Palju tõotav Aprill

Ma olen suht tihti viimasel ajal avastanud end täiesti mõttetutelt mõtete mõtlemiselt. Nagu näiteks-tööl, kus ma enamiku aja endiselt veedan, iga JUMALA kord, kui ma suhkrutopse täidan, üritan ma selgusele saada, miks diivanilaua topsis alati suhkur kõige esimesena otsa saab ning miks näiteks meie pika laua taga alati suhkur alles on. Aga tegelt mu järeldus on jumala loogiline, diivanitel istuvad üldiselt mugavamad ja laisemad inimesed, ning arvestades siinse rahva söögi ja joogi harjumusi, on need laisemad väga maiad inimesed. Kuumale šokolaadile, mis on niigi kaetud mingi meetrise vahukoore mäega, kus kubiseb vahukommidest, on vaja ju veel rohhhkem suhkrut lisada. Aga need, kes pika laua taga istuvad, tavaliselt arutavad äri ja töö asju ning kellel tavaliselt on rohkem aru. Ja näiteks kõige tagumises otsas kohvikus istuvad pahandusetegijad, no umbes sama, kui bussireisidel istuvad need "lahedad" poisid ja tüdrukud kõige taga. Igaljuhul, kui ma juba umbes pool tundi olin kogu seda asja omaette mõelnud, jõudsin ma ka järeldusele, et iga kord, kui lõputööga tegelen, siis tekib tahtmine sajaks aastaks aju välja lülitada. Ja siis me mõtlesimegi, et meil on vaja välja minna ja tunda end nagu õiged tudengid. Hakkasime isegi meenutama, kuiiii palju aega meil oli esimesel aastal. Ma ei mäleta isegi, mida ma tegin kogu aeg, sest ilmselgelt mitte õppimisega. Jaüleüldse tunnen end nagu eakas daam, kes kell 8 õhtul jumala ära väsinud ning sel asemel, et inimestega kuskil aega veeta, eelistab kodus passida ja siis ka mitte midagi tarka teha. Eile läksimegi siis järjekordsele Filth people. Viimane pidu , kus käisin, oligi Filth veebruari kuus. See leidis aset seekord Ülikooli Macrobertis, seal kus on kaks teatri saali ja kino ..ja kohvik. Ei arvanud sellest üldse palju, sest Filth on ju räige dubstepi pidu, mis on suht kõige populaarsem siin (normaalsete inimeste seas). Kohale jõudes tundus väga kesine. Ja seda umbes pool tundi, kui Jenni ütles, et eee siin on ikka õige nagu peoruum. Sest ainus asi, mida me nägime oli umbes 50 inimest, kes kõik seisid ja ajasid juttu. Ruttasime siis peoruumi, mis oli nagu wooooooooooooooooooooooow hoopis teine maailm. Ma isegi ei tea, mida sellega võrrelda saaks. Alkoholi sai mõõdukalt tarbitud, Silje aga kulistas väga agaralt. Täna meenutades ma mõtlesin, et teen püski, Silje oli niiii naljakas lihtsalt. Mul on tast pilte ka, a ma lubasin, et ei pane neid kunagi üles :( Ta ju leidis eile päeval jooksmas olles terve pudeli veini ning tema nagu ta on, odava ja tasuta asjade pooldaja, ega ta siis seda pudelikest vedelema jätnud. Õhtul alustasin juba peale tööd õllega, see oli lihtsalt nii heaaa. Maitses nagu hooaja esimene õlu, sest väljas on lõpuks kevad käes. Ja siis jõime seda veini ning Silje vist segas liiga palju erinevaid alkse. Hommikul oli mul igatahes ok olla. Läksin kööki ning tekis räige tahtmine nuggetseid grillida. Siis tekkis idee sinna juurde visata paar porgandi ja ka peedijuppe. Nii nämm oli. Lõpuks kui Silje endast elumärke andis, otsustasime Mäkki minna. Ma võtsin aint Greggsist ühe bagetti, silje muidugi mäki burgeri, friikad ja bageti. Ja nüüd ma nookin Ben & Jerry's jäätise kallal Cookie Dough oma. ou emm gee. See on nii hea. Aga nii külm on nüüd. Aga it's worth it! Nii et igal juhul nüüd on väljaskäigu isu umbes kaheks kuuks kustutatud ma arvan, nii et saab keskenduda olulisematele asjadele. Nagu näiteks koolitööga nagunii, aga tööotsimisega ka. Ma ei tea, kas ma ootan seda põnevusega või ei...