esmaspäev, märts 6

Karini ära minek. Liisi ja Silje külaskäik ja kolimine

Karin läks ju meil reisima üksipäini laia maailma. Plju õnne, Karin! Hetkel puhkab Taimaal. Läks sinna poolteistnädalat tagasi. Tegime väiksed lahkumise joogid kah. Esialgu sõime Newington Table'is, mis on karini endine töökoht ning ühtlasi seda enam ei eksisteeri, sest mingid tüübid ostsid selle koha ära. Khm, tähendab, mitte 'mingid tüübid' vaid ALT'J LAULJA. Pole peale uusi omanikke seal veel käinud, kuid ma arvan, et see ikka äge koht edasi.
Kohale tulid Heidi ja Nalita. Kuna ma ei oska sõnumitest kella aegu õigesti lugeda, siis jõudsin sinna eriti vara. Hakkasin siis viskit jooma, sest nii stressirohke päev oli ja niisama oli viski isu. Siis jõudsid Heidi, siis Karin ja natukese aja pärast ka Nalita. Päriselt ka, ma polnud tolle päevani sealt veel nii head toitu saanud! See oli lihtsalt mega maitsev. Tegime veel mingid kokteilid ning liikusime ühte ägedasse pubisse. Scolt Head nimeline vist. Seal ma ei jaksanud isegi ühte pinti ära juua, sest ma olin lihtsalt nii väsinud ja kõht oli nii täis ja seal oli nii vali. Ausõna ma olen vanaks jäänud, ma lihtsalt ei jaksanud seal müra sees olla nii et läksin koju. Ja üleüldse peale eelmist laupäeva ma konkreeetselt kartsin üleliia juua ja liiga hilja koju jõuda, sest ma ei talu pohmelle absoluutselt enam. Kuidagi nii debiilne tundub lihtsalt niisama sitaks alkot sisse kaanida omale, et siis kolm päeva ennast sitasti tunda. No thanks.
Pühapäeval läksime Raguliga Harvestisse. Ma ei tea, miks me ikka aeg ajalt sinna lähme, et süüa. SEAL POLE HEA TOIT. No suupisted on tegelt ok, aga road küll mitte. Ja Ragul kogemata tellis omale loomaliha. No seal oli küll mainitud see, et need ribid on looma omad, aga ta nägi sõna ribid. Ma tellisin lõhet. Esiteks ootasime mingi 45 min oma toitu, ja teiseks me siis vahetasime oma road ära. Talle isegi ei maitse lõhe. Vaeseke. Edasi läksime kinno The Great Wall'i vaatama 3D's. Nii hea oli!Ma väga nautisin.
Esmaspäeval olin jälle Kings Crossis roastery's tööl. Seal ikka saab nalja, ja no peabki, sest töö on nii nüri. Lõunapausile läksin Waitrose'i ning istusin õues. See oli mu esimene päikseline päev, kus kannatas õues istuda ja süüa. Nüüd need Granary Square'i purskkaevud töötavad kah. Nii mõnus oli.
Teisipäeval oli Karini viimane päev Londonis. Tuli oma sõbrannaga mulle tööle, tegime ühed joogid ning suundusin Kariniga edasi uuele katsele Dishoomi. Jällegi Shoreditch'isse. Ja jällegi oli poolteist tundi oote aeg. Uksel öeldakse, et aa võite niisama baaris istuda ja seal snäkitada kui on soovi. No ikka oli soovi. Läksime siis sisse, ja seal polnud esiteks kuskil istudagi ja teiseks seal oli nii palju inimesi enne meid ootamas. No thanks. Läksime üle tee restorani Albion'isse. Ma ei saanudki hästi aru, mis kusiiniga tegu oli, aga ülimaitsev oli igal juhul! Sõime kala, liha, pirukat, jõime gini ja toonikuid. Magustoidud olid no niiiiiiii head! Ma lähen kindlalt juba magustoidu pärast tagasi sinna. Teendindus oli ainult natuke naljakas, tundus nagu kõikide esimene päev oleks olnud, a nad vist tegelt ei saa väga inglise keelest aru. Peale söömist tegime veel ühed joogid ühes pubis. Nime ei mäleta, aga kuskil seal Shoreditchi kandis.
Kolmapäaevl olin küll tööl, kuid peale lõpetamist läksin otse joones Paddington'i rongijaama, et Karinile head aega öelda. Nii imelik oli mõelda, et nüüd ma ei näe teda nii pikka aega, aga mul on ta üle nii hea meel! Soovin palju edu ja ägedaid seiklusi ja kõike muud head!
Kui lõpuks ära hakkasin sealt liikuma, oli muidugi tipp tund ja rongid täiega hilinesid. Ja nii külm oli. Seal on osad platvormid õues. Brrrr. Ja peale seda tuli mingi faking torm üle Londoni ja siis oli taaskord täielik kaos muidugi. A no mis parata.
Reedel tuli Silje ja ka Liis. Liis ööbis oma kunagise töökaaslase juures Canning Town'is, ja Silje oli üks öö mu juures. Saime Kings Crossis Siljega kokku, tegime ühed õlled, läksime mu poole, tegin kiire pasta ning suundusime linna Liisi ja ta sõbrannadega kokku saama. Na istusid Muriel's restoranis Sohos. Seal ka kaualt ei peatunud, vist jõimegi ühed ölled, ajasime juttu ning läksime koju. Ma olin töötanud 9 päeva järjest, nii et ma olin lihtsalt nii läbi omadega. Niigi tubli must külalist host'ida! Laupäevaks oli ainus plaan minna Bromley'sse, kus on hästi odavate pulmakleitide pood, sest Silje suvel abiellub! Siin kohal palju õnne Siljele ja Nathan'ile. Esialgu ma ei saanud aru, kas see Bromley üldse asub Londonis või ei. Ja ma alles hakkasin seda mõtlema, kui me rongis olime. Sest me läksime läbi väravate mu oysteri ja mu panga contactless kaardiga. Kui nendega Londonist välja sõidad, siis peab sitaks maksma. Aga õnneks see oli lihtsalt väga kauges Londoni nurgas.
Poes oli selline süsteem, et saad valida 4 klieiti korraga, mida proovida tahad, ning siis lähed oote järjekorda. Ootasime seal 50 minutit, et Silje oma nelja kleiti proovida saaks. Õnneks talle meeldis teine kleit, mida proovis. Appi ta nägi nii ilus välja!!!
Läksime tähistama paari õlle ja burgeriga. (oma veebruari kuust kirjutades ma märkan, et päris palju pubi külastusi on olnud, oih....). Siis liikusime tagasi linna, sest Silje sai Nathaniga kokku Seven Sisters'is. KAhju oli, et ta nii vähest aega oli, aga samas ma olin nii õnnelik, sest ma lõpuks sain natukenegi puhata. Aga mitte liiga palju, sest pidin pakkima hakkama. Kolimine oli tulekul. Pühapäeval olin Raguliga, käisime vist kinos. Õhtul pidime Liisiga kokku saama, kuid ma kutsusin ta hoopis meie poole õhtustama. Ragul tegi maitsva India roa. Sundis Liisi kolm portsjonit ära sööma. Vaene Liis. Aga no toit oli tõesti nii hea!
Esmaspäeval oli mul vaba, et ma pakkida saaks, niiiii palju asju!!! Õhtul tuli Ragul, laenutasime väikse kaubiku, landlord tuli, et meie deposiiti tagasi anda ning kolimine võis alata. Päris raske oli pean tunnistama. Palju treppe ja palju asju. Laadisime kaubiku täis, tulime mu uude kohta, kus oli veel raskem, sest ma elan kolmandal korrusel. Elan nüüd toas, mitte korteris, aga äge on see, et ma ainuke siin ülemisel korrusel ja tegelt mu tuba on suurem kui mu korter, kus ma Walthamstows elasin. Nüüd siis olen Bounds Green'is. Tuba aina täitus kastide ja kottidega. Kõike polnud mõtet mul siin hoida, nii et suundusime edasi Hatfield'i, et sinna Raguli kuuri osad asjad jätta. Siis tagasi Walthamstowsse ülejäänud asjade järgi, tagastasime kaubiku, sõitsime autoga siia Bounds Greeni ja siis sellega koline lõppeski. Mul oli muidugi ees üks suur lahtipakkimine. Polnud kõige hullem. Nüüd muodugi selgus ka, et köögi asju mul pole vaja lahti pakkida, sest siin on korralik köök kõikide asjadega. Nii et kolm kasti vedeleb niisama. Mul toast väljas poole korruse peal on veel panipaiga ruumi õnneks. Jumala vedas selle kohaga tegelt.
Reedel oli mul vaba, ning otsustasime minna Decathloni, sest see oli Raguli sünnipäeva kink mulle. Võisin valida, mis tahan oma trenni tegemise jaoks. Sõitsime Harlowsse, ma isegi ei tea mis või kus see on. A seal samas oli ka Cineworld, nii et läksime kinno kohe peale šoppamist Logan'it vaatama. Mulle ikka X-men on meeldinud, see oli ka okei. Õhtul pidime minema Raguli töökaaslastega ping pongi mängima, aga me jäime kodus magama. Vaatasime the Lego Batman Movie't, mis oli nii igav lihtsalt, et vajusime ära täiega. Nüüd jälle vaba päev, õues on nii ilus ja mul täna hästi palju tegemist. Istusin enne läpakaga lahtise akna all ja päevitasin. Nii mõnus!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar