esmaspäev, detsember 10

Olen nüüd mõnusasti Silje toas end sisse seadnud. Sest miks ma peaks oma toas külmetama, kui ma saan vabalt siin toas soojas vedeleda. Nii mõnus ilm on ka väljas, päike soojendab tuba ja puha. Ja saab taas nautida üht vaba päeva. Ei tea kohe, mida peale hakata. Meil oli plaanis Bridge of Allan'is brewerisse minna, aga nagu alati, ei saanud sellest plaanist asja, nii et ootan õhtut, et uuesti pubisse minna. Ma avastasin, et olin, eelmine nädal nii palju tööl ning ma VANDUSIN endale, et ma ei lähe Nicki sünnale, sest ma lihtsalt ei tahtnud pohmellis vireleda terve reedese päeva. Aga siis loomulikult võttis võimust see osa minust, mis ütles et WE ARE YOUNG ja et ma võin teha mis tahan ning ma siiski läksin sellele sünnale. Soojendasime end lõõmava radika kõrval Silje toas koos veiniga. Seejärel läksime Tescosse, ostsime veel veini, saime kokku Riikkaga ning üritasime mu google mapsiga kuidagi Nicki maja Riveride's üles leida, mis osutus keerulisemaks kui me arvasime. Kuna me ei saanud mitte midagi aru, siis ma lõpuks otsustasin veini lahti korkida ning võtta selle seiklusega rahulikult. Siis selgus, et ta maja polnud üldse kuskil keerulises kohas. A muidu oli tore õhtu, liiga palju veini aint. Ja läksime Fubar'i, kus me targa peaga veetsime oma tantsutunnid otse kõlarite kõrval ning ütleme nii et ma suutsin nii mõnedki kliendid järgmine päev marru ajada, sest ma lihtsalt ei kuulnud mitte midagi. Peale pidu läksime äftekale tagasi Nicki poole (MIKKKKS??) kus ma nagunii kaanisin vett terve ülejäänud õhtu. Teel sinna tärkas Aleksandras taas tung paar head nalja maha panna nii et ta hakkas inimeste nimesid väga magedal viisil riimuma. Ja Colinist sai suur naerualune, kuna Aleksandra ei jäänud vaid oma "Colin, how you rollin" ja "Colin are you fallin" ja how convenient et ma ta käevarrest kramplikult kinni hoidsin, et mitte sellel väga libedal jääl mitte libastuda NING ta kukkuski. Noh, koos minuga. Väidetavalt lahe vaatepilt oli, a see oli nii valus. Hah, ja ta kaotas ühe oma läätse ära. Siiani süüdistab mind selles. Lõpuks mina ja Riikka suundusime tibusammudel tagasi linna. Järgmine päev, ohhhh issand, oli nii valus. Päriselt, ma pole nii valudes olnud vist. Laupäeval oli enamik valu õnneks kadunud, aga siis avastasin, et mu käesivarred on megaaavalusad. Mõtlesin, et no ahhh, kas ma kandsin kedagi süles või ma turnisin kuskil või missss...a siis meenus, et me tegime Coliniga käesurumist. Ja see omakorda meenutab mulle, kuidas üks klient meil murdis väga suure osa oma käest käesurumise tõttu ja kuna ma nägin seda armi, mis mööda kogu ta käsivart jookseb, otsustasin, et hoian käesurumisest eemale. Ja ma ühtlasi mõtlesin endamisi, kuidas ma tõsiselt enam kunagi ei joo, a eile oli tööl nii masendavalt õudne, et ainuke asi, mis mu vihapisaraid tagasi hoidis, oli mõte ühest heast pindist. Läksime siis Lauraga peale mu tööd otse Droughty'sse, mingi hetk ühines Aleksandra ja seejärel Nick Ja Damian, täitsa tore õhtu oli. A kuna Nick otsustas laupäeval ka sünnat pidada (kuhu ma loomulikult ei läinud), siis nad olid suht poolkoomas, eriti nende üüratut pubitoitu, mis nad City Wallsis sõid. Nii naljakas oli. See toidujutt teeb kõhu tühjaks, peaks vist hommikust minema sööma. jejee PS! Modest Mouse on teema! taasavastasin nad, peaks uuesti KArinile tänulik olema. Tänks, sis.!!! NAd on lihtsalt niii ägedaaaad

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar