You know you are in Scotland when...

okei, sellest tuleb väga ilmateemaline postitus, aga viimase aja juhtumitest ei saa lihtsalt mööda vaadata. Pärast appikarjet kortriomanikule kütte mitte töötamise asjus sain ma taaskord selgust, mida ma siinsest lumest arvan. Algul vaatasin ma jah köögis seistes aknast välja ja mõeldes, et see lumesadu on ikka täitsa ilus samal ajal kui töömees köögis meie boileri kallal sehkendas ning teatas, et seda on nii eluohtlik kasutada, et ta lihtsalt peab selle täielikult välja lülitama. Hetk enne seda sai ta boileri tööle mingi lihtsa nipiga, aga kuna sealt lekib faking gaasi kogu aeg ja on muidu plahvatuse äärel, siis pidi ta kurva uudise teatama... isegi tema kartis, et tal plahvatab kohe nägu otsast või midagi. Miks ma ikkagi mõnikord mõtlen, et lumi on äge? Sest meie akendest on nii ilus vaade

Ja miks ma seda samas kõige rohkem vihkan? Vaade aknast järgmine päev (seis oli suht sama juba "lumese" päeva lõpuks)

Vähemalt oli meie korteriomanik (õigemini ta naine) vähemasti nii palju mures mu tervise pärast, et sellel lumisel ajal tahtis ta tuua soojapuhurid. Umbes paar tundi ja 10 telefoni kõnet hiljem teatas ta et teeolud on ikka nii RÄNGAD selle 2 cm lumega, et tema ei hakka kuhugi sõitma, kuid saadab puhurid taksoga oma ema juurest meile. Karmide ilmastikuolude tõttu jõudis takso 45 minutit hiljem. Kui ma õue läksin, ei saanud taksojuht isegi autost välja tulla, sest kuna noh meie tänav on allamäge, ei piisanud ainult käsipidurist, ta ei saanud jalga pidurilt ära tõstagi, muidu oleks auto ise edasi veerenud. Ta isegi demonstreeris. Tore onu oli igal juhul. Sain puhurid kätte. Ja siis ma vaatasin õudusega, kuidas kõik allamäge tulevad autod suht pidurid põhjas mäest alla lohisesid. Õnneks pole enam lund sadanud ehk kraadid on suht palju üle nulli kuid nüüd on õues mingi faking torm ja tuul on Silje toa poolt ja ma poleks elusees uskunud, et ma pean tema soojemaist toast tagasi enda sügavkülma laadsesse tuppa kolima. Vähemalt nii kauaks kuni torm möödas on...või tuulesuunda vahetab. Ja maja kõigub ka veel selle hulluse käes. Lohutav teada, et parimal juhul lendab katus peakohalt, ja et gassimürgitusse suremine on välistatud. Meele teeb soojemaks teadmine, et mul on homme vaba päeeev ja et mul on külmkapis nii palju head ja paremat (kõik väga tervislik) ja saan enda mõnikord premeerida Eesti kommidega, sest issilt tuli juba sünnipäeva pakk

Ja üleüldse on järgmine nädal sünna ju. Ütleme nii, et ma polnud kuigi vaimustuses, kui ma ise ka ära unustasin, kui vana ma olen. Aga samas vähemalt üks kord on olemas põhjus, et taaskord napsutada. Ja palju. Ja ma ei pea järgmine päev peopäevast tööl olema. woop wooooop. Ma ei tea küll, kuidas me jääkülmas majas rahvasr houstime, aga kui ma teen ettepaneku- BYOB või V for vodka...tegelt peaks pakkuma jäägut maja kulul, et sooja saaks. Deeeem hea mõte. Vähemalt läheb plaan käiku, et inimestele viinašotte kurgust alla valada. Tavaliselt ei võta see asi kuidagi vedu...Yiiiihhaaa.