East or west, @ Maurice's is the best

Siiani toibun veel Austria reisist, sest oli teine väga lõbus, lahe, huvitav, väsitav jne. Me jõudsime järeldusele, et igas hotellis peaks olema oma Maurice, kes kannab hoolt, et sa kunagi tühja klaasiga istuma ei peaks rääkimata sellest, et sul klaasi polegi nina all. Mässas ja sebis seal ringi ihuüksi oma hotellikeses. Ja nii ta oli iga jumala õhtu, õhtusöögi hinna sees ning siis kulista kuis jaksad. Ainult viimane öö Poolas kujunes küll selliseks, et enam lihtsalt ei jaksa! Mul oli imelik tunne kainena magama minna. Nüüd on mul endiselt ajataju nii sassi löödud ning unerežiim ka, aga pole sellest hullu midagi. Pealegi, kui mul on valik endale asjad lihtsamaks teha, siis millegipärast kaldub alati vastupidiseks. Eile olles tööl ära istunud 17 tundi, jõudsin ma veel hommikul varakult bussi peatusesse, ise mõeldes, et liiga hea, et olla tõsi. Ja no muidugi oli-poolel teel süttis mu pea kohal lambike, mis ütles, et mul pole koduvõtmeid. Emme oli eelmine õhtu Võsule prallele läinud ning korrutas oma 10 korda, et ta hommikuks koju ei tule. Õismäele ma rändama ei viitsinud hakata, sest ma tahtsin natukenegi normaalselt magada enne, kui ma nüüd uuesti tööle tulin. Kõnekaardil oli mul 0 senti raha. Lohutasin end sellega, et mul läpakas kaasas oli ning palvetasin, et wifi läbi maja seina võtaks ning ma saaks oma (loe: Mihkli) viimse raha eest kõneaega laadida. Majani jõudes katsusin ma igaks juhuks kõik uksed läbi, mille käigus mulle meenus, et läpakas ju peaaegu tühjaks jooksnud tööjuures. Õnn mulle naeratas igal juhul, sest akut jagus ning kõneaja sain ka kätte. Kõige tipuks leidsin ma veel maja väljaspoolt pistiku. Niisiis lõbustasin ma end Family Guy'ga nii kauaks, kui mu ema jõudis...Stewie jäi katusele kinni:(. Igaljuhul, nüüd on jälle see hetk, et oma vigadest õppida. Esimest korda oli mul endal naljakas, aga olgu ma neetud, kui selline asi kordub.

Gretel on sünnipäev, palju õnne Gretele! Suured tervitused täna saabuvale Karinile! Panen siia nii endale kui ka teistele imetlemiseks mõned pildid ka üles ühel hetkel, kui ma need kätte saan, ai promiss

Naljand

Ma sain täna taaskord tõestust, milline totaalne mimm mu oma ema on. Jälgisin teda, mismoodi ta autot juhib. Ühes käes lahtine rahakott, "vabal hetkel" sealt midagi otsimas ning teise käega siis roolib, vahetab käike ning ma kujutan ette, et vajaduse korral räägiks veel telefoniga ka, endal peas selline nägu, et mis viga on nii peabki olema ma sõidan jumala hästi ja tean seda. Ehituspoes tõstis kära, sest seal polnud selle firma terrassi õli tooni, mis kodus juba on, sest ta suvatses meelde jätta selle tooni esimese tähe, mitte näiteks purgi pealsele pildile pilk heita. Nüüd ma tean, et ma järgmine kord ootan autos teda. Või ei-ma peaks just seal olema, et päris läbi sõimamiseks ei läheks. Kord juhtus ka see, küll Elioni töötajaga, sest telekal kadus pilt no just nimme siis, kui ta lemma seep hakkas, mis on juhtumisi ainus asi, mida ta nädala jooksul vaatab.
Õues süües hakkas kõrvu naabriplika kisa, mis oli tingitud sellest, et ta oma tungival soovil basseini ronis ning selle tagajärjel märjaks sai.
Tänavu pakkisin ma oma reisi jaoks asju põhimõttega- kui kahtled, võta kaasa! Pidin natuke kompromisse langetama ja jätan ühed jalanõud maha. Aga kuna nagunii üheski kohas ükski kraad alla 25 ei lange, siis on veidi kergem oma valikuid teha ning ükskord elus võib ju endale sellist asja lubada. Homme minek ehk siis pidu!

