KEVAD

Ülimõnus nädalavahetus oli! Kuigi olin tööl ja jumala väsitav oli ka mitte tööl olles, siis selline tunne, et hea puhkus oleks nagu seljataga. Reedel, kui ma töö lõpetasin, oli Ragul parasjagu meil kohvikus ja kuna me miljondat aastat oleme plaaninud catch up'ida, siis seda me otsustasimegi teha. Kõige pealt otsisime pool elu, kus King's Cross'is üldse mõnda pubi leiaks. Kuksil kõrvaltänavas jäigi üks silma, nii et suundusime sinna. Muidugi naisterahval ei lastud jooke osta, nii et olin seal freeloader Raguli kulul. Don't mind either! Kuna ta oli linna sõitnud autoga, siis ta piirdus ühe õllega, ma ahnepäits võtsin lausa kaks. Ja siis ta seletas pikalt oma põnevast pere taustast, ta Indiast pärit, aga siin üles kasvanud, ning India kultuurist ja olust üleüldiselt. Jumala põnev oli. Lõpuks, kuna meil oli tsikkidega plaan välja minna, arvasin, et ilge hea plaan on purjus (jah mulle hakkas see vähene nii päheee) peaga koju kooserdada, ilm oli nii ilus, päike alles kõrgel taevas, kui ma silm vidukil kuskil Kentish Townis koduteed leidsin. Ja mul polnud üldse normaalselt aega isegi ennast valmis panna, kui juba kodust pidin lahkuma ja Craftis kõikidega kokku saama. Tipptund oli ka veel. Jumaldan lihtsalt rush hour'i ajal uimlevaid inimesi. Kohale jõudes sai õlle limpamine jätkutud, parasjagu käis planeerimine reisile sõitmine ning lõpuks sai otsus tehtud, luba küsitud ja raha investeeritud-lähme Küprosele!!! Nädalaks ajaks Mai alguses. No ei jõua oodata! Peab nüüd ootama, ehk ikka saan Juuni alguses Eestisse ka mindud, eks aeg näitab, mis plaani muudatused tööl on. Igal juhul, Craftist liikusime Original Sin kokteilibaari, nagu ma aru sain, siis see on kuskil Dalston'i kandis. KArini ja Nalita püsiklient töötab seal, nii et ta tegi meile head ja paremat üsna mittu round'i ja lõpuks küsis nii vähe raha. Olin väga rahul igal juhul. Siis otsustasime mujale minna, aga kuna vaesel Pirrul oli kõht nii tühi kuid samas teised tahtsid rämedalt edasi juua ja tantsida ja Ruta ka veel ühines meiega, nii et ühtegi plaani ei saadud paika panna, mis lõpuks lõppes sellega, et mul kannatus hakkas vaikselt katkema. Läksime siis kebabi kohta, võtsin mingi asja, sõime, järsku keegi ei tahtnud tantsitavas kohas sissepääsu maksta, nii et läksime eriti kahtlasesse pubisse, kus meie meeletud tantsulõvid järsku halasid, et nad nii täis on ja et nende joobes olek on raisku läinud, mille järel nad klaasi vett jõid ja koju kobisid. ok. Samas ma lähen nende samade jobudega Küprose reisile, aga peab vist alkot nende nina eest kaugemal hoidma...Läksime ka lõpuks koju. Laupäev oli mul vaba ja kuna Ruta ööbis siin, siis saime mõnusalt terrassil päikse käes kohvi juua ja juttu puhuda. Tegin mingi päev suuuuure kausitäie riisi, suitsukala, muna salatit, nosisime seda ja Ruta tõi kohukesi. YUM. Otsustasime Leyas'esse kõndida, mis on Camdenis meie vana kodu juures kohe. Niiii soe ja mõnna oli! Ruta hakkab seal mänedžeriks varsti, nii et kaesime olukorda ja sõime veel. Siis tekkis idee Maltby Street Market'ile kõndida, sest pohmellis surev Karin oli seal tööl. Ahjaa ma ei maininud, et mul oli jumala OKEI olla. Kõndisime kokku mingi 10 km. Vabalt pluusi väel. Osa teekonnast oli mööda Thames'i kah veel.

Lõpuks kohale jõudes ma vaatasin Karinit ja mõtlesin, et ta kukub seal igal kell kokku lihtsalt. Mõtlesime, et kuna ta lõpetamiseni on veits aega, et käime selle Marketi läbi, otsime süüa ja õlle. Kõige pealt Ruta ostis kuskilt ühe koogi jupi, siis põrkasime kokku ühe tüübiga, kelle heaks Ruta kunagi töötas ja ma tean selle tüübi töökaaslast, mille tagajärjel me tasuta maitsvat sooja toitu ja kooke saime. Kugistasime need alla omale ja suundusime The Bottle Shop'i, kus me ei suutnud otsustada mida osta. Seal mingid suure külmikud erinevat õlle täis, aga draftist oli saadaval ainult tumedat õlut. Ja kuna mingi purjakil vend järjekorras siiski soojalt soovitas neid tumedaid proovida, siis mõtlesime et mis seal ikka. Jõudsime mingi lonksu võtta, kui Rutal ülipaha hakkas. Ja kui ma hakkasin kokku lugema kogu neid miile, mis me maha olime päikse käes kõndinud ja seda suhkrukogust, mis me ära sõime, siis ei imesta üldse. Kui Karin lõpetas ja helistas, et küsida, et kus oleme, jõudsin öelda, et öö tule marketist läbi...ja juba ta teatas,et ta ei jaksa elusees sedagi seika ette võtta ja läheb hoopis koju end välja magama. Siis Heidi veel ühines mingi aeg, läksime ühte pubisse sööma ja ma olin järsku nii läbi omadega! Enne kella üheksat magasin juba õndsat und. Tööpäev pühapäeval oli pikk ent lõbus. Peale vabanemist läksime ülla-ülla Trudy pubisse. Ok tegelt pole kuu aega käinud seal. See on saavutus! Seal oli naistepäeva puhul pub quiz, kus ma ei teadnud mitte ühtegi vastust, nii et tegin niisama head nägu. Me polnud seal üldse pikalt, aga no tööl eile oli küll rets. Koju jõudes magasin kuni hommikuni, et jälle tööle minna. Living the dream. Aga sain täna varem ära, sest nii ilus ja soe ja hea on õues, ja seetõttu oli meil vaikne. Lootsin täiega, et päike veel terrassil paistaks aga ei. Aga sain ikkagi lahtise akna all peesitada poolteist tundi, nii et päevitamine läheb ikkagi kirja tänase alla! Loodame, et homme on ka päikest, sest mul on vaba ja siis ma saan pruuniks ja teised saavad kadedad olla.