laupäev, juuni 9

rõhk on sõnal suvi

Suvi on siiani täpselt selline välja näinud, et ma kas vedelen kodus ja ilm on kole, töötan kohvikus ja ilma kiidaks või taevani, tühjendame kodus veinivarusid ja ilm on kole või ma võtan ette kõikvõimalikke koristustöid ning ilm on ikkagi kole. Kaua see jama kestab. Igavus tapab!! Aga siis ma taipasingi, et teeks siis vähemalt midagi kasulikku ning viimastel päevadel olen ma rausa lustiga nõusid pesnud, moppisin isegi meie köögipõranda ära, sest see on ainuke vaibavaba pind, seda pole vist vähemalt kaks aastat siin tehtud. Tõmbasin communal area'd tolmukaga üle, omas toas suutsin lõpuks loogiliselt kõik ümber organiseerida. Sain paljudest riietest lahti, tuba oleks justkui pooltühi kohe. Kohe varsti pesen aknad ära, siis on lootust selgelt õue ka näha. Mul on lihtsalt nii igav, et kui Karita täna ütles, et meie majast kõnnitakse kolmapäeval olümpia tulega mööda, siis ma sattusin lihtsalt nii õhinasse. Me kavatseme minna lippudega lehvitama, Karital on Eesti lipp olemas ja puha. Peaks proovima jõusaali minna, ma palvetan, et mu hüppeliiges haiget ei teeks, sest MUL ON VAJA trenni teha, ma ei jaksa olla enam muidu. Tagatipuks ma lihtsalt stressan nii palju oma väheste töötundide pärast, et maitea noh. Connor vaatas eile mu CV üle ja kohendas seda veidi ning kavatsen mingit kõrvalist tööd otsida. Ei tahaks nagu kohvikust päris ära ka minna, aga kahe vahetusega nädalas ei ela me keegi ära ma pakun. aa me ju aitasime Connoril tema ühikast välja kolida ning tarisime ta külmkapi kaasa, mis on nüüd tema toas mugavuste nimel, ei pea enam allakorrusele ronima, et endale üks õlle või vein haarata. Seda ma ka kohe teen ma arvan. Heaks taustamuusikaks olen ma uuesti avastanud Moby, no päris nauditav teine

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar