Life of Brian (või siis piret)

Kõigepealt pean ma mainima kui igav mu elu on olnud. Eelmine nädal oli mul peaaegu ainult üks vahetus tööl ja ma pidin rõõmust lakke hüppama, kui lisavahetuse sain, nii igav ei anna olla ühel inimesel noh. Viimasel ajal olen oma aega sisutanud muretsemisega. Kõigepealt oma essee üle, sel asemel, et see ette võtta ja ära teha (mida ma täna tegelt ka tegin), ning siis selle üle, kuidas ma pole kohal käinud koolis ning kuidas ma hakkan patja nutma, kui eksamite aeg tuleb. ja teiseks oma suve üle, sest kõik plaanid ühtejärgu luhtuvad ja ma EI TAHA et mu ainsad rõõmsad päevad on, kui ma ei pea kohvikus päev otsa ringi jooksma ning saan kodus diivanil vedeleda, sest muu jaoks jaksu pole. Kahjuks on Rock Werchter üleni välja müüdud kuid on olemas Sziget, mis toimub Budapestis ja ma nii kavatsen sinna kas või jala minna. http://www.sziget.hu/festival/programs2012#.T5lvIbMV2co Terve nädal aega möllu läheb maksma 225 euri. Plus kohalesaamine, mille välja selgitamine on suurim peavalu maailmas. Aga kõike seda väääärt, igaüks ütleks seda, kes line-up'i vaatab. Tsekkisime siin üks päev tundmatuid bände ja aina rohkem õhinasse ma sattusin. Täna kui ma veel esseed kirjutasin, tuli kerge masendus peale, sest ma lihtsalt pean umbes 50 korda inglise keeles neid teooriaid läbi lugema ja 100 korda eesti keelseid, sest millegi pärast ma arvasin, et ma oma emakeelest saan rohkem aru, kuid no akadeemilised tekstid on üks suur segadus mu jaoks. Ja ma tõesti veerisin eesti keelset teksti Lacan'i peegli staadiumi teooriast ning sõnastasin seda inglise keeleks ümber, et mingistki loogikast aru saada kui ma sain teada, et selle essee jaoks on üks nädal rohkem aega. Nii et ma suht ei loe enam seda ja joon hoopis õlut, mille ma külmkapi nurgast leidsin. Ja nüüd on uus mure-tahaks pidu panna, aga kohustused ei luba, sest homme vara hommikul on kool ja kui ma ei lähe, siis ma saan väga sita hinde. Aga ma lohutan end sellega, et ma olen sujuvalt nädalate kaupa ikka õppinud seminarideks ja filme vaadanud. Eile vaatasin unega võideldes Matrix'it, mida polnud varem näinud ning ma pean mainima, et selle point on täiega hea, aga no kogu ülejäänud värk küll suht mõttetu. Aa ja eelmine esmaspäev võtsin raamatukogust hunniku raamatuid ja olin muidu õnnelik, et varakult esseega pihta hakkan, ainult, et hakkasin neid lugema mingi üleeile ja avastasin kui kasutud need kõik on. oops. Ja nüüd ma tunnen kui creative ma olen, sest nii pea kui ma teada sain et essee jaoks on sitaks aega, käis mu peast 50 asja läbi, mida ma meelsamini teeks!! Ja nüüd ma asun nende kallale