neljapäev, aprill 1

Prestiwckis oli tore perenaine, jutukas ja tundis üldse huvi igast asjadest. Ilm oli nii ja naa, oli vihma, päikest ja vikerkaart. Tuuline oli läbivalt kogu aja. Und öösel ei tulnud ja kui tuli, siis helistas ema rõõmsal toonil ja küsis kas ma olen juba lennujaamas. Ma saan aru, et kellakeeramine ja ajavahe, aga hommikul kl5 mul sinna küll asja polnud. Hommikusöögi ajal ilmus kohale keegi vanem meesterahvas, kes väitis, et ta tihti Tallinnas käib esinemas ja kuuldes mu küsimust, kas ta Austraaliast pärit on, kajas maja valjust naerust. Lõpuks sattusin ühe lennu peale selleMaamees otsib naistRutiga ja ta PEREKONNAGA, kes on nagu ühe vitsaga löödud. Õnneks ma tegin topelt kindlaks, et ma nende lähedale kuskile ei istuks. Sain lennukis magada. Hakkas seiklus Riias leida üles bussijaam. Iga viimne kui üks inimene ütles et toosama hoone ongi bussijaam, mis osutus pika pusimise peale siiski rongijaamaks.

Läks aega, leidsin õige koha üles. Piletid välja müüdud! Ma tahtnuks nutta lihtalt. Lisaks kõigele ülbitses minuga Ecolines’i müüa, ma ajasin kogemata Eurolinesiga sassi. Siis laamendasin Eurolines’i ukse taga, sest seal oli paus. Pärast soovitati siis jah kl 18.30 kerjama minna istekohta bussis, äkki leidub mulle kohake. Vihahoos nagu ma olin, mitte eriti avasüli kerjustele oma viimset raha ära andma, tuli keegi 20 santiimi nõudma. Lõpuks sõimas mind see kerjus ja ka ümberringi olevaddaamikesedsest mul ei leidunud raha talle anda. Väljas vihasena lagunevate ja ka läbivettinud kingadega istudes arvati veel, et ma tööpostil olen. Ja ega ma vist väga õige otsuse ei teinud ostes Terranovast kõrgete kontsadega saapad, sest oli võimalus, et ma tolles masendavas linnas veel 3 h pean passima. Õnnnneks sain ma bussile, 10 senti jäi piletist puudu, sest mul siiski jäi südametunnistus piinama, et ma oma kasutut 30 senti ära ei andnud ja ma siis loovutasin selle järgmisele kerjusele. Maailma, eriti veel selle riigi inimeste peale olen ma muidugi siiani vihane.

Kodus oli vist pingelangus, ühtlasi närvipinge ja muu stress, mille tagajärjel mu enese- ja kõhutunne mind alt hakkasid vedama. 2 päeva iiveldas nii mis kole ja mul oli teel koju kolmas kõige jubedam kogemus mu elus. Ei, kui ma arvestan need 2 õudust Riia bussijaamas, siis kokku on neid 5.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Aasta lõpu värgid

Ragulil oli just 2 nädalat vaba, sest kooli vaheaeg oli ja ta töötab erakoolis, seal antakse lastele rohkem vaba aega. Otsustasime minu auto...