esmaspäev, juuni 19

Aprill Mai ja Juuni

Tohoh kui enne oli nii, et aeg lendas, siis ma ei tea, kuidas seda aja kulgu kirjeldada! Olen oma juuksurikooli alustanud ning väga vabu päevi pole. Kaks kuus olen käinud hambaarsti juures, et ÜHTE hammast parandada, ja siiamaani pole veel see kammajjaa lõppenud. Ja no siis iga laupäev olen koolis. Kus mulle nii väga meeldib! Miks ma juuksuriks 10 aastat tagasi ei õppinud??? Ahjaa, normaalne inimene läheb ju ikka keskkooli ja sealt otse edasi ülikooli, muud moodi ju ei saagi. Pffft. Ma hiljuti nägin Ly'd ja ta kahte õde üle pika aja, nad nüüd elavad mõlemad jälle Eestis ja kuulsin, et nüüd tahetakse Eestis rohkem promoda praktilisi ametitöid või kutsetöid või kuidas neid nimetada. Jumal tänatud!! It's ok kui ei taha faking aastaid ülikoolis passida ja sitaks raha raisata, et siis avastada, et tegelt polegi nagu üldse huvitav või sulle kuidagi kasulik. Anyways ma nüüd tunnen küll, et olen õigel teel lõpuks. Veits vässu on olla, aga praegu on suvi ja meil on 30 kraadi ja üli mõnus ja pikad päevad, nii et on tunne, et peale töö või kooli päeva saab ikka muude asjadega ka tegeleda.
Käisime üks päev Brightonis Raguliga. See oli küll tegelt juba veits aega tagasi, kui ilmad alles hakkasid soojaks minema. Niiii mõnus on mere ääres käia. Londonis ju pole merd!
Raguli sünnipäev oli mai kuus, vedas ka ilmaga tollel reedel, käisime vaatamas mingit lahedat turgu Liverpool Streeti lähedal. Sealt edasi liikusime jõe poole ning võtsime paadi Greenwichi poole. Nii mõnus oli! Sai näha Londonit veits teise külje alt. Sealt edasi läksime o2 areeni, mul polnud aimugi, et seal sees on poed ja restoranid. Arvasin, et tegu on lihtsalt konterdi saaliga. Läksime lõunat sööma Franky and Benny'sse, kus me ühtlasi tinutasime veits liialt. Sealt edasi innovtsiooni keskusesse, kus sai igast lahedaid asju teha. Siis läksime Emirates Airline'i peale ning nautisime vaadet kõrgelt. Ma olen seal nii palju kordi käinud, aga ikka on äge. Ragulil oli esimest korda. Kui ma sealt maha tulime oli kell alles mingi 3 päeval, aga me olime nii läbi omadega. Tulime koju ja põõnasime väheke.
Karin on nüüd Melbourne'is omadega. Nii äge. Leidis koha, kus elada, ning nüüd käivad töö otsingud. Ma ikka nii uhke. Ja hea meel, et ta elus ja terve on. Nii naljakas on see, et ma saan talle helistada enne oma tööpäeva algust või siis kui mul siin mega hilja on. Üks päev helistasingi kell 7 hommikul krapsakalt tööle minnes ja Karin samal ajal pani meikki näkku, et õhtusele joogile minna. damn timezones!!
Tegelt ka seoses hiljutiste õnnetuste/asjaoludega Londonis ja ka mujal maailmas, on mul prioriteedid muutunud. Seal hulgas ka blogimine või sotsiaal meedia postitused. Kõik tundub kuidagi tühine ja ebaoluline, arvestades, mis õudusi ja traumeeringuid väga paljud inimesed on pidanud üle elama. See London Bridge'i õudus, see juhtus kõik mu tööle väga lähedal. Tänavad olid vist pärast seda janti veel nädal aega kinni. Üli imelik tunne oli tööle minna. Vaesed inimesed, kes Borough Marketil elatist teenivad. Turg tehti alles see nädala kolmapäeval lahti. Nad kaotasid ikka väga palju tööpäevi. Ma pole sinna veel ise jõudnud, aga kujutan ette, et väga paljud inimesed seda kohta külastada ei taha.
Teine väga suur õnnetus juhtus sel nädalal Lääne Londonis, kus põles maha 24 korruseline elumaja. Asjaolud on ikka väga kahtlased. Kuna tegu on üliiii rikka rajooniga Londonis ja nimetatud elutornides elavad tegelikult osad vaeseimad inimesed Londonis, siis kuulsin teooriat, et tegelt pandi meelega tuli otsa, et siis oleks rohkem põhjusi ülejäänud tornid maha lõhkuda, sest selliseid häbiväärseid ja vaeseid inimesi ju ometi Chelsea'sse ei taheta. Mul ausalt läheb süda pahaks. Eelmine aasta olevat tehtud maha põlenud majale £10 miljoni väärtuses remont seest ja väljast. Ma ei tea, mida nad sinna fassaadidele toppisid, sest kogu hoone oli 15 minutiga üleni leekides. Ma ei tea, mis kõige õudsam asjaolu on, neile nädal enne olevat tehtud õppealarm, mil olevat neile öeldud, et tulekahju puhul tuleb jääda oma korterisse, mitte üritada hoonest lahkuda. Mõelda, et sellise suurusega majas muidugi elavad igas vanuses inimesed, lapsed, kes ei tea, mida teha, vanad inimesed ja puudega inimesed, kellel pole võib olla isegi võimalik kellegi abita kuhugi liikuda. Ühe noormehe sõnul liftid kunagi ei tööta ja kogus majas olevat olnud ainult üks emergency trepp, mis oli blokeeritud millegi pärast. Ja nüüd uudiseid lugedes, tegelt tänaste uudistega pole nii täpselt kursis, kuid mis ma eile ja üleeile lugesin, oli see et kinnitati, et VÄHEMALT VIISKÜMMENT KAHEKSA inimest suri tuleskahjus ja leiti 70 surnut ....agaaa seal majas elas mingi 600 inimest ja haiglasse või ravile vms viidi kokku vist 20, kus neid siiamaani ravitakse. Aga ülejäänud inimesed?? Meedia ei taha isegi tunnistada, kui traagiline see lugu on. Chelsea linnavalitsus pole suht sittagi teinud, et neid õnnetuid inimesi aidata. Mul pole lihtsalt sõnu. Mind teeb kogu see asi nii kurjaks. Aga noh, need kellel võim on, nad ju võivad mida iganes teha ja väita. OMG mingi ajaleht väitis, et need elanikud polevat tahtnud, et nende kodudesse piserdussüsteemi installeeritaks. WHAT. Nad olevat kogu aeg kaebamas käinud, et nende kodud ei vasta ohutusnõuetele. aaaaahhhhh. Kui nii hakata mõtlema, siis no one's safe. Ei tea ju, mis rahabossidel tuleb idee, et siis buldooseritega umbes kõik maha niita ja siis teha nägu et kõik on ok.
Ma kõnnin kooli iga kord Camdeni jaamast ja pean minema üle kanali. Lihtsalt faking masendav on vaadata, kuidas üks ägedamaid Londoni varasid (suur osa Camden Marktetist) on lihtsalt maha lammutatud, et siis luksus korterid asemele ehitada. Sama ka Shoerditchis ühe blokiga, mis on kohe Shoreditch High Streeti kõrval. Nädalavehetuseti on seal äge turg püsti pandud, igast erinevad rahvad on koos ja kõigil on äge. Ägedad poed, kohvikud, baarid. Karin kunagi töötas seal ühes kohvikus. Ja kogu sel ühe tänava poolne osa osteti ära, et see maha lammutada ja korterelamu asemele ehitada. Aga ma ei tea, kas need plaanid on jõustunud. Vot selle pärast on mu mõtted olnud teiste inimestega, sest enda mured tunduvad nii tühised kuidagi. Love and peace for all!

Aasta lõpu värgid

Ragulil oli just 2 nädalat vaba, sest kooli vaheaeg oli ja ta töötab erakoolis, seal antakse lastele rohkem vaba aega. Otsustasime minu auto...