reede, jaanuar 14

Tohohullu, tegin siin hetk tagasi ponnistusi oma figuuri kallal, kui ma taipasin, et olen unarusse jätnud Oruvalitseja! Mis mul viga on?? Ma juba kevadest saati ei vaata seda, aga ma ju alati olen tahtnud. Niisiis, nii pea kui ma oma suurematest lihasvaludest taastun ning väikseks snäkiks redist olen hankinud, otsin ma siva üles, kus maal mul see meeletu sari pooleli jäi.
Meanwhile pean ma mainima ära, sorri Mannu, kuidas Mariann meil töövestlusel käis ning mina sattusin temaga koos sellele seigale otsima õiget kohta, kus töövestlus oli kokku lepitud. 2 korda suutsime valesse hostelisse sattuda, tegelikult see teine hostel oli mingi täielik rentsel ja ma ei saa aru, kuidas seda ikka veel hosteliks peetakse, aga siiski oli Mariann meie esimese külastatud hosteli nimes nii kindel, et õige koht on. Siiani on müsteerium, mismoodi kogu see asi nii välja kukkus. Lõpuks jõudsime Backpackersisse, kus tundus ülimega äge, veel hiljemgi sai arutatud omavahel kõige esimesena vastuvahtivat nägust austraallast. Selgus, et seal töötab meie kunagine koolikaaslane Triin, tore oli temaga esimest korda elus vestlust arendada, meeeeldis. No kui see vanalinna vahel jooksmine lõppes, seadsime sammud solaariumisse ning lootes, et ükski authority seda ei loe, ütlen ma, et me vist rikkusime ühe solaariumi ära, sest ma viskasin üle kabiini Mariannile kreemi, se tähendab siis selle aparaadi juhtmetesse, kust seda tänini pole kätte saadud...ning Mallul korralik päevitus saamata, ent õhtul pilku peale heites oli küll kuradi pruun teine.
Mingi hetk käisin Evelini ja Sünnega Balou's rütmikate lugude saatel ning kohati lausa sambat tantsimas. Megahitist "Liigutage peput" too noormees oli ka platsis seal. Peale burksi söömist oli lõpuks aega leida takso, mida oli telefoni kaudu kätte saada täpselt null, leidsin ühe vaba bussipeatusest. Olime sunnitud pisut vabaduse platsi juures tiirutama, sest ma avastasin, et kogu sull on laiaks löödud, kaarega viidi mind Sünne ja Evelini juurde, sain eluga Sünnelt 5 euri ja läksin koju. Pärast Mihkli tööd tuli ta minukale, oli ukse peal minu rahakott näpu vahel, mul jõudis silme eest 50 erinevat lugu läbi joosta, kust effffing kohast ta selle leidis. See olevat olnud kuskil hanges...
Nüüd elan homse nimel, mil ma poodi lähen ostma koogi jaoks asju ning loodan nii väga et ma ei feili, sest see kook läheb mu issile. Pühapäeval lähme talle külla. Saan Eesti rongi peal ka sõita! Ja muidugi lähen uuesti oma uue pangakaardi järgi, nii pikk lugu, aga kokkuvõtlikult öeldes hakkas pihta üks igavene jebimine internetipankadesse sisse logimisega ning koodide mäletamisega, kui mul ühtäkki pähe torkas, et mul üür maksmata on. Õnneks on meid veiniga varustav korteriomanik Frank ülimõistlik. Mul siiani maksmata

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar