laupäev, mai 16

Küproooos

Käisime ju väiksel puhkusel Karini, Nalita ja Lauraga. Nädal aega saime väga sooja ilma, head toitu, imeilusat maastikku, ägedaid randu ja toredat selstkonda nautida. Maandusime lõuna Küprosel, lennujaamast võtsime rendiauto ning seadsime enda seiga põhja poole. Kuna saare keskel väga teid pole, siis saime mööda rannikut sõita. Tegime paar peatust, igal pool nii toredad ja head inimesed. Kõik räägivad inglise keelt. Kõige parem on see, et see on küll brittidele väga populaarne puhkekoht, aga praegu pole veel puhkuste/turisti hooaeg. Hea rahulik! Ööbisime Polis'es, see megaväike linn, aga nii armas ja tore. Iga hommik käisime samas kohvikus, mitte, et kohv ülemõistuse hea oleks olnud, vaid need inimesed on lihtsalt nii toredad!
Ainult kahel päeval me ei käinud rannas. Üks oli meie teine puhkuse päev, sest me esimesel päeval põlesime täiega ära, nii , et tahtsime ettevaatlikud olla. Ja teine kord oli, kui me otsustasime minna Türgi poolele. Sõit oli küll suht vaeva ja stressirohke, sest nii mägine ja käänuline tee on seal suht IGAL POOL, ja kohalikud on täielikud maniakid, kui nad sõidavad. Aga väärt oli, kõikjal on nii piltilus, Türgi poolel oli erinevust tunda küll. Inglaste asemel on igal pool venelased, ja üleüldse kuidagi elavam tundus seal. Poole päeva peal tekkis Küprose igatsus! Meie parim retk mis me ette võtsime oli aga peole minek. Saime teada ühes pubis töötaja käest, et kuskil linnas mere ääres on mingi klubi, millel esmaspäevasel päeval oli avamispidu. Ja et pidu hakkab juba päeval pihta ja kestab pikalt. Pidi eriti rets olema. Hakkasime siis leiutama, kuidas sinna saada. Kuna Nalita, meie ainuke autojuht, tahtis ju ka ikkagi pidutseda ja mitte kaine olla, siis valikud olid buss või takso. See koht on Polis'est ütleme 75 km kaugusel. Ja me oleks pidanud ühe otsa eest 120 euri maksma. I dont think so. Läksime siis ühe bussiga lähemasse linna, seal selgus, et pidime 2.5h ootama teist bussi, ja seal teises linnas me läksime otsejoones sööma, sest nälg oli nii suuuur. Maha istudes ma küsisin, et kus pool see rand ja pidu üldse on. Ja siis muidugi selgus, et see oli pooleteist tunni kõnni kaugusel. Oh my god noh. Vähemalt oli ilus nagu ikka, saime terve aeg mööda rannikut kõndida. Vahepeal olime küll sunnitud turnima igat pidi ja lõppude lõpuks mingi kortermaja parkimisplatsist üle aia hüppama, aga no peole oli ju vaja saada. Seitse tundi võttis meil aega, et faking peole jõuda. Jõudsime siis sinna. Polnud mingi üllatus, et loomulikult leidsime enda eest vaid venelasi ja inglasi. Mida iganes. Meil oli lõbus ikka! Ainult, et kui kell pool üheksa õhtul sai, jäi muusika vait ja tuled pandi põlema. Ise mõtlesime, et eeeee väga dramaatiline dj vahetus. AGA SEE POLNUD DJ VAHETUS. See oli peo lõpp. kell ÜHEKSA ÕHTUL. Saime kõhu täie naerda ja veits pettunud olla samal ajal, aga noh okei. Vähemalt nägime peoplatsi ära. Klubi ees nii mõnedki otsisid afterpartyt. Võtsime mingi üksiku ittaallase kampa omale, kes elab seal lähedal. Ühtlasi tal taksojuht sõber, kes meid kesklinna viskas ja saime ühtlasi temaga hea diili, et õhtu lõppedes oma hotelli saada. Maksime vaid 70 euri. See ittaallane viis meid ühte baari, mis oli lihtsalt nii äge ja lahe ja tsill. Ja saime palju tasuta šotte, nii et väga rahule jäime. Lõpuks Guiseppe viskas oma sõbrale kõne peale, ja saime kodu poole teele seatud end. Vaene Nalita pidi ees istuma ja terve tee selle poolearulisega juttu ajama. Ta sai vihaseks kui Nalita isegi julges haigutada, samal ajal kui me kolmekesi õndsat und magasime tagaistmel. Anyhoo megahea puhkus oli!!!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar