neljapäev, jaanuar 20

Vaheldusest

Ma teate muud ei teegi, kui mängin tetrist feissaris, sest muud pole teha midagi, või ei viitsi teha. Trenni teen ka ja peika pool käin. Mu eluunistus olla talvel pruun hakkab täituma. Ühesõnaga, vajaks nüüd varsti jälle vaheldust, Šotimaad. Aga samas ei viitsi minna. Nagunii varsti tekib ilge vajadus juba minna, duty calls! Vaatasin põgusalt oma tunniplaani, mis suure mõttetöötulemusena lõpuks ometi internetti üles pandi. Ja ei meeldinud, mida nägin. Aga nagu Silje ütles, läksin ma sinna siiski õppima, mitte töötama. Tolle hetkeni on muidugi maa ja ilm aega, nädalavahetuseks lähme Kuutsekale, kus mul on võimalus end sodiks kukkuda, sest alguse saab Pireti lumelaua lend. Viimasel hetkel ehk siis eile torkas pähe tõsiasi, et meil polnud kohta, kust lumelaud ja see muu kama kõik laenutada. Õnneks kõik mured on nüüd lahendatud ja mul veel vaid pakkida vaja, oi ma ei jaksa oodata, et lauda sõita esimest korda.

Ja kui ma sekundiks mõttesse jään, jooksevad mu silme ees tetrise klotsid. Ma nägin üks öö isegi ulmelist und, et see t tähe kujuline klots kukkus juba olemasolevatest klotsidest mööda, no mis nali

reede, jaanuar 14

Tohohullu, tegin siin hetk tagasi ponnistusi oma figuuri kallal, kui ma taipasin, et olen unarusse jätnud Oruvalitseja! Mis mul viga on?? Ma juba kevadest saati ei vaata seda, aga ma ju alati olen tahtnud. Niisiis, nii pea kui ma oma suurematest lihasvaludest taastun ning väikseks snäkiks redist olen hankinud, otsin ma siva üles, kus maal mul see meeletu sari pooleli jäi.
Meanwhile pean ma mainima ära, sorri Mannu, kuidas Mariann meil töövestlusel käis ning mina sattusin temaga koos sellele seigale otsima õiget kohta, kus töövestlus oli kokku lepitud. 2 korda suutsime valesse hostelisse sattuda, tegelikult see teine hostel oli mingi täielik rentsel ja ma ei saa aru, kuidas seda ikka veel hosteliks peetakse, aga siiski oli Mariann meie esimese külastatud hosteli nimes nii kindel, et õige koht on. Siiani on müsteerium, mismoodi kogu see asi nii välja kukkus. Lõpuks jõudsime Backpackersisse, kus tundus ülimega äge, veel hiljemgi sai arutatud omavahel kõige esimesena vastuvahtivat nägust austraallast. Selgus, et seal töötab meie kunagine koolikaaslane Triin, tore oli temaga esimest korda elus vestlust arendada, meeeeldis. No kui see vanalinna vahel jooksmine lõppes, seadsime sammud solaariumisse ning lootes, et ükski authority seda ei loe, ütlen ma, et me vist rikkusime ühe solaariumi ära, sest ma viskasin üle kabiini Mariannile kreemi, se tähendab siis selle aparaadi juhtmetesse, kust seda tänini pole kätte saadud...ning Mallul korralik päevitus saamata, ent õhtul pilku peale heites oli küll kuradi pruun teine.
Mingi hetk käisin Evelini ja Sünnega Balou's rütmikate lugude saatel ning kohati lausa sambat tantsimas. Megahitist "Liigutage peput" too noormees oli ka platsis seal. Peale burksi söömist oli lõpuks aega leida takso, mida oli telefoni kaudu kätte saada täpselt null, leidsin ühe vaba bussipeatusest. Olime sunnitud pisut vabaduse platsi juures tiirutama, sest ma avastasin, et kogu sull on laiaks löödud, kaarega viidi mind Sünne ja Evelini juurde, sain eluga Sünnelt 5 euri ja läksin koju. Pärast Mihkli tööd tuli ta minukale, oli ukse peal minu rahakott näpu vahel, mul jõudis silme eest 50 erinevat lugu läbi joosta, kust effffing kohast ta selle leidis. See olevat olnud kuskil hanges...
Nüüd elan homse nimel, mil ma poodi lähen ostma koogi jaoks asju ning loodan nii väga et ma ei feili, sest see kook läheb mu issile. Pühapäeval lähme talle külla. Saan Eesti rongi peal ka sõita! Ja muidugi lähen uuesti oma uue pangakaardi järgi, nii pikk lugu, aga kokkuvõtlikult öeldes hakkas pihta üks igavene jebimine internetipankadesse sisse logimisega ning koodide mäletamisega, kui mul ühtäkki pähe torkas, et mul üür maksmata on. Õnneks on meid veiniga varustav korteriomanik Frank ülimõistlik. Mul siiani maksmata

esmaspäev, jaanuar 3

Aastavahetuse bummelung

Taaskord oli juba 30ndal väike etteaimamatu pralle, mille tagajärgedest aitas välja tulla jäägu. Ning siis oligi päriselt aasta viimane õhtu, mille ma ära saatsin Liisi ja ta emmega Vabakal. Kift oli, vahelduseks nägin uue aasta saabumise kainena ära. Tasapisi hakkas kell saama 2, ehk siis Mihkel sai töölt vabaks ja tõeline pidu võis alles alata, pühhhha jumaaal, tähistamine kestis kella 1ni päeval Tacos, kus lihtsalt ei jäänud öö ega hommik läbi inimesi vähemaks. Ja see õhtu oli nagu eelmise õhtu koopia, lõpetasime samades kohtades, ühe Mihkli sõbra tagahoov on Taanikuninga aed, no on vast vedand. Eile käisime emmega maal, mõtlesin, et no selleks hetkeks ikka juba värskem olemine, aga tutkit. No ja siis tulime tagasi koju ja ma vedasin täitsa üksinda Karini voodi enda tuppa ning mässasin mööbliga, tulemuseks on king size bed! Ja kurat solaariumisse pole ikka jõudnud veel, selle vea peab parandama

Aasta lõpu värgid

Ragulil oli just 2 nädalat vaba, sest kooli vaheaeg oli ja ta töötab erakoolis, seal antakse lastele rohkem vaba aega. Otsustasime minu auto...