esmaspäev, september 14

KIHLUS

Oleme Raguliga nüüd õnnelikult kihlunud! On alles vigurvänt. Olime rääkinud, et teeme selle 'lubaduse värgi', et valime mõlemale sõrmused välja ja oleme nö üksteisele pühendunud. Aga see jutt kuidagi jäi sinna paika ja kui ma uuesti juttu tegin, siis ta kuidagi suutis eirata seda teemat. Mõtlesin et mis seal ikka. Aega ju on.
Eelmine pühapäev käisime siis õhtul söömas AK ja ta tüdruku ja hunniku muude inimestega. Peale mida Ragul ikka nõudis, et viime AK ja Aga Aleksandra Palace'i juurde, sest seal on öösel üliilus vaade Londonile. Mõtlesin, et sõidame aeglaselt mööda, aga ei. Ragul parkis auto ja nautisime siis külma käes vaadet. Hirmsasti tahtis jalutama minna. Ise mõtlesin, et mis ajast ta jalutada tahab ja mul oli kõht nii täis ja oli külm ja vässu. Kõndisime siis kuskile võsa taha pimedusse, kus juhtus olema pink, mille peale ma istuma pidin. Ning järsku ta oli mu ees maas põlvili. Ta polnud veel suud avanudki kui ma juba halasin seal. Ja siis pärast ilusaid sõnu võlus ta välja sõrmuse ja nii ta läks! Nii hea meel on! Me pole veel ametlikult tähitanud. Läksime pärast seda väikest seika nende juurde natuke tinutama. Nad just ise abiellusid, nii et me oleme nagu nüüd kaks täiskavanute paarikest. Järmine hommik mul oli loomulikult pohmell. Käisime Bethnal Greenis ühes toidukohas, mis olevat parim maailmas. Olin üsna skeptiline, kuni ma oma toidu kätte sain. WTF
Maksis £6.10, ülimaitsev ja aitas pead parandada. jessss. Kuulsin, et tüübid käivad kogu aeg seal, nad saavad südameataki niivisi.
Hiljem läksime taas AK ja Aga'ga bowlingut mängima. Kuhugi kaugele Ida Londoni nurka. Päris naljakas oli. Mul oli vasaku käe ranne ülivalus, nii et mängisin üldse parema käega, Agnežka pigem viskas neid palle kui veeretas. Meil olid need barjäärid kahel pool üleval, et lihtsam mängida oleks. Ta ikka mõnuga lõhkus neid! Hiljem mängisime muid mänge ka, ning suundusime sööma ilford'i. Üks selline restoran, kus maksad alguses kindla summa ära, ning siis sööd seal nii palju kui süda lustib. Erinevate maade toidud ja palad. NÄMM. Ja taas liiga palju toitu, masendav.
Mul oli reede ka vaba, otsustasime sõita kahekesi Clacton-on-Sea'sse. Heads up-seal pole mitte midagi vaadata! Hea soe vastuvõtt oli küll. Ragul otsis parkimiskohta, nägime ühte parkimiskontrolli mehikest, kelle käest siis küsisime, et kuhu ja kudias parkida saab. Ta ütles lihtsalt, et "kui päris aus olla, siis ma olen viimasel tiirul ning siis lähen koju ära. Pargi kuhu tahad!" Hah, päris hea onkel ju.
Muidu seal selline samalaadne Pier on nagu Brighton'is. Arkaad, mängud ja lõbustuspark. Aga ma ei tea, kas see linn on ise enesest ebapopulaarne või on hooaeg lihtsalt läbi..igatahes see nägi välja nagu pool mahajäetud. Suht õõvastav. Kõndisime selle Pier'i peal ringi, kui järsku kuskil keset seda kaid puust põrand põles. Mida veel. Nii see Brightoni kai põleng alguse sai ma ütlen. Ragul kohe jooksis mu joogipudeliga seda kustutama ja mingid muud vennad ka mässasid seal. Õnneks saadi ruttu jaole. Pfft.
Nüüd jälle vaba päev, lähen Kariniga brunch date'ile. Breakfast Club'i. Äkki võtame kuskil väikse prosecco kah!

1 kommentaar: