kolmapäev, september 30

TšEHHI

Maa, kus mets vohab, mäed kõrguvad, nii suurtel kui väikestel linnadel üks kirik ja keskväljak ilusam kui teine, õlu odavam kui koka koola ja iga nurga taga on alati midagi põnevat!
Olime esmaspäevast laupäevani seal. Ööbisime küll Prahas kuid käisime enam jaolt autoga linnast väljas erinevates ilmakaartes uudistamas nii lähemal kui kaugemal. Koha nimesid on võimatu hääldada või meelde jätta, isegi sat nav'i oli peavalu neid sisestada, kuid see eest oli tõesti igal poole mega ilus!
Esimese asjana hotelli jõudes jäi silma üks kohalik baar. Võibolla, et liiga kohalik. Kui me õlled kätte saime ja õue maha istusime, siis baari töötaja kõõlus pidevalt ukse lävel, et meid vahtida. Ma ju valge ja Ragul mitte, võibla nad pole varem sellist nähtust näinud...
Käisime Rock Towns'is, mis on Prahast põhja poole ning mis on väidetavalt väga suur ala erinevate põhipunktidega, kus on hästi suured kaljud ja mäed. Kuna neid oli nii raske ja keeruline leida, käisime kahes kohas vaid.
Sel on juba jõulud käes

Viimasel päeval polnud enam väga palju energiat, nii et kiikasime tüüpilised atraktsioonid üle. Ragul oli bookinud meile tai massaaži. ou emm džii. See oli nii hea! Enne seda mõtlesime, et sööks veits, muidu on kõhud peale massaaži megatühjad. Leidsime mingi laheda kohakese, kus burgereid pakutakse. Mulle need küll eriti ei istu, harva käime Londonis Five Guys' burgeri kohas, sest see on vaieldamatult Raguli lemmmmmik aga nüüüd, see pisike koht Prahas on ta uus lemmik, sest ta burger olevat lihtsalt nii hea olnud! Pidin ka tõdema, et mu seene, sinihallitusjuustu burger oli ülinämm. Ainult et nüüd, kui isu tuleb, siis me ei saa ju..

Reisiga jäin ülirahule. Tihtipeale erinevates linnades ringi jalutades meenutas kõik täiega Tallinnat ja selle vanalinna. Täiega tuli kodu igatsus! Aga õnneks hiljemalt jõuluks lähme Eestisse!

Tagasi jõudes esimese asjana läksime pühapäeva hommikul või noh, suht keskpäeval hommikust sööma. Kuna me kuus päeva järjest sõime hotellis hommikust ainult mis saada oli, ehk siis hunnik saia ja eriti maitsvaid erinevaid vorste ja juuste, tahtsime tagasi olles midagi sooja saada. Cafe 338 mis meie lähedal on, on hästi populaarne ning seal oli megajärjekord uksest välja. Kõndisime veel 2 min ja läksime ühte teise. No seal oli toit vähemalt sama hea! ja odavam
Õhtul olime veel holiday mode'il ja tellisime india toitu, kuid nüüd ma kavatsen tubli ja hoolas olla! Šokeerival kombel liha isu pole, sest taaskord-tšehhis sai seda lihtsalt liiga palju!

esmaspäev, september 14

KIHLUS

Oleme Raguliga nüüd õnnelikult kihlunud! On alles vigurvänt. Olime rääkinud, et teeme selle 'lubaduse värgi', et valime mõlemale sõrmused välja ja oleme nö üksteisele pühendunud. Aga see jutt kuidagi jäi sinna paika ja kui ma uuesti juttu tegin, siis ta kuidagi suutis eirata seda teemat. Mõtlesin et mis seal ikka. Aega ju on.
Eelmine pühapäev käisime siis õhtul söömas AK ja ta tüdruku ja hunniku muude inimestega. Peale mida Ragul ikka nõudis, et viime AK ja Aga Aleksandra Palace'i juurde, sest seal on öösel üliilus vaade Londonile. Mõtlesin, et sõidame aeglaselt mööda, aga ei. Ragul parkis auto ja nautisime siis külma käes vaadet. Hirmsasti tahtis jalutama minna. Ise mõtlesin, et mis ajast ta jalutada tahab ja mul oli kõht nii täis ja oli külm ja vässu. Kõndisime siis kuskile võsa taha pimedusse, kus juhtus olema pink, mille peale ma istuma pidin. Ning järsku ta oli mu ees maas põlvili. Ta polnud veel suud avanudki kui ma juba halasin seal. Ja siis pärast ilusaid sõnu võlus ta välja sõrmuse ja nii ta läks! Nii hea meel on! Me pole veel ametlikult tähitanud. Läksime pärast seda väikest seika nende juurde natuke tinutama. Nad just ise abiellusid, nii et me oleme nagu nüüd kaks täiskavanute paarikest. Järmine hommik mul oli loomulikult pohmell. Käisime Bethnal Greenis ühes toidukohas, mis olevat parim maailmas. Olin üsna skeptiline, kuni ma oma toidu kätte sain. WTF
Maksis £6.10, ülimaitsev ja aitas pead parandada. jessss. Kuulsin, et tüübid käivad kogu aeg seal, nad saavad südameataki niivisi.
Hiljem läksime taas AK ja Aga'ga bowlingut mängima. Kuhugi kaugele Ida Londoni nurka. Päris naljakas oli. Mul oli vasaku käe ranne ülivalus, nii et mängisin üldse parema käega, Agnežka pigem viskas neid palle kui veeretas. Meil olid need barjäärid kahel pool üleval, et lihtsam mängida oleks. Ta ikka mõnuga lõhkus neid! Hiljem mängisime muid mänge ka, ning suundusime sööma ilford'i. Üks selline restoran, kus maksad alguses kindla summa ära, ning siis sööd seal nii palju kui süda lustib. Erinevate maade toidud ja palad. NÄMM. Ja taas liiga palju toitu, masendav.
Mul oli reede ka vaba, otsustasime sõita kahekesi Clacton-on-Sea'sse. Heads up-seal pole mitte midagi vaadata! Hea soe vastuvõtt oli küll. Ragul otsis parkimiskohta, nägime ühte parkimiskontrolli mehikest, kelle käest siis küsisime, et kuhu ja kudias parkida saab. Ta ütles lihtsalt, et "kui päris aus olla, siis ma olen viimasel tiirul ning siis lähen koju ära. Pargi kuhu tahad!" Hah, päris hea onkel ju.
Muidu seal selline samalaadne Pier on nagu Brighton'is. Arkaad, mängud ja lõbustuspark. Aga ma ei tea, kas see linn on ise enesest ebapopulaarne või on hooaeg lihtsalt läbi..igatahes see nägi välja nagu pool mahajäetud. Suht õõvastav. Kõndisime selle Pier'i peal ringi, kui järsku kuskil keset seda kaid puust põrand põles. Mida veel. Nii see Brightoni kai põleng alguse sai ma ütlen. Ragul kohe jooksis mu joogipudeliga seda kustutama ja mingid muud vennad ka mässasid seal. Õnneks saadi ruttu jaole. Pfft.
Nüüd jälle vaba päev, lähen Kariniga brunch date'ile. Breakfast Club'i. Äkki võtame kuskil väikse prosecco kah!

neljapäev, september 3

Hullumeelne nädal

Eelmine nädal oli üsna action-packed. Pidime oma korterist välja kolima 26ndaks Augustiks. Me leidsime ühe uue korteri, sest see, mis Ragul ja Fredi vaatamas käisid, selle korteri omanik lubas küll korterit meile, kuid siis ei võtnud enam ühendust ja eiras igal võimalikul moel. See korter, mille ma leidsin, selgus, et ohooo sama omanik. Ta nägu oli küll priceless kui me uksele ilmusime. Noh, lõpuks mõtlesime, et mis seal ikka, inimesed teevad ikka vigu ja Raguliga tahtsime sellesse uude korterisse ikkagi kolida. Ainult, et siis hakkas üks jama teise takka. Kolm nädalat venis kogu protsess. Me ju maksame neile, et nemad kontrolliksid, kas me ikka töötame seal kus väidame, et töötame ja elu kohaga sama. Aga siis me pidime ise sebima kõik need referencid. Vahepeal muidugi selgus, et see vend kes nö korteri omanik on (valetas veel, et ta ka indiast nagu Ragulgi... mikkks), tegelikult töötab oma onu heaks, siis aga selgus, et ta üldse agentuurist ja omanik on üldse mingi muu vend. Siis nad nõudsid, et kui me kedagi teise magamistuppa tahame, siis nad peavad ka lepingus ära toodud olema, kuigi see esialgne "landlord" oli lubanud Ragulile, et jaa jumala ok on kui ainult meie nimed on juhul kui me ei saa nende teiste tüüpidega läbi ja tahame nad välja visata. Ühesõnaga, me mõtlesime ikka ja jälle, et noh see tüüp on noor ja arvatavasti ta ei tea sittagi sellest kinnisvara värgist. Me kolisime mu asjad Raguli majja, kus tal vaba tuba juhtus olema Hatfieldis, mis on tunni kaugusel linnast. Pidin seal olema ainult teisipäevast laupäevani, sest siis oleks alles vabanenud uus korter. Pole ju kõige hullem arvestades asjaolusid. Siis loomulikult alles kolmapäeval nägime esimest korda lepingut, mis ei ole normaalne, kui kahe päeva pärast toimub kolimine. Ning nüüd, LOO PARIM OSA, helistab reedel see noor nolk ja vabandab, et oh sorrrii kuuule tegin deposiidi summaga vea, et ää see on 4 nädala asemel 6 nädala üüri summa. Mida perset. Mitte, et meil seda raha poleks, aga nagu kammoon igal inimesel pole lampi £600 välja köhida. Ja mis nad oleks siis kellegi lihtsalt tänavale jätnud??? Ragul helistas siis mulle ja rääkis ära, mis jama jälle on. Ise mõtlesin, et nii ikka ei saa ja veits obvious, et nad ei taha meid sinna korterisse, aga olgu faking mees ja öelgu siis või kas või mõelgu mingi vale välja, noh nagu ta ju esimesel korral tegi. Ise olime ka lollid, et üldse hakkasime jändama nendega. Ragul siis helistas tagasi, suht sõimas näo täis, ähvardas kohtusse kaevata, kui me osa oma deposiiti samal päeval tagasi ei saa. Tunni jooksul oli raha tagasi kantud Raguli arvele. Pah-ha-ha-ha-haa. Valus sitapea, ähvarduse korral hakkab küll eluga ennast liigutama. Idioot.
Ma samal ajal tööl mõtlesin, et hakkan suurest stressist nutma. Muidugi Hatfieldis oleks olnud ju elamiskoht olemas ükskõik kui kauaks. Aga see nii kaugel :( Ragul oli jube esimese hommiku commute'imisega masenduses. Aga kuna ta niisama õnneks käed rüpes ei istu, vaid tegutseb, siis sebis kohe paar view'ingut tubadele. Leidis ühe Bethnal Green'is, ehk ta tööle ülilähedal. Vaatasime toa üle peale mu tööd, otsustasime ära võtta. Kuna ma saan palka nädala kaupa ja sulas, siis kindluse mõttes andsime selle kohe omanikule deposiidina ära, saime võtmed kätte, sõitsime Hatfieldi, pakkisin oma lahtipakitud kraami jälle kokku, pooled asjad jäid talle sinna kuuri, kottipimedas jändasime seal kottidega, sõitsime tagasi Bethnal Green'i ja kolisime sisse. DONE. Ok, olime mingi üliväsinud ja näljased, aga vähemalt õnnelikud ja rahul. Saime ühe õhtu jooksul otsuse vastu võetud ja ära kolitud. NAhhui nendel eelmistel tüüpidel oli vaja kuu aega venitada ja jaurata mingite lamp asjade üle. Debiilsus kuubis. Nii, et nelja päeva jooksul kolisin kaks korda, normaalne. Peale seda oli vist sjuuke stressilangus, et jäin haigeks. Siiamaani vaevlen siin. Olin ju terve bank holiday weekend'il tööl kah veel takkaotsa. Veiiits raske oli. Aga ikkagi olen nii õnnelik! Elan lõpuks oma kalli Raguliga koos, oleme ilusti sisse seadnud end. Tuba on üsna suur, nii et jaotasime selle kaheks, nii öelda elutuba ja magamistuba eraldi. Kolm riidekappi, diivan, telekas, kummut. Üsna ok. Jaaaa eiiile, me lõpuks otsustasime ära kuhu minna puhkusele. Kuna soojadesse kohtadesse kuupäevad ei klappinud üllldssee, siis mõtlesin, et Prahasse võiks ju minna. Nii, et 21-26 september oleme seal! jessss. Elusees pole nii väga ära tahtnud saada. Rendime auto ka, nii et saame ringi trippida ja ilusat maastikku nautida!

Aasta lõpu värgid

Ragulil oli just 2 nädalat vaba, sest kooli vaheaeg oli ja ta töötab erakoolis, seal antakse lastele rohkem vaba aega. Otsustasime minu auto...