Esmalt, mul on õnnestunud iga päev päevitada, nii ka täna. Peale mu võrratut kokkamist ja õhtusööki kolisin oma läpakaga rõdule, kuhu alles õhtuti päike paistab ja näe-võtab teine ikka veel! Ma ütlen, ma olen pruun! Aga ega see lust ja lillepidu kaua kesta, sest ma sain tööle ühte hotelli adimistraatoriks läbi Evelini, sänks Essi! Samas, ma olen öistes vahetustes, siis vutvut koju ja õue magama, aga enda mõistuse nimel ma vist seda siiski ei tee.
Teiseks, kui ma olen juba piisavalt pruun ning piisavalt siiber öösiti tühja istuda, on aeg minna Austriamaale reisile. Tuleb üks hiiglama kultuurireis. Töökohaga ka vedas selles suhtes, et nad mulle selle reisi jutu peale ust ei näidanud. Ja kuna töö on leitud, võin ma südamerahuga alles enne semestrialgust tagasi Šotimaale imbuda, mis tähendab loomulikult septembri keskpaika.
Mitte ainult pole mul õnnestunud hoida enda toas täielikku korralagedust vaid kogul teisel korrusel, kaasaarvatud Karini toas. Ma ei saa aru, kuidas mul see õnnestus, aga mis parata, kui lohaka tudengiharjumused juurdunud on.
Tahaks bassusse hüpata ja sinna jäädagi, kui meil see vaid oleks. Ja ma siin viskan silda, sest inglise naelte väärtus aina kasvab ning ma saan kerge vaevaga nüüd ülekandega oma augusti üüri juba ära maksta. Ülejäänud raha löön laiaks, I say
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar