Suvi läbi

Okei, mitte, et seda osa aastast oleks saanud suveks nimetada, aga ikkagi, läbi ta on. No peaaegu. Inimesed hakkavad vaikselt Stirlingusse tagasi tulema. Ja muidugi on mul aeg lõpuks oma kodumaad külastada. See aasta lükkus see jah septembrisse. Teisipäeval hüppan taaskord megabus'ile ning suundun Londonisse. Kolmapäeva hommikul lähme kõik koooos lennukile, mina, Karin, Ela ja Ly. JeeJeeee. ma ei tea, kas seda põnevusega oodata või mitte, sest see reis venib nii pikale. Nagu sihtpunkti saamine, aga mida iganes. Saab 9 tundi bussis oma mõtteid mõlgutada ning oma tegude üle järgi mõelda. Vaheldust on ju ikkagi vaja! Nii et nüüd ongi tööl veel viimsed jõupingutused ja siis ma ei pea pool kuud ühtegi kohvi tegema ega poolearulisi teenindama. Ei kurda. Pühapäeval on meil staff night out. Oh. My. God. Ma lihtsalt kardan! Esiteks, meid teades, milliseks me kõik koos muutume, teiseks-ma avastasin just hiljuti, et rumm ei lähe kohe mitte, sest siis hakkan ma lihtsalt käratsema ning õlu ka kuidagi ei istu (MIS TOIMUB?!?!), kolmandaks avastasin ma ka seda, et mul puudub igasugune taktitunne. Või siis vähemasti see osa mu mõistuses, mis sunniks mind enne mõtlema kui ütlema. Ma olen juba üsna mitu parajat pirni maha pannd. Kohutav. Eile ma tööl lõpuks ütlesin Mattile, et PALUN AITA MIND ja et ta sunniks mind vait, kui ma midagi ütlema tahan hakata kuid tema arvas, et nii on palju lõbusam. Las siis Piret teeb marki maha ja ma mainin, et KOGEMATA solvab kõiki. Tegelt võiks vist ise ennast rohkem jälgida, aga nagu siiamaani näha on olnud, siis sellest pole mingit tolku. Nii et peaks tulema põnev õhtu! Ja siis järgmine päev saan ma rahus piinelda, ning siis lähengi Eeeestisse. Ja loodetavasti saan rahu ja vaikust. Ja ainult kõike meeldivaid asju. Mis rõõm on kõiki näha. aaaa ma sain ühtlasi just oma tunniplaani teada. See ikka iga semestri järel läheb aina etemaks. Loomulikult on mul ainult 3 ainet nagu alati on olnud. Ja nädalas on mul 3 seminari ja üks loeng. Pole paha. Ja ma suutsin vähemalt oma elu nii palju organiseerida, milleks mul oli terve suvi aega, aga ega siis milleks olulistele asjadele mõelda....igatahes ma kirjutan lõputöös karakteritest filmides, kellel on lõhestunud isiksused või identiteedi probleemid või isiksusehäired jne. Ja siis kuidas vaatajele nende lugu on edasi kantud. Mul seda ideed kõvasti lihvida vaja. A tunne on mul selline nagu oleks mingi elusuuruse töö juba ära teinud. Vähemalt on idee olemas. Kuna Laura tuli üleeile tagasi, otsustasime minna Settle Inn'i õllele. Seal juhtus olema folk music night. Issssand kuidas ma jumaldan seda muusikat! Ma tahaks konkreetselt seal pubis elada. Igatahes, ajasime juttu ning viisime üksteist kurssi. Ja siis hakkas muga juttu ajama üks mees. Nagu kõik ülejäänud siin linnas, teavad kõik teda nägupidi ning tal on vend, kellel sama kuulsus. Ja kuna see eile õhtune tüüp nägi, kus ma elan, sest ta tegi mu naabritega suitsu õues, kui ma koju tulin, siis hakkas ta eile küsimustega pommitama teemal inimene meie naabrite katusel. Kunagi KArita purjus peaga kukutas telefoni aknast välja ja kuna meie naabrite maja on madalam, otsustas ta mööda katust turnima hakata. Ja nagu nüüd selgub, siis suht mingi iga suvakas ka teab sellest. Nice. Stirling on juttude levimise poolest lihtsalt väikseim koht üldsseee