reede, jaanuar 4

Londonist tagassi

Ongi kaks nädalat mööda läinud! Tundus nii pikk aeg, samas tundub liiga vara, et tagasi olla. Täiiiega tore oli! Parimad jõulud. Emme jõudis samal päeval mis mina, käisime Kariniga tal lennujaamas vastas ja puha. Linnas käisime natuke turistimas, väga palju ei viitsind ega jaksanud, sest kotte oli palju ning lõpuks suundusimegi Camdenisse. Ööbisime Ly töökaaslase majas tema toas. Üsna omapärane elupaik peaks mainima. Vetsust kasvab aknast sisse mingi põõsas ja köök asub kuskil koridoris. Siis kui elekter otsa sai ootamatult, siis me pidime mingisse IKS aparaati raha panema. MAisaa aru, kuhu see raha läheb siis...
Aga muidu oli ok. Käisime iga päev palju ringi. Emme oli toonud enam vähem kogu oma käsipagasi täie 10 kilo kommi, mida me siis õhtuti ohtralt nosisime. Siin on üks hea nali kalli ema poolt, kes tõi kuskilt reisilt meile kala. Siis selgus, et see pidanuks olema sardiinid kaetud piimašokolaadiga. Ja need lihtsalt haisesid nagu päriselt kuivatatud kala, võeh.
A siis selgus, et see paber aint haises, muidu olid jumala head šokolaadid :D Jõuluõhtul tegime ise õhtusöögi.
See tuli niii hea välja. I love Morrisons! Sealt sai väga eestile lähedast toitu. Ja emme loomulikult oslab meist kõige paremini süüa teha, nii et win win oli. Vaatasime pühade puhul The Elf'i ja Stardust'i ning jõime veini. 25'ndal olid kõik kohad kinni, isegi bussid ei käinud. Jalutasime siis Hampstead Heathi, ma muidugi oma kõrgete saabastega, sest teised madalad olid juba miljon korda läbi vettinud ning ma leidsin, et oleks ebainimlik neid edasi kanda. Valus aga edukas jalutuskäik oli. Nii hea rahulik. 26ndal hakkasid igal pool aled ning eks me siis mõtlesime, et kaeks üle need odavad hinnad. Little did we know et poe ees olid barrikaadid üles seatud ja järjekorrad, et üldse poodi sisse saaks. Täielik loomaaed. A no mida sa ikka ootad, Oxford street ongi üks loomaaed. Aga ikkagi leidsin omale teksad, saapad ja kampsuni. Rohkem ma ei jaksanud selles hulluses süveneda. Mingi päev käisime mingis galeriis ka, kus ma ei saanud ühestki tööst mitte midagi aru. Asi läks aina paremaks ühest ruumist teise minnes, kui ühel hetkel vedeles maas lihtsalt kahekihiline tellisehunnik ning ühes teises toas oli mingi meeter korda meeter must maal seinal. Siis ma ei saanud enam naeru varjata, a tegelt lahe oli. Mul oli vist meeltlahutavam kõiki neid kunstihuvilisi passida. Siis käisime veel Winter Wonderlandis, see oli nii äge! A räigelt ülerahvastatud nagu ikka. Seal oli nii palju lahedaid aktrakstioone. Me mõtlesime Kariniga, et millise peal oleks kõige vähem tõenäoline, et me oksele hakkaks ning läksime siis sellele, kus istud ringis, siis aeglaselt hästi kõrgele tõuseb ja siis järsku alla langeb. Jeeesus. Seal oli veel igasuguseid putkasid ja siis järsku leidsime mingi üüüüüratu Oktoberfesti püsti pandud hoone. Sees käis räige tants ja trall ja kõik käisid ringi liitriste õllekannudega, nagu õige värk ikka. Ja siis läkski mingi hetk emme tagasi Eestisse ja meie siis Kariniga õhtul koos Heidiga pubisse läksime. Saime catch