärsustega tutvumas. Ja nagu tavaliselt, vedas mu kaval vaist mind alt ehk siis unustasin kaamera mälukaardi arvutisse. Tegin pilte telefoniga http://fotoalbum.ee/photos/rett/sets/861595. Pole suurem asi ja lõpuks sai aku ka tühjaks. Eespool siis vaade Wallace monumendist, natuke vanalinna tänavaid ja Stirlingu loss ning vaade sealt. Väga imeline oli! £9 pileti eest välja käies tekkis küll väike pisar silma, aga see oli seda väärt, ausalt.

Fantastico!! Nagu Anton mulle eile taaskord hõikas          

laupäev, september 26

Täna ärgates oli ikka väga sant olla. Pidin võtma vastu otsuse mitte taaskehastajate löömisse minna. Trennid toimuvad neil väljas ja siinne ilm on jumala halastamatu. Hakkasin paaniliselt citrosepti taga otsima, õnneks leidsin üles. Palusin Lauralt, et ta mulle linnast Actifedi ostaks, sest siin ju nädalivahedel kõik kohad kinni. Õppimise asemel pugesin teki alla ja tukastasin. Nii hea oli! Pole just eriti välja saanud end magada siin. Pärast oli ainult kergelt uimane olla. Mõtlesin, et lähen korra õue seda rõsket värsket õhku hingama. Pakkisin end võimalikult soojalt sisse, alla minnes ütles Porter, et pole vaja, väljas on soe. Ja oligi! Kõik käisid tee särgi väel. Kuskilt kaustast leidis valvelauamees mu pildi ja nii sattusin temaga üpriski veidrasse vestlusesse. Aga naljakas oli vähemalt. Ja polnud päev otsa kellegagi suhelnud, mis oli mõnes mõttes puhkuse eest.

Too film on lihtsalt õudus. Ei suutnudki seda üksi vaadata ja jäi teine veel poolikuks ka. Nii et peab end veel kokku võtma ja lõpuni ära nägema.

See noormees Narvast otsis mu facebookis üles ja hakkas chat’is muga rääkima, ja ma lihtsalt pean seda siin jagama, vestlus oli selline

 

Anton: Fantastico!

Piret: ci

Anton: fantastiline auto!

Piret: milline auto

Anton: narvast!

Piret:?

ma tean et sa oled narvast

a kakoi mašina?

Anton: фантастическая машина!

Piret: tõ pianõi?

Anton: kogu aeg!

Piret: lahe

Anton: joobnud

Piret: seitšas?

Anton:ei!

Varsti

Ja päris vestluse lõpus ütles ta veel „mu isamaa mu õnn ja rõõm.“ Vot sellised on siin inimesed Narvast.

Ja tõesõna, igatsedes eesti keelt, on isegi laulud nagu Karavan – Pruun beib rannavees/18, 2 Quick Start – Olen loobuda sust proovinud või Nancy – Keegi teine üsna meeltmööda laulud. Rääkimata Pärlipüüdjast!

Bottom show on teema. Sest seal on Rik Mayall, mu kangelane. Vaatan nende live "Hooligans Island" lõpuni.

reede, september 25

Gaelic Storm

...soovitan! Hea bänd. Ja läheb teemasse. Ja teeb kohe tuju heaks. Mul vist väike külmetus, ma ei imesta üldse. Siin nii salakaval ilm, päike on küll väljas, kuid samas on ka tuulepoiss. Just lõpetasin ühe hea suure portsu makarone Uncle Bens'iga. Kõht sai kohe täis. Seda eriti tihti ei juhtu. Välja arvatud üks õhtu, kui pitsat läksime sööma. Kahe peale võtsime siis 16'', mis on ilmgselgelt kahele neiule liig mis liig. Isegi baari töötaja tuli ja vaatas, et viimased pitsalõigud ei taha hästi alla minna, tahtis meilt karpi ära krabada, aga ma panin käe ette. Selle peale ütles ta "Aaaaa! You're enjoying this!!" Tegelt mitte eriti, aga siiski tegin vaprat nägu. Niigi olime me toidust üsna kurnatud, nägime, kuidas üks vapper veel 4 pindisest kannust õlut hakkas ühe korraga kõrist alla laskma, mis mõne hetke pärast samat teed pidi hakkas tagasi tulema. Polnud üldse meeldiv.

Järgmine reede lähen ühte kohvikusse proovipäevale ja ühes hästi kiftis pubis lubati ühendust võtta. Tahaks juba töötada!

Täna õhtul vaatan ma mehhiko filmi. Ei jaksa miskit muud ette võtta, juba eilne oli minu jaoks liig. Ja pealegi täna oli terve loeng sellest filmist ja ma ei jaganud üldse mitte midagi. Tekkis selline kohusetunne, et peaks ära vaatama, saaks seminarides ka õigustatult head nägu teha. Peaks ajaloo jaoks raamatuid ka lugema, siis on vähe targem tunne seminariruumis istuda. 

Nüüd lähen koputan Laura uksele ja aitan teda paaris asjas.

neljapäev, september 24

...


Nagu iga asjaga siin arvutis, on ka fotkiga mingi jama, nii et tegin kuskile mujale kasutaja ning laen siis sinna oma pilte üles, tšekkige järgi ;)

http://fotoalbum.ee/photos/rett

kolmapäev, september 23

Kolmapäev

Ohohh mis ilus hommik! Pesus käidud, võikud tehtud, päike paistab. Rüüpan oma lahustuvat kohvi koos lahustuva koore ja pruuni suhkruga. See maitseb üllatavalt normaalselt, kuid nähtavasti ebanormaalselt ebatervislik on. Aga vahet pole, mul täna vaba päev! Ja homme ka!

Eile käisime šopingul. Primarkist sain mõned asjad. Varsti olen nii primani fashion! Ja cd lugeja maksab 65 naela, hell no! Läksime kuskile arvutipoodi, mis tegelikult oli juba suletud, aga meid võeti soojalt vastu. Lõpuks rääkisime müüaga kõigest muust kui cd lugejast. Näiteks on tal nõrkus aksentide vastu. Õhtul oli näitering, mis oli nii hüsteeriliselt naljakas, et mu nägu valutas naermisest! Polegi siin vist nii suure kõhutäie veel naerda saanud. Peale seda muidugi pubi.

Peab täna pesu pesema ja "Kingship and Unityt" lugema. Pean kuskilt tolmuimeja ka laenama, sest mu põrand pole enam käidav lihtsalt. Nüüd aga jalutuskäik Bridge of Allanisse. Saab kuidagi päeva käima. Teen pilte ka tollest kandist. 

Õhtul on PUBCRAWL!!!

teisipäev, september 22

Pilte!




Loss mäe otsas
Vana StirlingSild, mis viib ühikast koolini ja muidugi võrratu ilm vajab mainimist!!!

Varastasin veits Theresa pilte, hommikul kui viitsin vara ärgata(see on, kui ma juhtun ärkama kuskil 6 ajal), lähen teen ka mõned klõpsud. Siiski peab kurbusega teatama, et ma ei saa neid arvutisse panna, kuna see masin ei tunnista toda aparaati.

Ja need pildid...tõesti esimene nädal oli päikest täis, aga nüüd on küll sügis meid üleöö tabanud.

esmaspäev, september 21

...ja need postituse kellaajad on väga mööda, ma ei oska neid õigeks panna

pühapäev, september 20

Viimased tegemised

Mõned õhtud olen veetnud pingil istudes ja õlut rüübates. Nii lahe on ringi lippavaid jänkusid ja oravaid vaadata. Ja neid on siin nii palju! Õhtuid olen mööda saatnud ka pubis. Hea näide on eilne, kui mina ja Laura ostsime endale ühe õlle ning õhtu jooksul täideti meie klaasi pidevalt. Keegi purjus šotlane William ostis kogu aeg õlut juurde ja juurde ning 2 minutit hiljem ei mäletanudki, et ta need ise ostnud oleks. Nii et lõpuks läks meil endil arvestus täitsa sassi, palju me siis ikkagi tarbisime. Aga lõbus oli. Nagu alati, kohtasime täiesti suvalisi kuid lahedaid inimesi! Ja keegi ütles, et "nääe seal on üks veel Eestist!!!" Siis selgus, et siiski Narvast ehk praktiliselt Venemaalt ning nähes tema joobeastet ning veidraid tantsuliigutusi, mõtlesin et las olla. 

Freshers week'i raames toimus siin ka Rail Jam. Ehitati väidetavalt 20 tonnis lumest mingi asi, kust laudurid ja suusatajad alla hüppasid ja trikka tegid. Muidu täitsa nauditav üritus, aga lund lendas pidevalt krae vahele ja sain sahmaka näkku. Kohalikud olid eriti vaimustuses, sest siin vist pole lund ammu näha olnudki. Õhtujuhil oli lahe huumor, tegi nalju nagu "Do you have any jokes? apart from your FACE!!" ja "What do you call a woman who has one leg shorter than the other? Ilean!" Haha. (Heidile-ma üritasin ühtedele rääkida seda Mexican nalja, kuid tequilaaaaa asemel karjusin kogemata Mexicaaaaana, nii et see oli feil!). Siis tuli drinking game. Lasti Stingi laulu, iga kord kui tuli koht Roxanne, pidid naised jooma. Red lighti puhul mehed. Teades, kui tihti need kaks seal laulus korduvad, siis võib teha omad järeldused....

Käisin Draama inimeste kokkusaamisel, ossa kus seal oli palju huvilisi! Käisime pärast pubis ja oli üldse lõbus. Eile sain taaskehastajatega kokku. 3 tundi müttasime murul ja jooksime ümber puu ja ma teesklen, et nimetan oma tollast tegevust võitlemiseks. Aga lahe oli niisama vehkida ja kiljuda.

Täna aitas mind lõpuks suurest hädast välja Theresa Norrast. Seletas mulle mu tunniplaani lahti ning nüüd ma vähemalt tean, kuhu homme ilmuda. Kell 10 on Global Cinema seminar. Kool võib alata!! Kuigi on küll vaiksem, kui freshers nädala ajal, tundub, et inimesi kool ei kõiguta. Lärmi kostub nii mõnestki köögist. 

Ühtlasi oli mul täna hea jalutuskäik Bridge of Allanis. Ilus ja armas väike kant. Suureks eeliseks on see, et ta on palju lähemal kui Stirling. Aga Stirling on ka ilus! Kavatsen siiski Bridge of Allanis tööd leida. Tegime Theresaga diili, et järgmine pühapäev lähme kaeme selle vana Stirlingu linnaosa ka ära. Ja loodan, et seekord kaamera kaasa võtan. Õhtupoole käisin linnas kinos norrakatega "Inglorious Basterdsit" vaatamas. Tegemist on siiski Tarantino filmiga ehk siis teist korda ma seda vaatama ei lähe! Aga muidu oli lõbus.

Theresa saadab mulle pilte meie ekskursioonist ja siis panen siia paremaid palu ka!

neljapäev, september 17

Pärast esmamuljet

Täna on kl 10 oli esimene loeng, mida ma küll loenguks ei nimetaks. Kuid siiski lõpuks ometi. Lõpuks on läbi see aeg, kus ma ei pea linna, pankade, ülikooli, arvutiruumide ja postkontori vahelt jooksma. Toas on nüüd internet! Ja mõeldes sellele, et kui Explorer ei funka, siis äkki Opera funkab;) 

Eile enne ekskursiooni Stirlingus, käisin jala Bridge of Allanis, et kirja saata. Taskust lipsas viis naela välja. Hakkasin siis paaniliselt tagasi jooksma ning nägin, kuidas vanem mees koeraga selle koleda sinise paberi üles võtab. Nõudsin seda tagasi, ta küsis, kas kõik on korras, sest ma niimoodi hingeldasin. Poleks muidu nii suur raha olnud, aga ma juba 5 naela olen kaodanud. Seejärel miskid töömehed vilistsasid mulle. Jooksin ekskursioonile ja muidugi jäi kiiruga kaamera maha. Te kukute pikali, kui neid pilte ühel hetkel näete!!

Uuuu ja täna õhtul on drama society kokkusaamine, lähme puppi ja teeme nalja. Laupäeval on Historia Normannis kokkusaamine. Jah-taaskehastajad. Ma olen nii põnevil! Kuigi tundub, et nad tegelevad ainult võitlemisega. Eks näis.

Ja ma ei saa aru, koristaja nagu ei käiks mu toas, sest prügikast on pidevalt tühjendamata ja arvestades segadust, ma tema asemel ei tahaks siia sisse astudagi, aga iga kord, kui tuppa tulen, on aknad lahti ning kuna tegemist on siiski vanemat sorti aknaga, siis need ise naljalt lahti ei vaju ning üleüldse on need liugaknad. Ja mis avanevad umbes 10 cm. Enam ei taha ma eriti akna lähedale sattuda, sest viimane kord karjuti kuskilt ülevalt keset päeva "Hey blondie!! Come on up and lets party!" Ja linnas keegi tuli ja ütles, et talle meeldivad mu juuksed. Ja ma sain valvelauast kellegi tagavarakaabli, sest mul olevat nii lahe naer ja noh....ma olen blond. Valvelauaonud on lahedad :D.

Paar õhtut tagasi sadas mu tuppa täitsa ilma kutsumata ja sooja vastuvõtuta kaks suvakat tüüpi, kes kukkusid mu inglise keelt kiitma ja igat pidi külvasid komplimentidega üle. Põhiline hämmastus oli nende jaoks, et ma Glasgow aksendist aru saan, kuigi tegelikult nad vist ei tahtnud aru saada, et ma suht sõnagi aru ei saanud. Muidu minu ühikahoone on veel korralik. Geddes Court on ikka omaette klass-iga öö kutsutakse kellegi liigse joobe pärast kiirabi. Eile suutis kellegi suitsuanduri käivitada. Ühel õhtul otsustasid nad koridoris oma vahupidu teha. See oli neljandal korrusel, ujutasid üle esimese korruse(????). 

Lahe on :D

Saabumine

(kuna netti veel toas pole, lisan selle siia alles nüüd. Õige kellaaeg kohalik 22.16)

 

Olles sihtpunkti kohale jõudnud, mõtlesin, et kirjutaks üht-teist üles. Need kolm lendu olid nii rampväsitavad + lennujaamades ringi jooksmine ja paanitsemine, et õigeks ajaks jõuda pardale või check in’i. Ja no see igavene jant üleliigsete kilodega. Üks tsikk küsis, et mis ma kaasa võtsin, et mul nii väike kohver on (tal endal oli vähemalt 7). Aga raske kohver!! Aga kohal ma nüüd olen. Ma ikka oskan ühikamaja valida. Just siin toimuvad mingid suuremat sorti peod. Muidu on see suureks plussiks, aga praegusel hetkel küll mitte.

Mida rohkem Stirlingu poole, seda ilusamaks vaade läks. Seda ei saa kahjuks mu toa vaate kohta öelda, nimelt teine majatiib, kust arvatavasti see lällamine kostub. Üks tuttav prantsuse poiss küsis juba mu vaate kohta ja ütles selle peale ohhhh pfffff. Sest ta viiendal korrusel ja raudselt näeb päikse loojumist, tõusmist, sillerdavat järve, luigekesi selle peal jnejne. Kuid see selleks, avastamist on siin palju. Eriti kui peamaja otsimine pimeda peale jääb. Ja üleüldse siin on mingi X ehitusega koridorid, mine või hulluks oma toa otsimisega. See on ka segane mu jaoks, et kõnnin pool trepi esimeselt korruselt ja järsku olen kolmandal. Ulme

 Toa muutsin hubasemaks nii, et pagasipõhjast oli miskit kätte vaja saada, seega kõik riided lendasid ettejuhtuvatele riiulitele ja ka vabale põrandale. Kodu kohe. Mingi katkilöödud seinalamp pole ka teema eriti, tirisin voodisse laualambi. Rüüpan teed ja vaatan, kui ahvatlev on tekk ja padi. Siin on veel üsna mitu raamaturiiulit, ka mingi kõrge seinakapp, kuhu ma arvatavasti ei ulata. 3 meetrine laud, tool, prügikast, 4 sahtlit, aken, ribakardinad, radiaator (limited heating nagu öeldi), riidekapp, peegel!!! Ja kraanikauss!!!. Siiski ilgem raharööv. Seinad on valged, nagu suurtest tellistest oleks.

Ühtlasi vabandan ka, et ma saabudes internetiteel endast märku andnud kohe pole, sest siin peab ju toas kaabel olema ja kõige tipuks on siis kolme auguga pistikupesad(mitte, et oleks võinud Heidit kuulda võtta). Siinkohal olen tänatud läpaka aku vastupidavuse eest.

Aga üldiselt on veider veits, täiesti võõras kohas ilma ühegi tuttavata. Ok, mõned on, aga no katsu sa nad üles leida siit üüratult maalapilt. Muidu ollakse sõbralikud ja abivalmid. Naljakas on aint see, et kuna selle veidra Suurbritannia õppesüsteemi järgi minnakse ülikooli juba 16 aastaselt, siis päris noori tilpneb siin kõikjal. Ja teed juhatades viipavad nad õllepudeliga mingis suunas, mis on üheti mõistetav, aga see šotiaksendiga purjakil inglise keel on juba see, millele lihtsalt viisakalt noogutada.

Silm vajub vägisi kinni, ütlen head ööd, Billy Joel ja tema Piano man ka :)

neljapäev, september 3

Sain oma blogi!

Kuna 3, 2, 1 ja lähen varsti väljamaale, mõtlesin, et nii enda kui ka võib-olla mõnede teiste huvides hakkan aeg-ajalt üles kirjutama tegemisi, olemisi ja nalju. Noh niiviisi-hoian kursis ja et meelest endal ei läheks, siis loodetavasti tekib siia palju vahvaid ja kadestusväärseid postitusi :):)

Aasta lõpu värgid

Ragulil oli just 2 nädalat vaba, sest kooli vaheaeg oli ja ta töötab erakoolis, seal antakse lastele rohkem vaba aega. Otsustasime minu auto...