kolmapäev, aprill 12

Armastust, soojust ja õelust

Alustan sellega, et me Raguliga ikka nii into our relationship, et unustasime oma tähtpäeva ära!!!! Milleks on esimene aprill. Jõle keeruline mäletada. Kirjutasin veel eelmise postituse tol päeval. 2. aprillil tuli meelde, kui Brooklyn Nine-nine'i vaatasin. Ooooops. Kuna me ju vanad armund tuvikesed ikkagi, siis läksime esmaspäeval õhtusöögile Muswell Hill'i ühte Korea restosse. Oleme seal varem ka käinud, seal saab head kraami. Täna oli mul kiusatus sealt toitu tellida, aga mõtlesin, et kodus niiigi palju süüa.

Vahepeal üks mu lemmik töökaaslastest lahkus töölt. Kuradi Liz. Nüüd pole üldse enam sama. Ei saa koos pingeid maandada. Igal juhul reedel saime töölt varem vabaks, sest nii vaikne oli. Hellitati paari joogi, friikate ja pitsaga. Edasi läksime Marks and Spencerisse ja ostsime prosecco. Läksime istuma Tate Moderni ette väike rohu lapi peale, kus oli veel hästi palju inimesi päevitamas. Nii mõnus pärastlõuna oli. Vahepeal ühinesid veel teised tsikid töölt, kes pausil olid, siis tuli veel Georgia. Muidugi käisime veel kaks korda prosecco järel. Ühel hetkel hakkas külm ning otsustsime baari minna ja seal edasi juua.
Ma olin järgmine päev veel tööl. Mõtlesin, et I'VE GOT THIS ega ma niiii palju ka ei joonud. Ainult, et järgmine päev peale tund aega töötamist ma tahtsin ära surra. Sest ma taipasin, et me jõime 7 tundi jutti. Ja Vanus pole ikka enam see, ei kannata üldse pohmelle välja enam. Rõve. Ma tundsin, nagu ma oleks oma keha ja arukust reetnud.
Ühel teisel päikselisel päeval tekkis ragulil mõte minna piknikku pidama peale tööd. Saime Bounds Green'is kokku. Huvitaval kombel veel nii, et tulin jaamast välja ja seal ta seisis autoga punase tule taga. Talk about good timing! Sõitsime Epping Forest'isse, see alati hea valik. Rohelus, järv, rõõmsad inimesed ja nende koerad, kes meie toitu nuruvad. Tore oli, a vilus hakkas siiski lõpuks jahe nii et kaua see ei kestnud.

Õelusest ja intriigidest rääkides, siis mul siin kodus huvitav jant käinud viimastel päevadel. Õigemini-ma hakkasin reedest saadik imelikku haisu tundma. Me siin kõik hügieeni armastajad ja keegi peale minu vist oma tubades isegi ei söö, et keegi oleks oma raasud kuhugi unarusse jätnud. Ja nii see hais läks hullemaks, eriti rõve ühe mu korteri kaaslase toa juures. Kirjutasin korteri omanikule ka, et vist on surnud hiir seina või põranda sees. Esmaspäeval tundsid juba teised ka, et mingi jama on. Omanikud siis ütlesid, et kolmapäeval, ehk täna, tuleb keegi vaatama, et mis värk on. Ise ma olen iga kord roopimise äärel, kui selle tüübi toast mööda kõnnin. Ta elas seal selle leha sees. Iu. Ja no siis täna tulen mina koju, mõtlesin, et okeiii polegi kõige hullem kuni selle hetkeni, mil see tüüp koju tuli ja oma toa ukse lahti tegi. Ma elan tema üleval, nii et hais levis VÄGA ruttu ka mu juurde. Läksin alla kööki juttu tegema, et mis teema nüüd siis on. Selgus-polnud mingit hiirt. Ega rotti. Ma ei tea, kas need poolakad ikka õieti saavad aru, mis roti ja hiire vahe on. NAd on siin igal juhul rottidest mitu päeva rääkinud. Eniveis, korteri kaaslane näitas pilte, et nad olid leidnud tema voodi SEEST halvaks läinud jogurti. Keegi oli selle sinna valanud. Tema sõnul üks teine tsikk võibolla tegi, kes siin elab, sest nad kogu aeg kaklevad oma vahel. Pildilt nägi see muiugi välja nagu okse. Ja ta olevat hoidnud lisa võtit köögis kapis ja eks siis keegi oli seda kurjasti ära kasutanud. Ei tea, mida kogu sellest loost arvata. Ma ei tea, üks kõik mis stsenaarium tõele vastab, nagu WHAT THE FUCK see hais ei lähe ära!!! Mis inimestel viga on?? Terve voodi koos madratsiga visati ära, tal nüüd uus. Õhtu otsa on ta küürinud, ja no see hais ei leevene. Tõesti, kas täiskasvanud inimesed ei saa normaalsel viisil asju lahendada. Ei tea, kas ma peaks ust hakkama lukustama, kui alla kööki teed tegema lähen, äkki keegi peidab mõned keedumunad kuhugi kapi taha. Ajuvaba.