up'ida ja oli muidu lõbus. Mingi päev käisime Karini ja ta töökaaslastega ka drinkidel. Üks nendest paljudest pubiõhtutest lõppes sellega, et me Kariniga ei suutnud enam vastu panna ja vaatasime The Only Way is Essex. Me vaatasime kolm osa ära, et siiski kinnitust saada, et see on maailma mõttetuim asi lihtsalt. Aastavahetuse päeval olin ma muidugi natuke pohmellis, kuidas siis muidu. Kui koju jõudsin õhtul, siis enamvähem hakkasin uuesti napsutama ja taaskord avastasin, et mul vist ikka on viina vastu allergia...a see ei takistanud mind seda edasi tarbimast. Siis suundusime Heidiga kokku saama. Tube'ides kõik jõid, station'ites kõik jõid. Me ka jõime. Läksime edasi Heidi sõbra juurde, a enne seda käisime ühest off licence'ist läbi. Esiteks hea, et me kuskile laoruumi ei kukkunud, põrandas oli lihtsalt mingi auk ja siis hakkas veel rohkem nalja saama, kui me maksma tahtsime hakata. Heidi ikka suutis särada seal igat pidi. Naersin seal pool elu ja mõtlesin, et kohe teen püksiiii. Pidu oli tore, inimesed olid sõbralikud V.A. mõned eided, kellel on mingid alaväärsuskompleksid vetsu saamisega. Kuna ma olin siiski külaline, siis jätsin ma enda teada mida ma öelda oleks tahtnud. Lõpuks läksime koju, või noh kõige pealt bussipeatusesse mis tundus miilide kaugusel ja seal ootasime tund aega. Vahepeal saime näha, kuidas kõik bussid mööda sõitsid, sest need olid nii täis. Lõpppuuuks kui mingi 2h pärast Camdenisse jõudsime, ostsime loomulikult neid häid baguette'e, aaah parim valik maailmas! Ja siis sõime need ära ja magasime terve järgmise päeva. Sõna otseses mõttes. JA und jagus veel järgmiseks ööks. Huuuh. Jörgmine päev oli Karin tööl ja ma hakkasin Peep Show'd vaatama. MA ei tea, kas väljaspool UK'd üldse saab channel 4 vaadata netist..igal juhul see on nii debiilne ja naljakas ja siis ma passisin terve päev neid. Mu viimasel päeval ehk eile käisime Kew Gardensis, mis on selline botaanika aed enamvähem. Mingi sada üüratut kasvuhoonet igast lilledega. Ja muid ilusaid asju oli ka. Akvaariumid ilusate kaladega ja ka kahjuks mingite rõvedate elukatega, süda läks pahaks vahepeal. Ja siis lõpuks oligi aeg minna bussi peale. Apppi lihtsalt. Ma palvetasin, et see inimene mu kõrval akna all läheks Manchesteris maha ja TA LÄKSKI!! Issand mul oli 2 istet enda päralt. O. M.G. Parim tunne maailmas. Buss sõitis rutem kui pidanuks, nii et sain siis kell 5 hommikul rongijaamas ka veel passida Glasgows. Õnneks rong oli aint pool tundi, sweeet. Kodus magasin 1ni, ja hakkasin koristama, sest ma olin suht suure segaduse maha jätnud. Ära minnes nii ei tundunud, sest ma olin juba siis niigi pool päeva küürinud ja koristanud. Peaks oma korterikaaslastele tänulik olema vist, et nad lihtsalt jätsid mulle sealauda. Siis tabas mind nälg, mul polnud ju midagi süüa ja siiis tekkis räige isu frikadelli supi järgi ning läksingi poodi, et seda kraami tuua. Ja ma tegingi suppi omale, yummy. Selline tunne, et seda jagub mul nädalaks ajaks vist...nüüd vaatan kas mu võrratu wifiga ka channel 4 mängib

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar