pühapäev, mai 22

Hiljutised tegemised

Põhilised on eksamiga ühele poole saamine ning kolimine. Eksam muidugi lükati järjest edasi, mis lõppkokkuvõttes tegi 2 tundi, sest kompetentne nagu meie filmi ja meedia osakond on, ei saanud keegi projektorit tööle (osa eksamist oli ühe filmi alguse analüüsimine). Inimesed seal närvitsesid ja sõimlesid, olin vana rahu ise, ma lihtsalt ei viitsinud vihastada, sest eelmised korterikaaslased on mult viimse jõu võtnud ning mul oli nii hea meel, et ma sealt võrratust häärberist tulema sain. Mul on niiiiii palju asju, mis vaevu endisesse Silje tuppa ära mahub, Mihkli asjad on ju ka siin. Sellest korerist tuleb üldse suve jooksul üks külaliste maja, Riikka on mõned ööd siin, Aleksandra elab suvel meil suures toas diivanil, kellegi sõbranna tahab ka siin peatuda mingi hetk ning ärgem unustagem kõiki neid külastamishuvilisi! Nii et tõotab tulla huvitav...
Muul ajal oleme ostnud ühe õllekasti teise järgi ning usinalt õlut joonud. Täna tegime väikse muudatuse oma rutiinsesse ellu, ostsime siidrit nimega Taurus, ma poleks eales uskunud, et ütlen lause "kuule palun anna mulle Taurust" see on auuuusalt maitsev, sama mis Kiss enamvähem. Mihkel on näidanud mulle kohti siin linnas, millest mul pole õrna aimugi olnud.






laupäev, mai 14

Karin ja Ly käisid külas juba ära, pole mahti olnud maailmasuurust sissekannet teha. lühidalt öeldes, sai megapalju nalja, nad kahekesi ikka ülitopskid! Käisime ringi linnakus ning hiljem ka linnas ning no muidugi ka pubis. Nendele sellega õhtu lõppes, aga Aleksandra bläkkmeilis mind, et ma läheks tema ja Siljega edasi klubisse ja vastutasuks lubas ta megalõunaeinet enda juures. Karin ja Ly ajasid mu klubisse ja ise ronisid tuttu...järgmine päev oli mul küll veidi loid see olek, aga no Aleksandra...sellel veel klubigagi ei lõppend õhtu vaid läks oma tuttavate juurde edasi jooma ja ma imestan et ta üldse jalul püsis. Ikkagi oli ta nii tugev ja tegi meile süüa.
Nüüd ma juba mitmendat päeva üksi kodus, nii kõhe oli. Siis aga mõtlesin, et kui murdvargad tulekski, siis mida need hädised tüübid mu korterikaaslased ikka teeks...mingit vara nad kaitsta ei suudaks. Sellest sain ma julgust juurde!
Ja Miku ju juba lennuki peal, teel siiapoole. Tellisin talle amazonist käekella sünnaks, mida ta juba pikka aega tahtnud on, aga kuna ma tellisin 2 päeva tagasi, siis ma lootsin heal juhul seda nädala pärast saada, aga EIIII see oli juba EILE mul kohvikus, kahju, et inimestel nii palju oidu pole mulle öelda, et pakk saabus. Igaljuhul nüüd ma saan talle kohe selle üllatuse teha, kui ta siia jõuab, mitte ei pea ootama veel pool aastat seda. Tööl on veel umbes miljonsada pange pandud, muidugi mitte mina...aga päriselt Josh oma muu žarmi juures on vahel ikka eriti juhm. Ma nüüd hakkan koristama ja ootan juba millal Mikule vastu minna

esmaspäev, mai 9

Ajugeenlane

Tegelt ka olen, sain just oma essee valmis, nüüd see miljon kilone koorem õlult langenud. Paar koormat on veel kanda, siis algab helge suvi! Kuna mul nüüd digitaalse meedia asjad lõpetada, siis tuli meelde viimases seminaris käik, kus ma passisin koolis 6 tundi, ootasin aina oma seminari. Enne olin näinud vaeva ja vaba ning TÖÖTAVA arvuti leidnud, kirjutasin netist üles, kus ruumis seminar toimub, muidugi kirjutasin ma arvutiklassi numbri, mille ma avastasin pärast seda, kui ma teel seminariruumi nägin tüüpe, kelle näod ära tundsin sama aine seminarist 2 kuud tagasi. Hakkasin neid jälitama, sest no igaüks oleks muga nõus, et meie koolihoonete ehitus ON täiesti arusaamatult keeruline. Lõpuks ma jälitasin neid klassini välja, vahepeal tekkis küll kahtlus, kas nad ikka samale seminarile lähevad ning ma vahtisin seal ruumis ringi nagu mingi oinas. Ja siis kontrollisin, et mis numbri ma õigupoolest kirja olin pannud ning siis tuluke süttis...aga see oli mu enesealanduse kahjuks õige klass.
Tööl olen ma suutnud käituda kui hüsteeritsev eit. Ütleme nii et facebook'i ajastul nagu me oleme, ma siiralt loodan, et need teenindusega pettunud kliendid meie kohviku feissarisse oma kaebust ei postita.
Ilmad on nüüd vihmased, Scotland as we know it!




