laupäev, august 23

ootamatuid jutte

Okei esiteks Karini ja minu käest on juba kaks korda tuldud ise juurde ja küsitud, et ega me kaksikud ei ole. Tavaliselt kui me veenmiseks isegi id'd välja kougime, siis keegi ikka ei usu. Kasvame vist iga päevaga üksteise moodi või maitea.. igal juhul lahe. Teiseks suuremaks šokeerivamaks uudiseks oli mu avastuseks see, et That 70's Show osade pealkirjad on kõik laulude nimed, osade hooaegadega on nad isegi spetsialiseerunud teatud bändi lugudega. Eniveis ma olin nii obsessed sellest veits. Ja ma lõikasin endal ise juukseid, okei mul pikad kiharad ja lõikasin vaid otsi aga ikkagi!!!
Eelmine nädalavahetus läksin enda üllatuseks osa võtma sellisest asjast nagu street art photography, mille point peitub selles, et lähed grupida linna peale tegema pilte oma nutitelefoniga ning kasutades õigeid app'e, saab luua professionaal-laadseid pilte.
Valisime tuuri lõppedes kõik välja 5 pilti ja siis tuunisime veits
aga pean lisama ka teised, et demonstreerida ida Londoni Shoreditchi lahedust
Tööl oleme suutnud sõprussuhteid luua kõrval oleva korea/jaapani restoraniga. Õigemini Luda va prantslane algatas seda nende prantlasest mänedžeriga. Nüüd saame me mitte ainult enda üle jäänud veini lahmida
vaid ka sealt restost toodud tasuta sushit, OMNOMNOM
Seda on alati lihtsalt nii meeletu kogus! Eile käisime vahelduseks nende juures, võtsime omad veinid kaasa. Nad olid isegi eraldi laua meie jaoks ära katnud. Eluseeees ma ei viitsiks kellegagi nii lahke olla, et oma sulgemisajast leiaks veel mingi viitsimise, et TEHA mingitele notes'i jorssidele toit ja siis veel laud üliilusti ära katta. Nad ikka nii ägedad inimesed. Ludo vend oli ka meiega, kes oli toonud mingi megakalli ja hea veini prantsusmaalt ja nad muidui korkisid selle lahti ja hakkasid kohe manustama. Peab nentima, et pole kunagi nii ilusa värviga punast veini näinud, no see oli lausa kuldne!
Vaba aja veetmisest veel nii palju, et käisime eelmine pühapäev Brightonis, selgus, et Heidi polnud varem käinudki! Esiteks läksime otsejoones Francise poolt soovitatud Coffee at 33, kus nagu alati olid megailusad mehed leti taga, hea kohvi suutsid ka meile meisterdada ja muidu oli hea atmosfäär. Siis suundusime Brighton Pier'ile, kus seekord käisime ka karuselli peal.
See näeb küll väga lastekas välja, aga tegelt see hüpitas ja keerutas meid igat pidi, pool päeva oli tasakaalu keskus paigast, a lahe oli tegelt!
Aga on a different note, alustasin internshippi ühes heategevusorganisatsioonis nimega Azafady. Olen neil kontoris abiks kaks korda nädalas enne tööd, saab midagi head korda saadetud ning saab ka cv'sse üht koma teist lisada. Nad spetsilaiseeruvad Madagaskari inimeste abistamisele. Keegi esiteks ei tea, et seal üldse inimesed elavad ning teiseks ei osata aimatagi, et see on üks vaeseim riik maailmas. Kuna sealsed elanikud tihti peale ei oma ühtegi kasulikku teadmist enda keskkonna ja liikide säästmisest, siis on nad ellu jäämiseks väga palju looma ja taime liike hävitanud. Kuna Madagaskar on ka juhtumisi üks igas mõttes liigirikkaim paik maailmas, siis on paljud olendid väljasuremisohus. Olen kontoris praeguseks kaks korda käinud, mul lasti lugeda igasuguseid raporteid ja projekte, hea et ma vana õrnake seal kohapeal halama ei hakanud, üsna nukker elu on neil seal kohati. Nii et mul on igatahes hea meel mingitki moodi neid häid inimesi aidata, kes sealseid inimesi aitavad! Nüüd aga peaks kargu alla ajama ja sättima hakkama. Mul Michelle'iga dinner date. Pole sada aastat näinud teda. Ja õhtu poole White Rabbiti piduuu

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar