Täna ärgates oli ikka väga sant olla. Pidin võtma vastu otsuse mitte taaskehastajate löömisse minna. Trennid toimuvad neil väljas ja siinne ilm on jumala halastamatu. Hakkasin paaniliselt citrosepti taga otsima, õnneks leidsin üles. Palusin Lauralt, et ta mulle linnast Actifedi ostaks, sest siin ju nädalivahedel kõik kohad kinni. Õppimise asemel pugesin teki alla ja tukastasin. Nii hea oli! Pole just eriti välja saanud end magada siin. Pärast oli ainult kergelt uimane olla. Mõtlesin, et lähen korra õue seda rõsket värsket õhku hingama. Pakkisin end võimalikult soojalt sisse, alla minnes ütles Porter, et pole vaja, väljas on soe. Ja oligi! Kõik käisid tee särgi väel. Kuskilt kaustast leidis valvelauamees mu pildi ja nii sattusin temaga üpriski veidrasse vestlusesse. Aga naljakas oli vähemalt. Ja polnud päev otsa kellegagi suhelnud, mis oli mõnes mõttes puhkuse eest.

Too film on lihtsalt õudus. Ei suutnudki seda üksi vaadata ja jäi teine veel poolikuks ka. Nii et peab end veel kokku võtma ja lõpuni ära nägema.

See noormees Narvast otsis mu facebookis üles ja hakkas chat’is muga rääkima, ja ma lihtsalt pean seda siin jagama, vestlus oli selline

 

Anton: Fantastico!

Piret: ci

Anton: fantastiline auto!

Piret: milline auto

Anton: narvast!

Piret:?

ma tean et sa oled narvast

a kakoi mašina?

Anton: фантастическая машина!

Piret: tõ pianõi?

Anton: kogu aeg!

Piret: lahe

Anton: joobnud

Piret: seitšas?

Anton:ei!

Varsti

Ja päris vestluse lõpus ütles ta veel „mu isamaa mu õnn ja rõõm.“ Vot sellised on siin inimesed Narvast.

Ja tõesõna, igatsedes eesti keelt, on isegi laulud nagu Karavan – Pruun beib rannavees/18, 2 Quick Start – Olen loobuda sust proovinud või Nancy – Keegi teine üsna meeltmööda laulud. Rääkimata Pärlipüüdjast!

Bottom show on teema. Sest seal on Rik Mayall, mu kangelane. Vaatan nende live "Hooligans Island" lõpuni.