kolmapäev, september 30

Homsest on laen kaelas

mida ma juba ammu ootan! Saab oma elamise eest tasuda. Aga tunne on, nagu maksaks lärmi ja kõige muu häiriva eest. Ja see pole mitte väike summa. Internet on ka siin £25, selle raha eest võiks ju korralikult töötada. Tahaks loota, et see on aasta peale.

Täna on jälle nõrk olla. Olen faitimist juba 3 korda skippinud, ups. Eile oli Rock Night. Muusika poolest parim koht eales, aga ringi vaadates tundsin end kui eksinud hing. Kuhu ma sattusin?! Seal oli ikka igasugu kirjulisi koos. Samas oli lõbus, sai tuttavatega juttu puhuda ja uutega tutvuda. Laural on mingi NUS kaart, millega saab 4pindise(tegelikult on seal rohkem;) ) õllekannu poole hinnaga ehk siis alla £5. Great bargain!

Mattiga tegime juba plaani minna vaatama ka Stirlingu vanglat. Millalgi lähme kohvile ka. Üleüldse on naljakas, kuidas igast inimesed kutsuvad kuhugi ja tunnevad huvi, millega tegelenud olen, aga mitte inimesed minu korruselt ühikas. Enamasti on kõik kõrvalühikast, keda tean. Suur hunnik lahedaid inimesi on Murray teise tiiva kõige ülemisel korrusel. Ja mõned on nii fancy'd, et elavad üldse korterites või siis linnas.

Nüüd katsun väheke magada.

Why did the monkey fall out of the tree?

Because it was DEAD!

teisipäev, september 29

Kahtlaselt palju vaba aega

Ma ei tea, kuidas Eestis kõrgahariduse omandamine käib, aga on jäänud mulje, et tõhusamalt kui siin. Mul on semestris vaid 3 ainet, nädala jooksul igas 2 aines 2 loengut ja kõigis 1 seminar. Nagu mis...? Ja ma ei ole asjast valesti aru saanud vaid nii ongi! Ulme. Muidugi täna hommikul tekkis kerge paanika, sest ärgates oli esimene mõte, et reedeks oli ju miski essee, aga et mis aines. Suure tuhlamise peale selgus, et see alles novembriks. Ja õnneks mitte ajaloos! Ajaloos ülesanne reedeks siiski anti. Pean välja selgitama, kes oli minu arvates parim Šotimaa kunn enne aastat 1286. Leidsin ühe hea raamatu, millesse ma seekord PEAKS süvenema.

Eile oli siiani mul suurim väsimus. Kell 4 hakkas viimane loeng, khm-ajalugu. Ei suutnud minna. Läksime pitsat sööma esialgse plaaniga, et ma siiski loengusse ka jõuan. Seal leidsime enda eest Mike'i, kellel oli sweet 18. Ühinesime nendega ja oli niisama lõbus. Selleks ajaks, kui Mike toitu hakkas tellima, oli ta parajalt joogine, mille tõttu tellis 3 16tollist pitsat ja 3 taldrikutäit friikaid. Ja seda 3 inimese peale. Lõpuks andis lahkelt ühe pitsa kõrvallauale. 

Ilm on täna eriti alla igasugust arvestust. Vastik on kohe aknast väljagi vaadata. Tegelikult eks ta siin enamik aastast vist olegi selline, lihtsalt eelnev siin oldud aeg on vedanud. Jalga ei taha välja tõsta kuidagi. Mul üldse kahaneb valik, kuhu ma minna tahaksin. Kui tahan tee või kohvi jaoks teed keeta, siis tuleb teadupärast kööki minna. Aga no see on tõesõna viimane paik maailmas, kuhu keegi sattuda tahaks. Täielik laga! Mul hakkab halb igakord, kui ma sinna lähen. Aga nüüd toas hea olla, tegin veidi ümberkorraldusi, sealhuglas koristasin ning lubasin, et vähemalt sellises olukorras peab mu tuba nüüdsest alati olema. Samas, seda luban endale iga kord. Tegin oma toa lemmiknurgast pilti ka

 Oooo kui vahva! Heidi on juba Londonis, Mariann jõuab ka varsti. Samamoodi ka Elo! Kõiki tahan näha! Ja Karin, mu kuri kaksik, tahab vist siia põhjapoole immigreeruda. See oleks äge!Ja no muidugi, käisin pühapäeval Therese, Matti ja Elizabethiga vaatamisväärsustega tutvumas. Ja nagu tavaliselt, vedas mu kaval vaist mind alt ehk siis unustasin kaamera mälukaardi arvutisse. Tegin pilte telefoniga http://fotoalbum.ee/photos/rett/sets/861595. Pole suurem asi ja lõpuks sai aku ka tühjaks. Eespool siis vaade Wallace monumendist, natuke vanalinna tänavaid ja Stirlingu loss ning vaade sealt. Väga imeline oli! £9 pileti eest välja käies tekkis küll väike pisar silma, aga see oli seda väärt, ausalt.

Fantastico!! Nagu Anton mulle eile taaskord hõikas          

laupäev, september 26

Täna ärgates oli ikka väga sant olla. Pidin võtma vastu otsuse mitte taaskehastajate löömisse minna. Trennid toimuvad neil väljas ja siinne ilm on jumala halastamatu. Hakkasin paaniliselt citrosepti taga otsima, õnneks leidsin üles. Palusin Lauralt, et ta mulle linnast Actifedi ostaks, sest siin ju nädalivahedel kõik kohad kinni. Õppimise asemel pugesin teki alla ja tukastasin. Nii hea oli! Pole just eriti välja saanud end magada siin. Pärast oli ainult kergelt uimane olla. Mõtlesin, et lähen korra õue seda rõsket värsket õhku hingama. Pakkisin end võimalikult soojalt sisse, alla minnes ütles Porter, et pole vaja, väljas on soe. Ja oligi! Kõik käisid tee särgi väel. Kuskilt kaustast leidis valvelauamees mu pildi ja nii sattusin temaga üpriski veidrasse vestlusesse. Aga naljakas oli vähemalt. Ja polnud päev otsa kellegagi suhelnud, mis oli mõnes mõttes puhkuse eest.

Too film on lihtsalt õudus. Ei suutnudki seda üksi vaadata ja jäi teine veel poolikuks ka. Nii et peab end veel kokku võtma ja lõpuni ära nägema.

See noormees Narvast otsis mu facebookis üles ja hakkas chat’is muga rääkima, ja ma lihtsalt pean seda siin jagama, vestlus oli selline

 

Anton: Fantastico!

Piret: ci

Anton: fantastiline auto!

Piret: milline auto

Anton: narvast!

Piret:?

ma tean et sa oled narvast

a kakoi mašina?

Anton: фантастическая машина!

Piret: tõ pianõi?

Anton: kogu aeg!

Piret: lahe

Anton: joobnud

Piret: seitšas?

Anton:ei!

Varsti

Ja päris vestluse lõpus ütles ta veel „mu isamaa mu õnn ja rõõm.“ Vot sellised on siin inimesed Narvast.

Ja tõesõna, igatsedes eesti keelt, on isegi laulud nagu Karavan – Pruun beib rannavees/18, 2 Quick Start – Olen loobuda sust proovinud või Nancy – Keegi teine üsna meeltmööda laulud. Rääkimata Pärlipüüdjast!

Bottom show on teema. Sest seal on Rik Mayall, mu kangelane. Vaatan nende live "Hooligans Island" lõpuni.

reede, september 25

Gaelic Storm

...soovitan! Hea bänd. Ja läheb teemasse. Ja teeb kohe tuju heaks. Mul vist väike külmetus, ma ei imesta üldse. Siin nii salakaval ilm, päike on küll väljas, kuid samas on ka tuulepoiss. Just lõpetasin ühe hea suure portsu makarone Uncle Bens'iga. Kõht sai kohe täis. Seda eriti tihti ei juhtu. Välja arvatud üks õhtu, kui pitsat läksime sööma. Kahe peale võtsime siis 16'', mis on ilmgselgelt kahele neiule liig mis liig. Isegi baari töötaja tuli ja vaatas, et viimased pitsalõigud ei taha hästi alla minna, tahtis meilt karpi ära krabada, aga ma panin käe ette. Selle peale ütles ta "Aaaaa! You're enjoying this!!" Tegelt mitte eriti, aga siiski tegin vaprat nägu. Niigi olime me toidust üsna kurnatud, nägime, kuidas üks vapper veel 4 pindisest kannust õlut hakkas ühe korraga kõrist alla laskma, mis mõne hetke pärast samat teed pidi hakkas tagasi tulema. Polnud üldse meeldiv.

Järgmine reede lähen ühte kohvikusse proovipäevale ja ühes hästi kiftis pubis lubati ühendust võtta. Tahaks juba töötada!

Täna õhtul vaatan ma mehhiko filmi. Ei jaksa miskit muud ette võtta, juba eilne oli minu jaoks liig. Ja pealegi täna oli terve loeng sellest filmist ja ma ei jaganud üldse mitte midagi. Tekkis selline kohusetunne, et peaks ära vaatama, saaks seminarides ka õigustatult head nägu teha. Peaks ajaloo jaoks raamatuid ka lugema, siis on vähe targem tunne seminariruumis istuda. 

Nüüd lähen koputan Laura uksele ja aitan teda paaris asjas.

neljapäev, september 24

...


Nagu iga asjaga siin arvutis, on ka fotkiga mingi jama, nii et tegin kuskile mujale kasutaja ning laen siis sinna oma pilte üles, tšekkige järgi ;)

http://fotoalbum.ee/photos/rett

kolmapäev, september 23

Kolmapäev

Ohohh mis ilus hommik! Pesus käidud, võikud tehtud, päike paistab. Rüüpan oma lahustuvat kohvi koos lahustuva koore ja pruuni suhkruga. See maitseb üllatavalt normaalselt, kuid nähtavasti ebanormaalselt ebatervislik on. Aga vahet pole, mul täna vaba päev! Ja homme ka!

Eile käisime šopingul. Primarkist sain mõned asjad. Varsti olen nii primani fashion! Ja cd lugeja maksab 65 naela, hell no! Läksime kuskile arvutipoodi, mis tegelikult oli juba suletud, aga meid võeti soojalt vastu. Lõpuks rääkisime müüaga kõigest muust kui cd lugejast. Näiteks on tal nõrkus aksentide vastu. Õhtul oli näitering, mis oli nii hüsteeriliselt naljakas, et mu nägu valutas naermisest! Polegi siin vist nii suure kõhutäie veel naerda saanud. Peale seda muidugi pubi.

Peab täna pesu pesema ja "Kingship and Unityt" lugema. Pean kuskilt tolmuimeja ka laenama, sest mu põrand pole enam käidav lihtsalt. Nüüd aga jalutuskäik Bridge of Allanisse. Saab kuidagi päeva käima. Teen pilte ka tollest kandist. 

Õhtul on PUBCRAWL!!!

teisipäev, september 22

Pilte!




Loss mäe otsas
Vana StirlingSild, mis viib ühikast koolini ja muidugi võrratu ilm vajab mainimist!!!

Varastasin veits Theresa pilte, hommikul kui viitsin vara ärgata(see on, kui ma juhtun ärkama kuskil 6 ajal), lähen teen ka mõned klõpsud. Siiski peab kurbusega teatama, et ma ei saa neid arvutisse panna, kuna see masin ei tunnista toda aparaati.

Ja need pildid...tõesti esimene nädal oli päikest täis, aga nüüd on küll sügis meid üleöö tabanud.

esmaspäev, september 21

...ja need postituse kellaajad on väga mööda, ma ei oska neid õigeks panna

pühapäev, september 20

Viimased tegemised

Mõned õhtud olen veetnud pingil istudes ja õlut rüübates. Nii lahe on ringi lippavaid jänkusid ja oravaid vaadata. Ja neid on siin nii palju! Õhtuid olen mööda saatnud ka pubis. Hea näide on eilne, kui mina ja Laura ostsime endale ühe õlle ning õhtu jooksul täideti meie klaasi pidevalt. Keegi purjus šotlane William ostis kogu aeg õlut juurde ja juurde ning 2 minutit hiljem ei mäletanudki, et ta need ise ostnud oleks. Nii et lõpuks läks meil endil arvestus täitsa sassi, palju me siis ikkagi tarbisime. Aga lõbus oli. Nagu alati, kohtasime täiesti suvalisi kuid lahedaid inimesi! Ja keegi ütles, et "nääe seal on üks veel Eestist!!!" Siis selgus, et siiski Narvast ehk praktiliselt Venemaalt ning nähes tema joobeastet ning veidraid tantsuliigutusi, mõtlesin et las olla. 

Freshers week'i raames toimus siin ka Rail Jam. Ehitati väidetavalt 20 tonnis lumest mingi asi, kust laudurid ja suusatajad alla hüppasid ja trikka tegid. Muidu täitsa nauditav üritus, aga lund lendas pidevalt krae vahele ja sain sahmaka näkku. Kohalikud olid eriti vaimustuses, sest siin vist pole lund ammu näha olnudki. Õhtujuhil oli lahe huumor, tegi nalju nagu "Do you have any jokes? apart from your FACE!!" ja "What do you call a woman who has one leg shorter than the other? Ilean!" Haha. (Heidile-ma üritasin ühtedele rääkida seda Mexican nalja, kuid tequilaaaaa asemel karjusin kogemata Mexicaaaaana, nii et see oli feil!). Siis tuli drinking game. Lasti Stingi laulu, iga kord kui tuli koht Roxanne, pidid naised jooma. Red lighti puhul mehed. Teades, kui tihti need kaks seal laulus korduvad, siis võib teha omad järeldused....

Käisin Draama inimeste kokkusaamisel, ossa kus seal oli palju huvilisi! Käisime pärast pubis ja oli üldse lõbus. Eile sain taaskehastajatega kokku. 3 tundi müttasime murul ja jooksime ümber puu ja ma teesklen, et nimetan oma tollast tegevust võitlemiseks. Aga lahe oli niisama vehkida ja kiljuda.

Täna aitas mind lõpuks suurest hädast välja Theresa Norrast. Seletas mulle mu tunniplaani lahti ning nüüd ma vähemalt tean, kuhu homme ilmuda. Kell 10 on Global Cinema seminar. Kool võib alata!! Kuigi on küll vaiksem, kui freshers nädala ajal, tundub, et inimesi kool ei kõiguta. Lärmi kostub nii mõnestki köögist. 

Ühtlasi oli mul täna hea jalutuskäik Bridge of Allanis. Ilus ja armas väike kant. Suureks eeliseks on see, et ta on palju lähemal kui Stirling. Aga Stirling on ka ilus! Kavatsen siiski Bridge of Allanis tööd leida. Tegime Theresaga diili, et järgmine pühapäev lähme kaeme selle vana Stirlingu linnaosa ka ära. Ja loodan, et seekord kaamera kaasa võtan. Õhtupoole käisin linnas kinos norrakatega "Inglorious Basterdsit" vaatamas. Tegemist on siiski Tarantino filmiga ehk siis teist korda ma seda vaatama ei lähe! Aga muidu oli lõbus.

Theresa saadab mulle pilte meie ekskursioonist ja siis panen siia paremaid palu ka!

neljapäev, september 17

Pärast esmamuljet

Täna on kl 10 oli esimene loeng, mida ma küll loenguks ei nimetaks. Kuid siiski lõpuks ometi. Lõpuks on läbi see aeg, kus ma ei pea linna, pankade, ülikooli, arvutiruumide ja postkontori vahelt jooksma. Toas on nüüd internet! Ja mõeldes sellele, et kui Explorer ei funka, siis äkki Opera funkab;) 

Eile enne ekskursiooni Stirlingus, käisin jala Bridge of Allanis, et kirja saata. Taskust lipsas viis naela välja. Hakkasin siis paaniliselt tagasi jooksma ning nägin, kuidas vanem mees koeraga selle koleda sinise paberi üles võtab. Nõudsin seda tagasi, ta küsis, kas kõik on korras, sest ma niimoodi hingeldasin. Poleks muidu nii suur raha olnud, aga ma juba 5 naela olen kaodanud. Seejärel miskid töömehed vilistsasid mulle. Jooksin ekskursioonile ja muidugi jäi kiiruga kaamera maha. Te kukute pikali, kui neid pilte ühel hetkel näete!!

Uuuu ja täna õhtul on drama society kokkusaamine, lähme puppi ja teeme nalja. Laupäeval on Historia Normannis kokkusaamine. Jah-taaskehastajad. Ma olen nii põnevil! Kuigi tundub, et nad tegelevad ainult võitlemisega. Eks näis.

Ja ma ei saa aru, koristaja nagu ei käiks mu toas, sest prügikast on pidevalt tühjendamata ja arvestades segadust, ma tema asemel ei tahaks siia sisse astudagi, aga iga kord, kui tuppa tulen, on aknad lahti ning kuna tegemist on siiski vanemat sorti aknaga, siis need ise naljalt lahti ei vaju ning üleüldse on need liugaknad. Ja mis avanevad umbes 10 cm. Enam ei taha ma eriti akna lähedale sattuda, sest viimane kord karjuti kuskilt ülevalt keset päeva "Hey blondie!! Come on up and lets party!" Ja linnas keegi tuli ja ütles, et talle meeldivad mu juuksed. Ja ma sain valvelauast kellegi tagavarakaabli, sest mul olevat nii lahe naer ja noh....ma olen blond. Valvelauaonud on lahedad :D.

Paar õhtut tagasi sadas mu tuppa täitsa ilma kutsumata ja sooja vastuvõtuta kaks suvakat tüüpi, kes kukkusid mu inglise keelt kiitma ja igat pidi külvasid komplimentidega üle. Põhiline hämmastus oli nende jaoks, et ma Glasgow aksendist aru saan, kuigi tegelikult nad vist ei tahtnud aru saada, et ma suht sõnagi aru ei saanud. Muidu minu ühikahoone on veel korralik. Geddes Court on ikka omaette klass-iga öö kutsutakse kellegi liigse joobe pärast kiirabi. Eile suutis kellegi suitsuanduri käivitada. Ühel õhtul otsustasid nad koridoris oma vahupidu teha. See oli neljandal korrusel, ujutasid üle esimese korruse(????). 

Lahe on :D

Saabumine

(kuna netti veel toas pole, lisan selle siia alles nüüd. Õige kellaaeg kohalik 22.16)

 

Olles sihtpunkti kohale jõudnud, mõtlesin, et kirjutaks üht-teist üles. Need kolm lendu olid nii rampväsitavad + lennujaamades ringi jooksmine ja paanitsemine, et õigeks ajaks jõuda pardale või check in’i. Ja no see igavene jant üleliigsete kilodega. Üks tsikk küsis, et mis ma kaasa võtsin, et mul nii väike kohver on (tal endal oli vähemalt 7). Aga raske kohver!! Aga kohal ma nüüd olen. Ma ikka oskan ühikamaja valida. Just siin toimuvad mingid suuremat sorti peod. Muidu on see suureks plussiks, aga praegusel hetkel küll mitte.

Mida rohkem Stirlingu poole, seda ilusamaks vaade läks. Seda ei saa kahjuks mu toa vaate kohta öelda, nimelt teine majatiib, kust arvatavasti see lällamine kostub. Üks tuttav prantsuse poiss küsis juba mu vaate kohta ja ütles selle peale ohhhh pfffff. Sest ta viiendal korrusel ja raudselt näeb päikse loojumist, tõusmist, sillerdavat järve, luigekesi selle peal jnejne. Kuid see selleks, avastamist on siin palju. Eriti kui peamaja otsimine pimeda peale jääb. Ja üleüldse siin on mingi X ehitusega koridorid, mine või hulluks oma toa otsimisega. See on ka segane mu jaoks, et kõnnin pool trepi esimeselt korruselt ja järsku olen kolmandal. Ulme

 Toa muutsin hubasemaks nii, et pagasipõhjast oli miskit kätte vaja saada, seega kõik riided lendasid ettejuhtuvatele riiulitele ja ka vabale põrandale. Kodu kohe. Mingi katkilöödud seinalamp pole ka teema eriti, tirisin voodisse laualambi. Rüüpan teed ja vaatan, kui ahvatlev on tekk ja padi. Siin on veel üsna mitu raamaturiiulit, ka mingi kõrge seinakapp, kuhu ma arvatavasti ei ulata. 3 meetrine laud, tool, prügikast, 4 sahtlit, aken, ribakardinad, radiaator (limited heating nagu öeldi), riidekapp, peegel!!! Ja kraanikauss!!!. Siiski ilgem raharööv. Seinad on valged, nagu suurtest tellistest oleks.

Ühtlasi vabandan ka, et ma saabudes internetiteel endast märku andnud kohe pole, sest siin peab ju toas kaabel olema ja kõige tipuks on siis kolme auguga pistikupesad(mitte, et oleks võinud Heidit kuulda võtta). Siinkohal olen tänatud läpaka aku vastupidavuse eest.

Aga üldiselt on veider veits, täiesti võõras kohas ilma ühegi tuttavata. Ok, mõned on, aga no katsu sa nad üles leida siit üüratult maalapilt. Muidu ollakse sõbralikud ja abivalmid. Naljakas on aint see, et kuna selle veidra Suurbritannia õppesüsteemi järgi minnakse ülikooli juba 16 aastaselt, siis päris noori tilpneb siin kõikjal. Ja teed juhatades viipavad nad õllepudeliga mingis suunas, mis on üheti mõistetav, aga see šotiaksendiga purjakil inglise keel on juba see, millele lihtsalt viisakalt noogutada.

Silm vajub vägisi kinni, ütlen head ööd, Billy Joel ja tema Piano man ka :)

neljapäev, september 3

Sain oma blogi!

Kuna 3, 2, 1 ja lähen varsti väljamaale, mõtlesin, et nii enda kui ka võib-olla mõnede teiste huvides hakkan aeg-ajalt üles kirjutama tegemisi, olemisi ja nalju. Noh niiviisi-hoian kursis ja et meelest endal ei läheks, siis loodetavasti tekib siia palju vahvaid ja kadestusväärseid postitusi :):)

Aasta lõpu värgid

Ragulil oli just 2 nädalat vaba, sest kooli vaheaeg oli ja ta töötab erakoolis, seal antakse lastele rohkem vaba aega. Otsustasime minu auto...