Külalised

Ma ei pannudki kuigi suurt rõhku sellele, et meil käis ju emme külas koos oma sõbranna Sirliga. Pea eesmärk oli neil šoppamine. Ise ma mõtlen küll, et kas ikka tasub heade diilide nimel hakata kuhugi reisima, et uusi asju saada. Aga kui Sirli rääkima hakkas Eesti hindadest, ma pidin pikali kukkuma. Ju vist ikka on kõvasti odavam siin. Ja ma ei räägi Primarkist või New Lookist. Igal juhul, ma olin nendel päeval tööl, mil nad siin olid, nii et ainult õhtuti saime kõik koos aega veeta. Nii et polegi sellist tunnet, et emme oleks siin üldse olnud. Nende reisi sisse mahtus ka veel emme sünnipäev, a kuna me teame, kuidas ta ei salli oma vananemist, siis mõtlesime, et tagasihoidlikult peaks kuskil ikka einestama. Teisipäeva õhtul läksime Naamaste'sse. See on India restoran Camdenis. Ülimõnna! Ma leidsin selle googeldades, sest Ragul on mulle India toidu avastamise idee pähe pannud, ja ta soovitas ise ka seda soojalt. Kõik olid väga rahul ja toit oli ülimaitsev. Rääkides väljas söömisest, siis nende saabudes pühapäeval käisime Steak & Co.'s Leicester Square'is. Menüü tundus väga isuäratav ja interjöör üliilus, aga no teeeenindus. Kuna mul oli pikk ja igav tööpäev seljataga, siis tahtsin lihtsalt ühe õlle algatuseks tellida. Millegi pärast aint läks üli kaua, et keegi isegi jookide tellimust võtaks. Vahepeal creepy's akna taga mingi mees, kes osutus mu kunagiseks püsikliendiks ja kuna ta väga reipalt ja rõõmsalt mind passis ja lehvitas, mõtlesin, et lähen siis ütlen tere. Ja ta hoidis mind nii kaua kinni ja kogu selle aja vältel teised ikka teenindust ei saanud. Lõpuks kui ma nägin meie Stella'sid seal kaugel seismas päris pikka aega, ja samal ajal kõrval lauas vanemad tegid null effortit, et oma väikest last vaigistada, siis ma olin iga lootuse maha matnud, et saaks õnnelikult ja rahulikult einestatud.
Õnneks on kõik ülejäänud viimase aja kogemused palju meeldivamad. Eelmine nädal käisin Raguliga kinos Wood Green'is. Enne seda veel sõime mingis Ameerika laadses toidukohas. Hea tüüp ikka, kuna ta tahtis megasuure portsjoni kõrvale võtta mingi poole liitrise milkshake'i ja ma ütlesin, et äkki see on ikka liiast koguse mõttes, siis ta otsustas mitte milkshake'i tellida ja mulle wrapp'ide kõrvale SALATIT. Ise võttis friikad...Aga see oli maitsev, nii et suva. Kinos nägime Chappie't. Osad lahkusid 10min pärast filmialgust. Ja mul oli sama mõte. Istusime ikka kannatlikult ära! Siis läksime Alexandra Palace'isse, vaade Londonile on seal ilus nagu ikka. Leidsime ühe baari, ja lõpuks olime seal nii kaua ja viimased kes lahkusid. Ta ju sjuuke light waight, jäi vist veits purju. Siis me pidime kuskil Muswell Hill'is ülesmäge kõndima pool elu, sest ta on nii aeglane. Ja kolmapäeval oli minu kord millagagi lagedale tulla, mõtlesin siis, et kuna kõhud on nagunii tühjad ja tal oli pikk päev tööl, et otsin mingi tervisliku toidukoha. Mõtlesin siis, et The Real Greek Covent Gardenis peaks ok olema. Sinna saabudes aga nägime ainult vanu inimesi istumas seal ja kuna ta on nahalt nii tume ja ma pole ja inimesed 21. sajandil Londonis niigi passivad, siis ma ei viitsinud väga ebameeldivat olukorda tekitada ja läksime hoopis Bill'si. Võtsime fish pie, mis oli niiiii heaaa. Hiljem tegime ühed õlled ja siis jalutasime niisama mööda Thames'i. Öisel ajal on London ikka kõvasti ilusam. Ja rahulikum. Millegi pärast mu silmad olid kuidagi nii koormatud terve päev ja ma nägin nii uimas välja, mõtlesin, et oleks õige aeg koju kobida. Temaga nii normaalne aega koos veeta, pole mingit draamat ja saab koos töö asju gossipida!