Mõtlesin, et guugeldan 'herb in Austria' ning leidsin midagi lohutavat. Quote: "Law Enforcement: Vienna police make no special efforts at arresting Marijuana users." Austria, siit ma tulen! a mitte veel, paar päeva veel aega. Mihkel läks Aegna saarele mingeid taltsutamatuid noori laagrisse valvama. Hommikuäratus oli kena ja paanikarikas, kuna me ärkasime kõvasti hiljem kui pidanuks. Sain uhke 10 000.- bemmiga koju ja tunnen, kuidas tuleb järjekordne tappev tööpäev ja -öö.

Päikse eest võib ju pageda, aga see põrguline kuumus ju toas või vilus rahu ei anna. Suuresti on nüüd tänu sellele ka mu juuksed hulga lühemad, mille üle on mul siiralt hea meel!

Nädala hoiatus-mitte suitsetada pokkeri ajal toas ning kasutada tuhatoosina veega täidetud plekkpurki. Ununemise korral rõdule võib see kuuma tõttu sulle ilusa suve kleidi peale ja näkku plahvatada

What's on your mind?

Ma olen tööl ning väsimust nagu polegi peal ent silm tahab vägisi kinni vajuda. Aga mu umbusk sellesse kohta lihtsalt ei lase mul 100 % lebosse lasta, et väike uinak teha. Nüüd oli mul valida, kas one and only fantastilist, kuid see-eest võrratut Chris Angelit vahtida või internetis ringi luusida. Kerge pettumus on küll peal. Mul on küll korduvalt tekkinud ilge tahtmine oma meelehärmi siia kõigile lugemiseks postitada, mis sest, kedagi nagu eriti ei koti, kui kõik puhta pekkis on, sest noh, vihapuhanguga tuleb ka see mina-ja-maailm seisund (ja nii mõnigi sellest enam lahti ei saagi millegipärast). Aga sellest ma tõesti aru ei saa, kui ma kuskilt avastan, et mulle tundunult minule lähedane isik ei anna endast märku, kui ta ka vahelduseks eesti suunakoodiga telefonitsi kättesaadav on ning reaalne võimalus silmast silmagi paar sõna vahetada. Või siis on issi mulle piisavalt mitu korda nii teinud, et see viimane piisk oli. Inimesed, kellega ma minimaalsel määral oma elus kokku olen puutunud, hoolivad ka rohkem noh.

Suvine update

Esmalt, mul on õnnestunud iga päev päevitada, nii ka täna. Peale mu võrratut kokkamist ja õhtusööki kolisin oma läpakaga rõdule, kuhu alles õhtuti päike paistab ja näe-võtab teine ikka veel! Ma ütlen, ma olen pruun! Aga ega see lust ja lillepidu kaua kesta, sest ma sain tööle ühte hotelli adimistraatoriks läbi Evelini, sänks Essi! Samas, ma olen öistes vahetustes, siis vutvut koju ja õue magama, aga enda mõistuse nimel ma vist seda siiski ei tee. 

Teiseks, kui ma olen juba piisavalt pruun ning piisavalt siiber öösiti tühja istuda, on aeg minna Austriamaale reisile. Tuleb üks hiiglama kultuurireis. Töökohaga ka vedas selles suhtes, et nad mulle selle reisi jutu peale ust ei näidanud. Ja kuna töö on leitud, võin ma südamerahuga alles enne semestrialgust tagasi Šotimaale imbuda, mis tähendab loomulikult septembri keskpaika.

Mitte ainult pole mul õnnestunud hoida enda toas täielikku korralagedust vaid kogul teisel korrusel, kaasaarvatud Karini toas. Ma ei saa aru, kuidas mul see õnnestus, aga mis parata, kui lohaka tudengiharjumused juurdunud on.  

Tahaks bassusse hüpata ja sinna jäädagi, kui meil see vaid oleks. Ja ma siin viskan silda, sest inglise naelte väärtus aina kasvab ning ma saan kerge vaevaga nüüd ülekandega oma augusti üüri juba ära maksta. Ülejäänud raha löön laiaks, I say