kolmapäev, detsember 28

jõulud ja rahu ja asjad

Kingisoove mul see aasta polnud üldse. Mu meelest oli see piisav, et ma sain parajalt palju pere ja muude sugulastega aega veeta. Mu suurim probleem oli see, et mul varsti raha otsas ja mis rahade eest ma siis Eestis joomas käin. A ma sain siiski jõuluks natuke raha, nii et enam ei pea muretsema selle pärast. Ja üldse on enam-vähem norm, enamik õhtud on sisustatud sealhulgas ka 9gag'iga, kust ma sain teada, et paljudel on oma vanematele nii mõndagi öelda, kuna nad ei saanud ei Ipad'i, Iphone'i või mõnda muud imelist vidinat ja ma siis mõtlesin oma hellale jõuluajale, mil mu kihlus katkes ning pole mul ka enam kodu Eestis, sest emme kolis soome ära ja maja pole mõtet niisama tühjana hoida. Uued elanikud on sellest teinud täiesti oma kodu ja kui ma eile seda nägin, siis ma tahtsin nutta lihtsalt. Aga noh noorte üle peab ju hea meel olema, sest neile seal väga meeldib. Nii et kogu seda saasta see raha võib-olla ei korva, mille ma kingitustena sain, aga no inimesed võiks natuke õnnelikumad pisemate asjade üle olla. Mul on veel hing sees ja siiani õnnestunud enam-vähem rahu säilitada ja kõik võiks vähem tõmmelda ning soovitan ka soojalt mitte kõigi elu ära sittuda, lihtsalt sellepärast et tuleb tuju. Mul on hea meel, et mul veel õlle raha jätkub vähemalt ja loodan, et veel pikaks ajaks, sest muidu võib küll kerge masendus peale tulla.
Tuju teevad heaks tõsiasjad, et mul vähemalt tulevikus pole peavalu Eestisse tõttamise pärast ja et ma lähen juba varsti siit minema kõigepealt Karinile Londonisse külla ja siis tagasi oma koju, nii ootan!

pühapäev, detsember 11

No issand kui õnnestunud päev eile oli. Kuna ma Mustamäest tean täpselt null asja, siis ma eeldasin, mis peatusest ma 13 bussiga ülemistele saan. See läks täppi ainult, et netis olevad bussiajad küll väga täpsed pole ning hiljem selgus, et ka bussid käivad nagu jumal juhatab. Lõpuks loksusin ülemistele, kus oli megalt rahvast, süda läks pahaks. Sain oma uue pangakaardi jätte, kus seekord on kirjas, et õpin Riias. Otsustasin minna nr 2 bussiga linna, mida ma pidin 20 min ootama, sest eelmine just läks. Linnas pidin ka mega kaua trolli ootama ja ka trollis ootama, et see kohalt sõidaks, kui selgus, et see ei sõida üldse. Sain siis 16 peale, kus oli mingi miljon inimest ja üks kurjem kui teine. Heatahtlikud inimesd ei saanud bussist väljagi ilma et neile rusikaga veel selga ei pandud bussile tulijate poolt. Ja seal polnud senimeetritki kuhugi poole minna ja kõik õiendasid ja inisesid, et ÄKKI rahvas liiguks kuhugi. Nii kena oli. JA eriti see, et need õnnelikud istumiskoha omanikud ka aru ei saanud, kui vähe ruumi kõigil on ja üks eit läks eriti marru, kui ma tema poole vähe nõjatusin, sest vahekäigus läks mu seljatagant mingi faking 3 inimest korraga mööda. Ma ei saa aru, kes see on siin igapäevane või mul lihtsalt täiega vedas. Käisin Marianni ja hiljem ka Tormi pool, kus oli lausa vägagi tore ja oh mind rumalat, kui ma jälle netis olevatele bussiaegadele lootsin. Seda 13 ei tulnudki ja mõtlesin, et oleks hea mõte 10 peale minna. Tore et ma siis täiega Mustamäel majade vahel ei ekselnud sada aastat. Vähemalt see üks kord mul mingigi suunataju funkas ja leidsin Tammsaare tee üles. Ma ei julge enam siit korterist väljagi minna enam.
Head adventi ka

reede, detsember 9

Eesti

Tore on Eesti pinnal jälle kõndida. Mul pigem veel parem meel selle üle, et meil reisimine üldse nii edukas oli. Šotimaal oli neljapäeval räige torm. Rongide venimisel kui ka hilinemisel me lõpuks jõudsime lennujaama, kus oli veel külmem ja tuulisem kui õues kohati. Selline tunne, et lennujaamal vajub kohe katus sisse, vot nii kindel on ryanairi lennujaamas olla. Kuna torm läks aina hullemaks, polnud mul erilist lootust ,et lend üldse toimuks, kuid meid lasti normaalsel ajal lennule. Pidime tuule vaibumist ootama 40 minutit. Lennuk seisis paigal, a tundus nagu lendaks, sest see vappus juba maapinnal nii palju. Lõpuks tõusime õhku, natuke aega oli jube aga lõpuks olime rahulikuma ilma käes. Und ei tulnud ja passisime seal niisama. Tahtsime mihkliga teada, et missugused need suitsuta ja lõhnata sigaretid välja näevad ja ostsime. Mingid mõttetud junnid on need, 5 euri maha visatud raha:(
Lõpuks olime kohal, Laura vanemad viisid meid bussijaama, kust meid turva jälle välja visata tahtis nagu mul 2 aastat tagasi oli. A me ei maksnud ega läinud välja ka vaid olime rahus edasi. Buss tuli lõpuks ja ma Tallinnani magasin rahus. Võtsime mäkist hommikusööki, Mihkel pidi otse tööle minema. Ja nüüd olen päev läbi lebotanud. Maximas käisin, kus kõik olid nii elust tüdinenud näoga, suht masendav. Varsti naudin vanni ja filmi. Ja siis jälle tuttu!

esmaspäev, detsember 5

oh issand kui haige ma olen. Nii rõve on olla ja ma näen nii rõve välja juba neljandat päeva, suht sellest ajast saati kui Mihkel siia jõudis. Tahaks aint magada kogu aeg ja samal ajal teed juua ohtralt. Aga ei-ma pidin õppima palllllju, õnneks on kõik assignmentid valmaaa ja lähen neid varsti ära andma. Ja semester ongi läbi sellega.
Eile oli meie kohviku töötajate piduõhtu, kuhu ma minna ei saanud, sest ma lihtsalt olen nii väeti ja kole. Mul oli õhtul üpris paha olla ja Karital olid sõbrad külas, kes seal irvitasid ja naersid arvatavasti mingite heade naljade üle, samal ajal ma unistasin, et mul oleks jaksu üldse nii palju naerda kui ma järsku kuulsin pärast südaööd mingit inimmassi teisele korrusele tulemas ja kisamas. Mõtlesin, et Karita kavatseb mingi läbu oma toas korraldada et no tore on kuid EI, need olid mu kallid töökaaslased, KÕIK mu töökaaslased seisid lihtsalt mu voodi ümber ja laulsid jõululaulu mulle. Siis kukkus Miriam kisama ja võttis välja mingi jõulukaunistuse, mille ta kuskilt rotti oli lasknud. Siis sain ma aru, et ta on teistest vist natuke rohkem purjus. haha poisid raudselt valisid uue ohvri, keda täis joota sest mind polnud seal. Nad olid võitnud mingi Pub Quiz'i ja oma tiimi nimeks olid nad pannud PIRRRRRREEET NOOOOO. Ma ei saa siiamaani väga sellest naljast aru, aga mingi inside joke see on igaljuhul. Ja ma ei saanud paljudest asjadest aru, sest Miriam midagi hõiskas ja Matt valjuhäälitses samal ajal ja teised niisama passisid, kuidas ma voodis nii hädine olen. Siis hakkasid nad ära minema ja kui Miriam viimasena toast lahkuma hakkas, tuli Karita vaatama, et mis teema on ja Miriam lihtsalt aeg luubis kukkus ümber mu voodisse. Seda tahaks uuesti näha jumala naljakas oli. Aaaa ja kuna ma ei läinud välja nendega, tegid nad mulle nii palju kingitusi! Ma sain viina pudeli, teed, Lush'i poest mingeid tooteid, caramel shortbreadi, midagi oli veel ja nende hulgas ka MINU ostetud kõvaketas, mis ma amazonist tellisin, oli sinna hulka pandud ja ära pakitud ilusti. Ma ütlen, see kõik oli nii tore. Tegi mu haigust kohe vähem rõvedaks!
Nüüd meil lumi maas ja täna on ka ilm ilus

Stirling pani vist seekord Eestile ära. Nüüd hakkab jälle see huvitav aeg, kus lume puhul käiakse kummikutega ja kui lund sajab, siis kougitakse vihmavarjud välja. Ma loodan, et jälle mingiks kaoseks ei lähe, et lend koju ikka neljapäeval läheb!

neljapäev, detsember 1

On neljapäev ja homme jõuab mu lover! Oi kui kaua ma seda päeva oodanud olen. Viimasel ajal on aeg nii aeglasesti läinud ja samas ta läheb nii kiiresti.
Esmaspäeval ma ei õppinud vaid laisklesin kuni oli aeg minna ceilidh'le. See on väga šotilik pidu, kus põhiliselt tantsitakse end ogaraks. Kõik tantsud on eriti hüppelised ja oksendamiseni peab keerutama. Sellest hoolimata oli täiega tore õhtu. Teisipäeva hommikul muidugi nii tore polnud, sest ma pidin tööl olema kell pool 9 ja ma lihtsalt surin seal terve päev. Chris oli nii lahke ja ei teinud nalja mu üle ja nii see päev veeres seal. Õnneks tuli juhuslikult palju sellisedi püsikliente, kes on väga jutukad niiet ma sain oma mõtteid mujale viia, kui et oma peavalule ja kui jube mul olla oli. JA kui kell 3 lõi, läksime Mäkki. Sellest einest hakkas kohemaid parem! Kodus me Karitada vedelesime terve ülejäänud päeva. Vaatasime 2 filmi ära ja siis Karita hakkas arvutist mu pilte vaatama, kõik vaatas läbi ja põhimõtteliselt iga pildi kirjeldus oli "ja no seal me olime nii täis." Ma ei imesta, kui paljud pildid olid kas türgist või annimatsist või eelmisest suvest. Siinse aja piltidest ma ei hakka üldse rääkima.
Igaljuhul ma läksin magama ikka mingi kl 1 kuigi olin megavässu ja hommikul ajas mind Karita üles. Ma ütlen see netita elu ei ole kiita. Lihsalt nii igav on. KArita hakkas siin mingeid asju parandama ja kopsima, ma koristasin ja võtsin korteris oma asju koomale hetkeni mil saabus Nathan uue suvalise ruuteriga ja mis ime kombel tööle hakkas. Ja põhimõtteliselt jõudsin ma õppimiseni mingi 2 tundi tagasi, sest interneti saabudes passisin ma feissaris, kus siis mujal. Hiljem läksin Laurale külla ja käisin kohvikust läbi James'i vaatamas. Kodus tuli Silje mu tuppa ja passis oma arvutiga mu voodis ja siis helistas kell 8 James, kes teatas, et tal pole võtit, et kohvikut sulgeda nii et ma pidin uuuuuuesti sinna minema. Ta on ikka eriline frukt kohati. Ja nii see kell on juba pool 12. Me vist Karitaga hakkame filmivaatama. Kuna mul on essee kohe VALMIS. 2500 sõna pow! Peaks olema 3000 aga no keegi ei jaksa sel teemal veel 500 sõna heietada, ma niigi tubli olnud :) Homme alustan pr reportiga, mis on 2000 sõna, nii et kui ma sellest veel vähem kirjutan, siis see on piece of cake praeguse esseega võrreldes.

Aasta lõpu värgid

Ragulil oli just 2 nädalat vaba, sest kooli vaheaeg oli ja ta töötab erakoolis, seal antakse lastele rohkem vaba aega. Otsustasime minu auto...