Viimane nädal

Ees ootamas mind tegelt 4 päeva veel, siis lahkun siit armsast linnakesest. Karin on ka veel siin. Nädala alguses käisime Glasgow, kus tänu ilmale suurt sittagi teha polnud 3 päeva. Meid houstis üks Stuart, väga äge inimene. Üks õhtutest kujunes meil õudukate filmivaatamiseks. Paranormal Activity, kus ma pidin hirmust teadvuse kaotama, aga pärast seda, kui ma ütlesin I wonder if it was all fake, ütles Stuey OFCOURSE it is!! siis ma ei kartnud enam üldse. Teine film oli Candyman, ma ei julgenud end enam peeglist vaadatagi. Suutsin end nurgapoes alandada, korduvalt, sinna ma enam kunagi ei lähe. Ja tõesti noh, ilm oli ikka tase, kui me seal olime. Ja siis kui aeg Stirlingu poole tulema hakata, siis oli muidugi ääretult päikseline. Ja imelik oli Karinit üle pika aja näha kellegi võõra korteris ja veider oli eesti keelt lakkamatult rääkida. Siis tulime siia linnakesse vaatasime ringi, näitasin talle kohti ja avastasin ise paiku, mida ma varem oma üllatuseks näinud polnud. Karin ööbib siin ühe Crisi juures, kes ka mu koolis õpilane, neljandat aastat. Millegi pärast oli vaja meil koos nende tüüpidega ronida mingi suvalise tšiki sünnipäevale. Seal oli üüberigav kuni selle hetkeni, kui Crisi sõbrad tulid ja nad ka ei teadnud mitte üht inimest. Kõik läksid kluppi, me mõtlesime et elusees sinna ei lähe. Läksime kuskile puppi ja võtsime kõk ühed pindi. Siis aga oli vaja parandada väike viga, nimelt ma polnud kunagi viskit joonud. Järgmisel hetkel oli mu ees klaas viskiga ning noormehed õpetasid, kuidas viskit õigesti juua. Ma ei tea, kas asi oli mu joobeastmes tolleks hetkeks, a suht nauditav elamus oli. Karin nii ei arvanud. Lõpuks visati meid pubist välja ja no ikkkka lõpetasime kuskil klubis. A tegelt jumala lõbus oli, nalja sai palju. Jee, mu esimene siinne klubielamus. Tulime kõik koos tagasi Crisi korterisse, siis matšomehed eputasid oma kitarrimänguoskusega. Nüüd jõuangi jutuga sinnamaani, et hommikul polnud kuigi tore ärgata, a Cris hüppas just toast läbi ja andis mulle omleti, jeejee keegi tegi mulle korraliku hommikusöögi. Täna pidime sightseeing'ima, aga jääb vist nigela enesetunde tõttu ära. Lähme peseme pesu hoopis ja oleme ägedad. Õhtul õhtusöök, Karin põrutab vist Edinburghi edasi. Eile oli äge ringi käia, tahtsin Karinile erinevaid vaateid näidata linna kõrgematest kohtadest, see osutus aga läbikukkumiseks, sest mingi nõme udu oli kõikjal.
nämnäm ma nüüd oma omleti kallale