Möödunud on terve vaheaeg ja ka esimene koolipäev. Vaheajal suurt miskit ette ei võtnud, õppisin, natuke passisin baaris, natuke inimeste pool, sain inimestega tuttavaks, pisut sai ka poodides käidud Halloweeni kostüümi otsimas. Otsustasin olla wee good devil. Kahjuks mul pilte pole, kellelgi teisel on neid. Mul oli see hark ja puha. Oh kuidas see taaskord portjeedele kõneainet pakkus! Aga pidu polnud üldse suurem asi, homme on ka miski Halloweeni teemaline Rock Night, aga no maaaeiteaaa. Laupäevase peo aja arvelt läksime hoopis Ironmani vaatama, kahjuks selleks ajaks polnud keskendumisvõime enam see, mäletan häguselt. Üldse olen ma siin rohkem filme vaadanud, kui oma elu jooksul kokku, mul on tunne.
Sain lõpuks lennu ära broneerida. 3. detsembril asun siis teele. Terve päev läheb reisimise peale, lisaks kõigele maandun ma Riias, nii et sealt ka veel wee sõit koju. Aga vähemalt olen siis kodus! Pileti olemasolu tähendab mulle viimasel ajal seda, et igatsen kodu aina rohkem. Ma igatsen isegi trolliga sõita või näiteks Õismäel ümber tiigi jalutada (mida ma nagunii tegelikult VÄGA ammu teinud pole). Ma ei hakka Tallinna vanalinnast rääkimagi. Kuid mul siin veel kuu aega nautida Šotimaad. Mul on tunne, vahepeal ei meeldi ka. Samas on mul tunne, et mul pole õigust kurta, sest teistega (näiteks Eesti tudengitega) võrreldes on mu õpingud meelakkumine.
Hakkan nüüd usinalt õppima
"üldse olen ma siin rohkem filme vaadanud, kui oma elu jooksul kokku, mul on tunne".
VastaKustutaIsn't that the point of your studies, dudeeee?
mmm tahaks ka nii õppida.
Lööna.
nakaa, õppematerjalide osas olen vaid 3 filmi näinud, ülejäänud on oma lõbuks olnud ja Liina usu mind!! need filmid on igavaaaaad, nii pole normaalne õppida:D
VastaKustuta