kolmapäev, märts 27

Ilm, plaanid ja söök

No kuu ajaga, nagu näha, pole palju muutunud. Ainult see vahe, et olen lõpuks suutnud end vedada arvuti taha selle ideega, et lõputööga algust teha. Ja ütleme nii, et ega tahtmist väga ei teki, kui SELLINE FAKING ILM meil on. Ma ei taha küll närvi minna, aga kaua võib?? Ma saan ka sellest aru, et mujal Euroopas on veel sitaks lund maas, nii et ma vist ei tohiks viriseda, aga no nii külm on :( Ja meil konkreetselt sajab iga kahe minutilise vahega. Päeb näebki selline välja, et esiteks on mingi VÄGA ebameeldiv tugev tuul pidevalt juba üle nädala. Ja siis aknast välja vaadates on taevas hommikul isegi paljulubav, kuid oh ei-siis kisub räigeks lumetormiks, mis kestab umbes 4,5 minutit ja siis on jälle niisama tuul. Ja see lumi ei jää ju maa peale ka. Mõttetu täiesti. Ja nii on päevad läbi. Tänu sellele jamale pole ma isegi vastumeelt, kui mind kasvõi elupäevade lõpuni tööle pannakse. Vähemalt ei pea kodus lõdisedes üleliigselt aega veetma. Ja kui ma siis olen kodus, ei saa voodist kaugemale minna, sest mmmmegakülm on ka toas. Tänu sellele, et ma selline laiskur olen, söön ma lihtsalt kõike mis ette jääb. Rõve, kui ebatervislik. Selle külmaga on täpselt selline tunne, et ma peakski ohjeldamatult õgima ja kuskile talveunne roomama. Minni käis külas mingi aeg ja täpppselt enne tema tulekut oli megailus ja soe kaks nädalat. Vihmasaju vaba (nagu wow). Siis oli täiega viitsimist ja tahtmist teha kõike. Ja nüüd siis nii. Eile nägin esimest päiksekiirt üle saja aasta, kuid see muidugi asendus sekundiga lumemölluga. Ja täna hommikul-O.M.G-päike paistis! Kuigi mul oli eilsest koguni kolmest õllest täna taas pohmell, mõtlesin, et voodist ma ei lahku, kuid kuidas saab siis ei öelda, kui väljas nii ilus. Tegin endale korraliku hommikusöögi, mõnulesin köögis päike käes, käisin isegi pesus ja toppisin meigi näkku, kuid siis nii kui ma korraks teki alla pugesin, sain ma aru, kui halllb mul olla oli. Päike tekitab hallukaid ka veel noh. Ja siis jäin magama Black Booksi saatel. Kuna ma tean, et ma talveunne jääda ei saa, obviously, siis olen hakanud inglise kvaliteet vana televisiooni vaatama. Black Books, IT Crowd, Father Ted (no see on iiri oma). Lihtsalt niiiiiii naljakas. Ja nüüd ma taas söön. Kooki, millest ma võik vabalt keelduda, aga nii külm on, et tekib tunne, nagu see kook täiega aitaks mind ja mu enesetundele kaasa. Aga see on vale! Igal juhul, me siin vaatame kõik koos õndsasse tulevikku ning leppisime kokku, et kui meil lõputöödega ühel pool on, võtame ette nädalase joomatuuri. Okei, võibolla see on liiga kole sõna, aga mida me ikka ilustame asja. Igal juhul, igal päeval joome mingit kindlat alkot, nagu näiteks Monday Magners ja Wednesday Wine. Ja Karin lubas külla tulla varsti, megabus paneb ikka täiega. Karin ütles, et üks ots oleks täna olnud £33, vist ei hakka siis tulema ju..nii et võibla järgmine nädal. Aaa ja maailma kurveim uudis ka, Chris läks meil töölt ära. Kuna ta on umbes maailma lahkeim, heam ja rõõmuseilmseim inimene, siis rahvas läks suht hulluks, kui kuulis, et ta varsti enam kohvikus ei tööta. Ma ei imestaks kui nad leinaseisaku ka veel korraldanud oleks. Nagu...ta viimane vahetus oli eelmisel neljapäeval, ärasaatmispidu reedel (mis oli lihtsalt....väga messy) ja esmaspäeval püsikad küsisid, et kas kurb pole, et teda pole enam. Nagu...kas ma äkki võiks uue nädala rütmi enne saada ja üleüldse oma mõtteid koondama hakata, aga no esimese asjana esmaspäeva hommikul peaks ma nagu end halvasti tundma, et meil nii äge inimene tööölt ära läks. See ju tähendab, et DAvid on tagasi :(((( ja eile oli ausalt nagu nazi in da house. Aga mida iganes, ma ei viitsi süveneda ta puudustesse :D Nüüd ma jätkan mitte millegi tegemisega

Aasta lõpu värgid

Ragulil oli just 2 nädalat vaba, sest kooli vaheaeg oli ja ta töötab erakoolis, seal antakse lastele rohkem vaba aega. Otsustasime minu auto...