Ja see Jaani ja Marko telepood tujurikkujas on lihtsalt liiga naljakas et seda taluda!
Vahepeal tegin heategu ka, käisime kanuudega järve äärest rämpsu ära koristamas, selles võsas patseerimisest sain ma mingit moodi veel jumet juurde. Ma ise ei olnud aru saanudki oma jumest, a kui seisin Davidi kõrval ning ma ta jäsemeid nägin, siis ma sain aru, et ma olen pruuuuun

neljapäev, mai 5

Mul oli siin tunne, et iga hetk närvid ütlevad üles. Ja pole nagu midagi nii suurt, mis närve sööks, aga no ma käitusin vahepeal nagu viimne närvihaige. Muidugi eks inimesed annavad põhjust ka ning kui kõik sjuuksed tõprad vahepeal on ning ma mingit sitta pean taluma, või mõned khm ei pea lubadustest kinni, siis ei anna kuskilt otsast maha rahuneda. Eile ma meenutasin aega, kui ma ei viitsinud närvigi minna millegi peale ja siis ma sain eriti aru, et mul on ikka midagi väga viga...
On a different note, mu tuba on kogu aeg nii soe nagu ma varem olen kirjutanud. Alati tulen koju ja esimese asjana panen lühikesed püksid jalga ning topi selga, nii ka täna. Laura tuli mu tuppa juttu ajama ning ma märkasin ta jalas villasokke ning seljas hea et tal palitut polnud..ta toas on megajahe, ma ei saa aru, kuidas saab samas korteris nii suur erinevus olla.
Võtsin töölt süüa kaasa, kuid saiakesed unustasin maha, mille üle olen ma õnnelik tegelt. Tegin just oma fantale põhja peale ja nüüd eks ma siis jätkan oma esseed

esmaspäev, mai 2

aaaaaah kuigi ma ei jõua oodata, et ma selleks kooliaastaks ülikooliga ühele poole saaks, olen ma oma uutest ainetest nii ekstaasis, valisin just terveks järgmiseks aastaks ained ära. See võttis küll ligi 2 tundi, sest portaal oli maas, nii tüüpiline. Anyhoo sügisel siis Global Cinema and Culture Theory 1, Public Relations ja Scriptwriting ning kevadel New Hollywood Cinema, Global Cinema and Culture Theory 2 ja Advertising. Nii veider mõelda, et pärast koguni neid 6 ainet on mind ootamas hirmuäratav dissertation, tegelt see on 10 000 sõna, ma ei tea, miks inimesed alati nii paanikas on sellepärast, planeerigu oma aega siis põhjalikumalt...
Ma siin elaks nagu riismete pealt, ei saa süüa osta, sest nagu näha on olnud selle aasta jooksul, siis mu toitu lihtsalt varastatakse, kuradi faking tõprad. Ma ei jõua oodata, millal ma siit ära saan kolida. 3 nädalat veel, no järgmine laupäev tuleb Mihkel, siis annab tappa, kui keegi mu sööki veel näpib.
Noh distsipliin võiks üldiselt sellest alata, et enda järel näiteks vetsus vesi peale tõmmata...või üleüldse uks kinni panna, ma ei saa aru, mismoodi inimesel tekib komme mitte enda järel ust sulgeda vetsu minnes. Nüüd on vist selleks kasvatuseks hilja, aga normaalsed inimesed ka üldiselt kusevad potti, mitte selle peale ja ümber. Vot sellistega pean ma koos elama. Nii et arusaam sellest, et Piret endale toitu ostab, mitte ei pea siin tervet korterit üleval, on vist liiga palju tahetud...ajuoivikud
aga no peale selle, et ma vastutahtmist oma korteris elan, siis on kõik väga hästi, ütlen veelkord-Mihkel tuleb järgmisel laupäeval!!!

pühapäev, mai 1

See nädal

Ilm oli supper, siiani on. Kolmapäeval oli kauaoodatud kajakkimine, mis oli nii üüberäge. Tee sinna oli juba nii ilus ja kui ma nägin seda jõge mägede vahel, mida mööda me kajakkima hakkasime, siis mõtlesin et oo milline au, nii ilus maastik oli. Aga muidugi kui ma juba kord kajaki sisse end lõpuks vedasin, siis jagus mul keskendumisvõimet et kajakiga edsi saada vastutuult, kui jõgi megalai oli või siis, et mul külge ette ei viskaks iga 2 sekundi tagant või et ma põhjast lahti end saaks, sest ma imekombel jäin kinni korduvalt, vaadet ma eriti nautida ei saanud. Lõpuks oli mul ahastus peal, sest ma lihtalt ei jaksanud enam, aga õnneks sai see siis just läbi, mulle ikkagi meeldis nii väga.
Eile tulin Prestonist tagasi, see oli ka nii megaäge. Minni näitas mulle linna, käisime šoppamas, tegime süüa, käisime nende pubis Adelphis, kus tutvusin paljude Minni sõpadega, kõik väga toredad, käisime ka International dinneril, kus Minni sõnul oli hoopis teistsugusem kui tavaliselt, sest paljud on kas koju läinud või reisivad mööda Euroopat. Vau mu käekellale tehti kompliment inimese poolt, kes omab 300 naelast kella, mu oma mmmm nii 30 korda odavam. Ja ta unistuste kell on 5000. Issad ja see oli nii naljakas kuidas ühe soomlanna peika Matt ei saanud üle asjaolust, et Soomes Alli käib perekonnaga alasti saunas ning et nad jooksevad naked in the woods, seda fraasi kordas ta umbes 257 korda. Muidugi kõige põhilisem on see, et vedelesime palju pargis, kus ma sain päiiiiikest









Aasta lõpu värgid

Ragulil oli just 2 nädalat vaba, sest kooli vaheaeg oli ja ta töötab erakoolis, seal antakse lastele rohkem vaba aega. Otsustasime minu auto...