teisipäev, juuni 1

Better than great news

Ja ma kolisingi juba oma uude koju! Nii hea tunne on. Siin on nii äge. Ja poisid on ägedad, kellega koos hakkame elama. Nad üritasid juba frisbit mängida, aga kõikidest visetest iga vise läks maandus kõrvalaias nõgeste keskel. Sellele järgi minnes saime ka teada, et aiavärava moodi aia osa on lihtsalt sinna asetatud, ilma igasuguse kinnituseta ning teisel pool on umbes 3 meetrine kukkumine. Lahtipakkimine pole suure hooga käima läinud, sest me, eriti Laura lihtsab veedab aega mitte midagi tehes ja mööda mu tuba tatsates. Ja ma JUMALDAN oma toa akent!!! See on see katuseaken, millel on ettetõmmatav kate ja ma saan üle pika aja täiesti pimedas toas magada, isegi päevasel ajal. Vaade on ühelt pool kahele kirikule, teisele poole massiivsetele rikkurite majale ning otse ees ilus rohelus. See-eest avaneb Laura toas vaade vastasmaja telliskiviseinale. 
Käisime ka poodides, ostsin suuuuure 2x2m teki omale ja voodilinad. Õhtul ootab meid õhtusöök Cory poolt, kana, ahjukartul,mingi salatiteema ja väike vein. Poes anti talle kahe veini asemel vaid üks, sest ühel meist polnud dokumenti kaasas, üsna huvitav loogika. Enne einetamist vaja campusest läbi käia, arstil ning oma ülejäänud asjad oma ühikatoast ära tuua. Mis tähendab, et ma saan viimast korda oma jalga sinna tõsta ja siis ei ealeski enam! See tuba näeb seal sama endine kong nüüd välja nagu siis, kui ma sinna esimest korda sisenesin, polnud väga meeldiv.
Õhtul tuleb mul magus uni, ma olen suutnud peaaegu iga õhtu lõpetada Olaga filme vaadates, nüüd ma loodan, et me Lauraga koos elades lauslolliks ei lähe.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar