Suure tuhinaga sain enne reisi endale uhke npnk tudengi pangakaardi. Eile välja käies pööras Evelin tähelepanu, mis mu kaardile kirjutatud on. Selle kohaselt käiks ma nagu RSA Music and Drama ülikoolis, mis asuks siis Lõuna-Aafrika Vabariigis. Ma nüüd ei tea, kust kohast nad selle veel võtsid.
Meanwhile, sisendan endale positiivset ellusuhtumist, sest muidu oleks ma ammu juba peast hall. Ja kui asjad vähem korda läheksid, oleks palju lihtsam elada, aga tekib nõnda tõpralik enesetunne, mis ei lase jällegi elada. Lahendusi otsides tundub ka üks hullem kui teine ja ma ütlen, mitte midagi tehes on vägavi võimalik probleemi süvendada.
AGA olgu tänatud oo taevane õnn, et on olemas võimalus tunda väikestest asjadest rõõmu. Stasil käisime külas, kellega oli tore juttu puhuda ja oma longavat vene keelt praktiseerida. Nädalavahetusel oli päris kena klassikaaslased ka üle kaeda. Venna soolaleival käisime, õhtul kogemata nägime Gretet, kes oma vapratelt ringreisidelt lõpuks ometi tagasi on ning tantsugi vihtuda saime! Homme on grill @ Anete's, mis saab ka üks paras ports olema.
Juhheiia varsti on Müto!!!!