A natuke rõõmsamal toonil- olen Veel pilte teinud Aleksandra pargis olevatest vaadetest, sest ma käin seal koguuuu aeg. Eile seekord ei jooksnud sinna vaid jalutasin, sest ma ei suutnud lihtsalt siin kodus olla ja taluda mõtet surnud elukast meie maja seinte vahel.
Ma olen erinevatest taevatoonidest nii fucking obsessed, teen igal võimalikul hetkel pilti, eriti hea on, kui hästi välja ka kukub. Kuna mul on kahel pool maja aknad, siis mul topelt rõõm!

Käisin lõpuks pühapäeval ära London Coffee Festivalil. Olin seal tööl Faema stand'il. Oli täpselt nagu ma arvasin-sitaks palju rahvast, faking palav, handsome baristas EVERYWHERE ja kuna tõesti oli selle aasta palavaim päev, siis kõik olid nii suvised ja ilusad. A mõned rõvedad ja päiksest ära põlenud. Igal juhul, polnud paha tegelt, sai toredate inimestega töötada ja näha lahedat võistlust kohvi gurmaanide vahel.
Peale mitu päeva töötamist ja rügamist nägid mu küüned endiselt sellised välja, ma lihtsalt pean demonstreerima

laupäev, aprill 1

Järjekordne ilus nädal

Huuh kui kevad ikka põue ja hinge poeb, siis on kohe elus tunne sees!
Käisime Heidiga pühapäeval jalutamas. Õigemini, tahtsime esialgselt süüa hommikust ja juu kohvi ja juttu ajada, kuid sellest kujunes suht mõnus seik. Saime kokku Moorgate'is. Sealt kõndisime Brick Lane'i. Seal oli muidugi mega palju rahvast. Ma ei teadnudki, et see nii suur turisti aktraktsioon on. Ja et seal nädalavahetustel turg püsti on. Leidsime vaikse kohakese. Toit oli ok, kohv kohutav, nii et peale söömist tahtsime head kohvi leida. Suundusime Old Street'i poole, kuskil väikses tänavas on kohvik nimega Cream, mille kasuks siis otsustasimegi. Sealt kõndisime mingis suvalises suunas edasi, lõpuks leidsime kanali, otsustasime mööda kanalit kõndida Camdeni poole. Nii hea oli, sest nii ilus ilm oli ja oma lõpp punktis läksime Hawley'sse õlut jooma. Jesss see maitses nii hea! Heidi vaatas telefonist, et kõndisime 11km. say whaaaat. Pole paha ju.
Esmaspäeval läksin peale tööd Bethnal Greeni Raguliga kokku saama. Tekkis dumplingute isu ning plaan oli minna kuhugi ida kanti hiina toidu hulgimüügi lattu. Mõeldud-tehtud. Ragul sundis mind lubama, et me ei jää sinna tundideks ja ei hakka kõike asju kokku ostma. Ma ei saanud aru, miks ta mu tahetes kahtleb aga no kui me sinna sisse astusime, siis ma lihtsalt ei teadnud, mida endaga peale hakata, sest seal on KÕIKE. Ja nii palju häid asju. Ostsime hunniku snäkke ja dumplinguid ning tulime koju kõike ära sööma. Tastyyyyy.
Teisipäeval tuli tööle kohvi roastery'st paar inimest, et meie filtri kohvi retsepte välja aretada, sest meil millegi pärast ei maitse nii hästi, kui neil seal roastery's. Freda, üks pariiim inimene kohvi maailmas, oli ka meil seal, ning peale tööd läksime joogile. Tal hirmsad armuvalud, nii et oli hea talle seltsiks olla.
Kolmapäaeval tuli Ragul peale tööd siia, meil oli mõlemal kõhud nii tühjad, kuid ei suutnud otsustada, kuhu sööma minna. Polnud nagu millegi järgi isu ja ei viitsinud ei tea kui kaugele reisida, et midagi head saada. Siis tuli geniaalne mõte ise süüa teha (me kogu aeg vingume, et peaks kodus rohkem süüa tegema, duh).
Vaatasime netist järgi hispaania toidu retsepte ning läksime Morrisonsi toidu järgi. Vahel ma unustan ära, kui hea kokk Ragul on!!! Ta meisterdas nii palju häid asju kokku!
Kana mee ja mingi muu kasmtega, chorizo ja kikkerhernes punases veinis, mereandide paella, prawns, ja praetud sai. No restoranis ei saaks paremat rooga!
Neljapäeval saime varem Lizziega töölt ära ning otse loomulikult läksime sinna samasse pubisse, mis Thamesi ääres on. Seal nii tsill. Ilmad on iga päev faking ilusad olnud, ma olen lihtsalt nii rõõmus!! Mingi hetk ühines Laurie, meie töökaaslane, nüüdseks endine töökaaslane, ajasime temaga juttu veits, soovisin talle edu, sest ma ei näe teda enam, ta kolib Edinburgi. Lucky for some!
Reede, ehk eile oli vaba. Ragulil ka, nii äge päev oli. Ma nii igatsen neid aegu, kui rohkem ühist aega oli. Aga noh, see eest nüüd ma hindan seda rohkem. Käisime kinos, vaatasime Chips'i. Ülinaljakas!!! Tahaks varsti uuesti vaadata raudselt. Peale seda käisime Romford'is bowlingut mängimas. Peale seda läksime Ilford'i sööma sinna Global Buffet'sse, kus meil ikka aeg ajalt meeldib käia. Parim koht maailmas, kui pole pirts ja kõht mega tühi! MAksad mingi £15 per nägu ja sööd niiiii palju kui tahad. Seal on kõike-india, korea, hiina, tai, ameerika ja ma ei tea mida veel kusiini. Ja väääga palju magustoitu. Huuuh meil oli veel hommikul kõht täis. Täna ei teadnud ka, mida oma hommikusöögiga ette võtta. Mul tuli meelde, et mu kõrval tänavas on ju üks Kreeka bakery. Läksime siis üle kaema, OMG parim koht maailmas. Ma loodan, et ma seal kogu aeg käima ei hakka. Võtsime mingid võikud, kohvi ja külma šokolaadi joogi. Neil on üle tee veel Kreeka deli/toidu pood. Okeiiiii ma enam elusees ei lähe mini šopingut Tescosse tegema, sest seal on kõike ja palju paremaid asju. Jumaldan oma naabruskonda!! Peale sööki tsillisime toas ja tegime uinaku hehe. Ragul pidi mingi hetk tööle minema, viskas mu Wood Green'i ära, sest ma tahtsin paari asja osta. Lõpetasin sellega, et ikka oli vaja Morrisonsi ronida ja puuvilja kokku osta ning ma rumal ju ei mõelnud selle peale, et mul ei ole head Raguli, kelle pagassi oma asjad visata. Otustasin veel koju KÕNDIDA. Ma mõtlesin, et ma suren ära. Ja ma panin liiga palju asju selga ja nii palav oli. But I made it! Koristasin tuba ja sõin ning läksin jooksma. Alexandra parki. Kahjuks ma ei ootanud piisavalt kaua peale söömist, nii et suht sitt oli olla, aga samas hiljem oli ikka hea. Istusin seal kõrgel muru peal ja nautisin vaadet ning suundusingi mingi aeg koju.
Kodus tegin veel harjutusi ning nüüd tsillin. Homme jälle töö, kui ohooo esmaspäev jällegi vaba. Living the dream.

Aasta lõpu värgid

Ragulil oli just 2 nädalat vaba, sest kooli vaheaeg oli ja ta töötab erakoolis, seal antakse lastele rohkem vaba aega. Otsustasime minu auto...