laupäev, august 21

Rahul ja siis mitte

Ma olen üheaegselt jõudnud sinnamaani, kus ma mitte midagi ei muudaks, teisalt on miskit ikkagi, mis nii hinge riivab. Õnnelikuna kas või teeks oma topelt ja ka öiseid vahetusi. Võin üle elada ka pidevalt kõhedasse ja inimtühja koju mineku pärast tööd. (Võileibadest toitumist ma naudin, sest varsi on TERE TURBONUUDEL 3 korda päevas.) Siiski mul on hea meel olla põnevil uue õppeaasta pärast. Uued inimesed, uued kohad, tegemised, naljad. Ma olen õnnelik, et ma ei pea nii maailmakurb olema varsti kättesaabuva jalgalaskmise pärast. Või kas on nii? Ja ma ei tea. Ma tean, mis ma tahan. Väga selgesõnaliselt. AGA, kui seda õõnestatakse, siis ma lähen peast lolliks lihtsalt! Aga ikkagi on the bright side, esiteks suve lõpp tuleb nii tore! JA oi milline kõva aasta sellest tuleb! Mu suured paljutõotavad lootuseponnistused on vilja kandnud, ma sain teada, et Stirlingusse läheb sellest aastast üks Eesti tsikk, kes antud juhul ka eesti keelt kõneleb. Ta sai mu kontaktid ja nähtavasti suhtleme end surnuks. JA üleüldse, pange vaim valmis, varsti ilmuvad kõikjale pildid sügissillerduses Šotimaast!mwhaahaa (tegelt selleks on vist liiga vara)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Aasta lõpu värgid

Ragulil oli just 2 nädalat vaba, sest kooli vaheaeg oli ja ta töötab erakoolis, seal antakse lastele rohkem vaba aega. Otsustasime minu auto...