neljapäev, detsember 6

Vaba aeg

Mu vaheaeg hakkas niiöelda ametlikult esmaspäeval mil ma viimased kaks esseed ära andsin. Eksameid mul pole ja tunnid on juba ammu läbi. Ja need esseed ka venisid nii mis kole, sest ma sain juhuslikult mõlemale pikendust, sest üks õpetaja suutis suht käkki keerata meie esseedega ja teisel juhtus mingi õnnetus. Ja kuna mul oli VEEL rohkem aega neid kirjutada, siis ma suht tegelt lükkasin nende kallal töötamist edasi pidevalt ning loooomulikult, kui mul oli viimne häda käes ja ainus võimalus oli nädalavahetusel peale oma tööd neid kirjutada, jäin ma haigeks ning mul kulus umbes poole lause kirjutamiseks kümme minutit. VÄGA ebameeldiv. Loo moraal-ära lükka asju edasi, hiljem tänad ennast. Aga ma ei usu et keegi kunagi sellest midagi õppinud oleks...A ma pakun, et ma jäin peale ceilidh't haigeks. Või noh peale ceilidh läksime klubisse ja seda loomulikult ilma jopedeta. Õudne. Ja nii rumal. A vähemalt sai sinna mingi 3ndat korda jõutud sellel semestril. Ma vaatan, et meil ikka mega äge tundegielu täies hoos....not. Ma läksin vot nii hoogu, et mu lõputöö jaoks pole praeguseks vaja enam midagi teha, aga ma ei saanud ju ometi raamatukogust ilma raamatuteta ära tulla ning eks ma siis otsisin veel vajalikke kirjatöid, mida lugeda...noh oma huviks kasvõi. Igal juhul mu külmetust ei teinud üldse paremaks asjaolu, et ka siia lumi maha tuli ning meil toas on suht samad külmakraadid mis õueski. Sorri, eksin-Silje tuba on tõsiselt nagu BAHAMAS, ma ei suuda uskuda, et ta tuba nii soojaks läheb. Ma just käisin seal oma koibi soojendamas. Ta nüüd ju tagasi Norras ja siis saab ta toas salaja käia. Ma kolin vist sinna natukeseks ajaks mul selline tunne. HAHAAAAH ja parim nali on see, et kui ma siin poolkoomas oma esseed kahe teki all kirjutasin ja vahetevahel aknast välja vaatasin, siis alati oli märgatavalt vähem lund. Ja siis ma olin suht kindel, et nii pea kui päike end korrakski näole annab, on see lumi kohe läinud, aga võta näpust-seda leidub siiani veel mõnes kohas. Päriselt, kui ma esmaspäeval koolist tagasi tulin, nägi bussiaknast loodus välja täpselt nagu kevadel kõik tärkama hakkaks. Igal juhul ükskõik kui sitt mul olla on, mul on nii faking hea meel, et see õudus möödas on, ma ei jaksa ega viiiiitsi õppida enam!!! Ma ei teinud isegi välja, et ma täna varem pidin tööle minema ning mind üksi jäeti pooleteist tunniks. Ja siis teada sain, et töötan esialgsest 5.5 tunnist 9 tundi. Ja mitte just parima enesetundega. A peale töö on mul niiiii palju vaba aega. Üks päev ma isegi pesin nõusid, kuigi minu kasutatud oli umbes 1/50. Ja siis vahtisin niisama igasuguseid seriaale. Ja tõmban igasuguseid soundtracke, mida ma siiani pole viitsinud teha või pole meeles olnud. Ja korrastan oma läpakat rämpsust. Ma ei teadnud, et programmide uninstallimine nii kaua aega võtab, jeeeeeesus. Ja kõik need filmid, mida ma pidin vaatama ja mitte kunagi enam nägema ei pea lähevad otsejoones prügikasti. YASSSS. Parim kogu selle suhteliselt mõttetu tegevuse juures on see, et ma ei pea süümekaid tundma, sest kuskil pesitseb mingi poolik essee. Ja mõtlema ei pea. oooooh on see vast elu. Nüüd ma ootan, millal sellest mõttevaegusest uuesti kopa ette viskab:D seniajani kavatsen ma vegeteerida ja tööl käia ning mitte kummagagi üle pingutada, lets live in harmony

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar