laupäev, märts 25

Loodus, filmid, õlutamised ja muud

Esiteks, emmel on täna sünnipäev, palju õnne kallis emme!
Ühtlasi on siin Londonis ilusad ja suht soojad ilmad. Mul reede, laupäev, pühapäev vaba. Kunagi ammu sai kirja pandud tööl, sest plaan oli Raguliga kuhugi minna, aga sellest ei tulnud midagi välja, sest ta peab tööl olema. Eile, ehk reede, tegelt oli tal vaba küll. Tegime hommikusööki koos, käisime kinos-vaatasime Lost City of Z'di, mis oli suht jura. Väga paljutõotav oli, aga jah, meie jaoks oli aja raiskamine. Hiljem läksime oma tavapärasesse itaalia restosse sööma, peale seda ostsime jäätist ning veetsime õhtu toas. Nii mõnus oli tervet päeva temaga veeta, ei tule eriti tihti ette enam sellist lõbu.
Täna mõtlesin, et vaatan, kas peale Aleksander pargi ka muid parke naabruskonnas on. Selgus, et on lausa KAKS. Ja kuna nii päikseline on, siis ma lihtsalt pidin jalutama minema. Ei pidanud pettuma, esiteks sealses naabruskonnas ringi kõndides ei ütleks üldse, et tegu Londoniga on ning teiseks-lõpuuuks on soe ja ilus ja mul on vaba! Käisin veits ringi, siis istusin pargipingil t särgi väel ja lugesin väheke.
Siin on tegelt päris mõned korrad päikseline olnud. Olen jooksmas käinud paarid korrad Aleksandri pargis. Selle tõttu jäin ka vist haigeks. Seal on suht "mägine" ja mul oli ju vaja sinna tippu turnida, et head vaadet näha. Ja muidu on seal ka hea ja rahulik.
Mõned korrad olen töölt paari tüdrukuga joogile läinud. Üks päev kõndisin Desi'ga Banki poole, ehk siis üle Southwark silla. Noh, ilus on nagu ikka nende sildade peal on, head vaated, vesi jne. A Desi käitus täpselt nagu esimest korda näeks Londonit. Ja seal Bank'i piirkonnas oli ta igast hoonest nii õhinal, sest tema jaoks on need kõik seal nii ilusad. Aga jah selgus, et ta ei käi väga palju Londonis ringi. Vaeseke. Nii palju on ju mida näha ja kuhu minna ja mida avastada!
Saime Lizzie'ga Burger and Lobsteris kokku. Läksime vaid ühele joogile, nad tegelt tahtsid uurida maad, kas nad tahaks seal ise töötada, sest ettekandjad saavat seal palju palka ning nad tahavad töökohti vahetada. Lõbus oli nagu alati. Nädal hiljem lõpetasin üks päev kell 3 ning otsustasime Lizziega minna Tate moderni lähistel olevasse pubisse, mis on otse Thamesi kõrval. See oli mu aasta esimene õlu päiksepaiste käes.
Heidi käis mul üks laupäev külas. Ostsime Morrisonsist mõnusat snäkki ja veini ning ajasime siin niisama juttu. Alati tekib tunne, et ah tahaks kõiki palju rohkem ja tihedamini näha, aga ega see täiskasvanu elu meelakkumine ole.
Eelmine nädal sai külas käidud Bear and Wolf'is, kus ma kunagi töötasin. Tegelt pidin Gemmaga jookidele minema. A ühe hoobiga sai ära nähtud Leslie, Matt ja Scott kah. Nii hea meel oli, et tekkis võimalus kõik üle kaeda! Läksime Leslie ja Gemmaga pubisse Aces and Eights'i. Pole ju sealgi ülikaua käinud. Tim, mänedšer, oli parasjagu seal, rõõm oli ka teda näha. Kui tellima hakkasime, selgus, et ta oli töötajatele öeldnud, et esimene round on tema kulul, oh seda vana head Tim'i küll! Nii kena temast. Limpasime õllet ja ajasime juttu, peagi tuli ka Charlie, mingi hetk lahkus Leslie. Siis aga läks kõht tühjaks ning tellisime pizzat. Ausõna, ma vist sööks pizzat iga päev. Õudne. Mingi hetk suundusid nemad kinno, ja ma koju. Mõnus õhtu oli! Oleks neid kah tihedamini...
Mul nüüd uuesti juuksuriks õppimise plaan susiseb. Käisin üks päev seal, et teha keele ja matemaatika test. Seal vist mingi intelligentsuse standard. Arvasin, et mega lihnte raudselt, tegelt pani ikka mind mõtlema. A sain ilusti läbitud selle. 29ndal Aprillil hakkab kool pihta. Ma ei jõua ära oooodata. See hakkab siis iga laupäev olema. jesss ei pea tööl käima, aga noh tegelt see eest mul nüüd nädalas ainult üks vaba päev, aga its worth it!
mõtlesin, et lisan lõpetuseks mõned iludad pildid, mis tööl teinud olen kah

esmaspäev, märts 6

Karini ära minek. Liisi ja Silje külaskäik ja kolimine

Karin läks ju meil reisima üksipäini laia maailma. Plju õnne, Karin! Hetkel puhkab Taimaal. Läks sinna poolteistnädalat tagasi. Tegime väiksed lahkumise joogid kah. Esialgu sõime Newington Table'is, mis on karini endine töökoht ning ühtlasi seda enam ei eksisteeri, sest mingid tüübid ostsid selle koha ära. Khm, tähendab, mitte 'mingid tüübid' vaid ALT'J LAULJA. Pole peale uusi omanikke seal veel käinud, kuid ma arvan, et see ikka äge koht edasi.
Kohale tulid Heidi ja Nalita. Kuna ma ei oska sõnumitest kella aegu õigesti lugeda, siis jõudsin sinna eriti vara. Hakkasin siis viskit jooma, sest nii stressirohke päev oli ja niisama oli viski isu. Siis jõudsid Heidi, siis Karin ja natukese aja pärast ka Nalita. Päriselt ka, ma polnud tolle päevani sealt veel nii head toitu saanud! See oli lihtsalt mega maitsev. Tegime veel mingid kokteilid ning liikusime ühte ägedasse pubisse. Scolt Head nimeline vist. Seal ma ei jaksanud isegi ühte pinti ära juua, sest ma olin lihtsalt nii väsinud ja kõht oli nii täis ja seal oli nii vali. Ausõna ma olen vanaks jäänud, ma lihtsalt ei jaksanud seal müra sees olla nii et läksin koju. Ja üleüldse peale eelmist laupäeva ma konkreeetselt kartsin üleliia juua ja liiga hilja koju jõuda, sest ma ei talu pohmelle absoluutselt enam. Kuidagi nii debiilne tundub lihtsalt niisama sitaks alkot sisse kaanida omale, et siis kolm päeva ennast sitasti tunda. No thanks.
Pühapäeval läksime Raguliga Harvestisse. Ma ei tea, miks me ikka aeg ajalt sinna lähme, et süüa. SEAL POLE HEA TOIT. No suupisted on tegelt ok, aga road küll mitte. Ja Ragul kogemata tellis omale loomaliha. No seal oli küll mainitud see, et need ribid on looma omad, aga ta nägi sõna ribid. Ma tellisin lõhet. Esiteks ootasime mingi 45 min oma toitu, ja teiseks me siis vahetasime oma road ära. Talle isegi ei maitse lõhe. Vaeseke. Edasi läksime kinno The Great Wall'i vaatama 3D's. Nii hea oli!Ma väga nautisin.
Esmaspäeval olin jälle Kings Crossis roastery's tööl. Seal ikka saab nalja, ja no peabki, sest töö on nii nüri. Lõunapausile läksin Waitrose'i ning istusin õues. See oli mu esimene päikseline päev, kus kannatas õues istuda ja süüa. Nüüd need Granary Square'i purskkaevud töötavad kah. Nii mõnus oli.
Teisipäeval oli Karini viimane päev Londonis. Tuli oma sõbrannaga mulle tööle, tegime ühed joogid ning suundusin Kariniga edasi uuele katsele Dishoomi. Jällegi Shoreditch'isse. Ja jällegi oli poolteist tundi oote aeg. Uksel öeldakse, et aa võite niisama baaris istuda ja seal snäkitada kui on soovi. No ikka oli soovi. Läksime siis sisse, ja seal polnud esiteks kuskil istudagi ja teiseks seal oli nii palju inimesi enne meid ootamas. No thanks. Läksime üle tee restorani Albion'isse. Ma ei saanudki hästi aru, mis kusiiniga tegu oli, aga ülimaitsev oli igal juhul! Sõime kala, liha, pirukat, jõime gini ja toonikuid. Magustoidud olid no niiiiiiii head! Ma lähen kindlalt juba magustoidu pärast tagasi sinna. Teendindus oli ainult natuke naljakas, tundus nagu kõikide esimene päev oleks olnud, a nad vist tegelt ei saa väga inglise keelest aru. Peale söömist tegime veel ühed joogid ühes pubis. Nime ei mäleta, aga kuskil seal Shoreditchi kandis.
Kolmapäaevl olin küll tööl, kuid peale lõpetamist läksin otse joones Paddington'i rongijaama, et Karinile head aega öelda. Nii imelik oli mõelda, et nüüd ma ei näe teda nii pikka aega, aga mul on ta üle nii hea meel! Soovin palju edu ja ägedaid seiklusi ja kõike muud head!
Kui lõpuks ära hakkasin sealt liikuma, oli muidugi tipp tund ja rongid täiega hilinesid. Ja nii külm oli. Seal on osad platvormid õues. Brrrr. Ja peale seda tuli mingi faking torm üle Londoni ja siis oli taaskord täielik kaos muidugi. A no mis parata.
Reedel tuli Silje ja ka Liis. Liis ööbis oma kunagise töökaaslase juures Canning Town'is, ja Silje oli üks öö mu juures. Saime Kings Crossis Siljega kokku, tegime ühed õlled, läksime mu poole, tegin kiire pasta ning suundusime linna Liisi ja ta sõbrannadega kokku saama. Na istusid Muriel's restoranis Sohos. Seal ka kaualt ei peatunud, vist jõimegi ühed ölled, ajasime juttu ning läksime koju. Ma olin töötanud 9 päeva järjest, nii et ma olin lihtsalt nii läbi omadega. Niigi tubli must külalist host'ida! Laupäevaks oli ainus plaan minna Bromley'sse, kus on hästi odavate pulmakleitide pood, sest Silje suvel abiellub! Siin kohal palju õnne Siljele ja Nathan'ile. Esialgu ma ei saanud aru, kas see Bromley üldse asub Londonis või ei. Ja ma alles hakkasin seda mõtlema, kui me rongis olime. Sest me läksime läbi väravate mu oysteri ja mu panga contactless kaardiga. Kui nendega Londonist välja sõidad, siis peab sitaks maksma. Aga õnneks see oli lihtsalt väga kauges Londoni nurgas.
Poes oli selline süsteem, et saad valida 4 klieiti korraga, mida proovida tahad, ning siis lähed oote järjekorda. Ootasime seal 50 minutit, et Silje oma nelja kleiti proovida saaks. Õnneks talle meeldis teine kleit, mida proovis. Appi ta nägi nii ilus välja!!!
Läksime tähistama paari õlle ja burgeriga. (oma veebruari kuust kirjutades ma märkan, et päris palju pubi külastusi on olnud, oih....). Siis liikusime tagasi linna, sest Silje sai Nathaniga kokku Seven Sisters'is. KAhju oli, et ta nii vähest aega oli, aga samas ma olin nii õnnelik, sest ma lõpuks sain natukenegi puhata. Aga mitte liiga palju, sest pidin pakkima hakkama. Kolimine oli tulekul. Pühapäeval olin Raguliga, käisime vist kinos. Õhtul pidime Liisiga kokku saama, kuid ma kutsusin ta hoopis meie poole õhtustama. Ragul tegi maitsva India roa. Sundis Liisi kolm portsjonit ära sööma. Vaene Liis. Aga no toit oli tõesti nii hea!
Esmaspäeval oli mul vaba, et ma pakkida saaks, niiiii palju asju!!! Õhtul tuli Ragul, laenutasime väikse kaubiku, landlord tuli, et meie deposiiti tagasi anda ning kolimine võis alata. Päris raske oli pean tunnistama. Palju treppe ja palju asju. Laadisime kaubiku täis, tulime mu uude kohta, kus oli veel raskem, sest ma elan kolmandal korrusel. Elan nüüd toas, mitte korteris, aga äge on see, et ma ainuke siin ülemisel korrusel ja tegelt mu tuba on suurem kui mu korter, kus ma Walthamstows elasin. Nüüd siis olen Bounds Green'is. Tuba aina täitus kastide ja kottidega. Kõike polnud mõtet mul siin hoida, nii et suundusime edasi Hatfield'i, et sinna Raguli kuuri osad asjad jätta. Siis tagasi Walthamstowsse ülejäänud asjade järgi, tagastasime kaubiku, sõitsime autoga siia Bounds Greeni ja siis sellega koline lõppeski. Mul oli muidugi ees üks suur lahtipakkimine. Polnud kõige hullem. Nüüd muodugi selgus ka, et köögi asju mul pole vaja lahti pakkida, sest siin on korralik köök kõikide asjadega. Nii et kolm kasti vedeleb niisama. Mul toast väljas poole korruse peal on veel panipaiga ruumi õnneks. Jumala vedas selle kohaga tegelt.
Reedel oli mul vaba, ning otsustasime minna Decathloni, sest see oli Raguli sünnipäeva kink mulle. Võisin valida, mis tahan oma trenni tegemise jaoks. Sõitsime Harlowsse, ma isegi ei tea mis või kus see on. A seal samas oli ka Cineworld, nii et läksime kinno kohe peale šoppamist Logan'it vaatama. Mulle ikka X-men on meeldinud, see oli ka okei. Õhtul pidime minema Raguli töökaaslastega ping pongi mängima, aga me jäime kodus magama. Vaatasime the Lego Batman Movie't, mis oli nii igav lihtsalt, et vajusime ära täiega. Nüüd jälle vaba päev, õues on nii ilus ja mul täna hästi palju tegemist. Istusin enne läpakaga lahtise akna all ja päevitasin. Nii mõnus!

Sünnipäev ja emme külastus

Mul on tegus kuu seljataga ja nüüd mul on lõpuks aega üles tähendada, mis toimus, enne kui ära unustan. MEil oli ju täpselt kuu aega tagasi sünnipäev. Emme tuli selle auks meile külla. Nii mõnus ja tore oli nagu alati. Jõudis pühapäeval, ehk 5ndal veebruaril, ma võtsin laupäeva ka vabaks, et muidugi koristada saaks.
Kui me Kariniga teda ootasime Victoria jaamas, siis selgus, et meil oli veits aega, nii et läksime seal jaamas olevasse pubisse, polnud üldse paha! Tema saabudes suundusime tagasi Walthamstowsse The Chequers pubisse. Me Kariniga avastasime, et see on täiega normaalne koht. Mõnus atmosfäär, hea õlu ja menüü on ka norm. Istusime maha, tegime ühed õlled, ootasime Raguli ka ära ja siis kukkusime süüa tellima. Tahtsime kõiki suupisteid, mis saadaval oli. Barman küsis 10 korda üle, kas oleme ikka kindlad. Lõpuks, kui toit saabus, siis seda polnudki nii palju. Ja muidugi emmel esiteks pole kõht kunagi tühi ja teiseks, ta ei söö neid tava briti rammusaid ja rasvaseid ja fritüürituid asju. A mulle väga maitses.
Koju saabudes avas ema oma kohvri, kus ta oli kaasa pakkinud oma kaks särki ja need
Esmaspäeval oli meie suur 27s sünnipäev. Öäh. Midagi ebanormaalselt suurt ei tahtnud teha. Kodus valmis pannes tegin kõigile soengud pähe, sest ma hakkan ju juuksuriks ja nüüd järsku keegi ei viitsi oma juukseid ise korda teha. Karini oma tuli eriti hästi välja
Läksime kõige pealt Borough Marketile, emme ostis sealt mingeid karri maitseained. Sealt jalutasime mööda jõge. Vahepeal läks kõht tühjaks, nii et käisime Pizza Expressis. Don't judge. Päris hea pitsa oli tegelikult. Ja ma olin nii vässssu too päev, nii et pidin veinile ei ütlema. KArin ja emme manustasid mõnuga seal mingit Pino Gri'd. Ma oleks konkreetselt kuskil Thames'i treppidel magama jäänud.
Käisime ka Tate Moderni uues hoones. Päris äge on seal. Saab minna kõige kõrgemasse tippu, kus on vaateplatvorm. Saab vaadata jõge, St. Pauls'i katedraali, ja inimeste koju sisse. Nimelt Tate'i taga on korterite hoone, näha et mega kallis ja uhke. Ja need ehitajad ja ka inimesed, kes neid milliseid kortereid ostavad, ei teadnud, et mingi kolossaalne Tate nende vaate ette ehitatakse. Oh well. Nüüd saab seal igal juhul näha, kuidas rikkad inimesed pisikeses korteris elavad.
Läksime sealt edasi St. Pauls'i suunda. Avastasime, et me pole kunagi seal lähedal käinud.
Sealt edasi mõtlesme hakata kodu poole minema, sest õhtul oli plaanis Dishoom'i minna sööma. See on üks pisike India restorani kett, tahtsime minna Shoreditch'i omasse. Kõndisime Chancery Lane'i. Seal kandis pole ka kunagi maa peal olnud, päris põnev oli. Kodus jõime kohvi, ühines Ragul KAHE koogiga, ma ei tea, miks ta mõlemale koogi pidi ostma. Läksime autoga Shoreditch'isse sest muidugi oli ebanormaalselt kohutav ilm. Jõudsime sinna umbes kell 6.30 või 7, ja meenutades et tegemist oli ESMASPÄEVA ÕHTUGA, oli seal poolteist tundi oote aeg. Vat nii populaarne on see Dishoom. Läksime siis selle asemel Angel'is olevasse Masala House'i, mis on ka india. See oli niiiii heaaaaa. Mul küll hea meel, et tegelt sinna läksime.
Teisipäeval käisime šoppamas. Muude asjade hulgas saime Kariniga mõlemad attitude'i TK MAxxx'i töötajalt. Kujuta ette, me suutsime ta välja vihastada, sest meil jäi jultumust üle kleite vaadata, sest tema vaene hing samal ajal tahtis kleite tagasi panna. Kõige pealt Karin tuli ütlema mulle, et WTF just happened, mingi tüüp lükkas ta kleitide juurest ära, et ise seal askeldada. Mul oli nii et hell no näita kes see oli. Läksin ise ka siis kleite kaema, mida oli võimatu teha, sest neid kleite oli lihtsalt liiga palju rippuma pandud. Tuli mu juurde ka ohates ja ahates käsi puusas. Ma ütlesin, et mis on. Ta ütles excuse me ma parasjagu korrastan siin kleite. No eriti ülbe häälega. Ma ütlesin, et okei, ma šoppan siin hetkel. Ja siis ta vehkis seal endal ÜKS erk roosa kleit näpu vahel ja ootas, et ma teda kartma hakkaks või saba jalgvahel ära pageks, ma lihtsalt seisin ja vahtisin vastu teda. Mille peale ta siis käratas FINE SHOP THEN I'll do this later, viskas erk roosa kleidi rippuma ja marssis minema. Mu esimene vihahoos olev mõte oli, et eeeeheee see tüüp küll uuesti siia tööle ei tule, aga samas ma töötan ise ka klienditeeninduses, tal oli äkki eriti sitt päev ja muidu on tore mees. Nii et ma ei kaevanud ta peale.
Käisime Chipotle'is söömas, hiljem Sohos õlut joomas ja juttu ajamas. Kolmapäeval šoppasime veidike veel ning siis oligi aeg emme ära saata. Õhtul käisin Raguliga Split'i vaatamas. See oli täiega hea! Tahaks uuesti vaadata.
Ma tahtsin üldse ära vaadata kõik Oscari nomineeringud. Vaatasin Hell or High Water, täiega meeldis, Florence Jenkins-ei meeldinud, liiga ´palju mööda laulmist, Manchester By Sea-kuulsin palju head, aga ma ei näinud, kus asja võlu oli, hea lugu oli, aga erilist suurt muljet ei jätnud.
Sama nädala laupäeval tahtsime kokku saada Nalita, Alice'i ja Katherine'iga, et nendega ka sünnat tähistada. Läksin peale tööd Bethnal Green'i Kariniga kokku saama. Kuna me olime seal nii vara, siis otsustasime pubisse minna. Tööl James oli mulle soovitanud the Sun Tavern'it. Kuna ma ju kunagi elasin seal, siis ma tean küll, millest ta rääkis, aga ma alati arvasin, et see on mingi rääbakas joodikute pesa, mis seaduse järgi ei peaks isegi lahti olema. A James oli seal oma nüüd abikaasal kätt palunud. Kuigi jah, James on üks igati imelik vend, mõtlesin, et no kätt ikka mingis narko pesas ei paluks. Läksime siis sinna, OMG see näeb seest hoopis midagi muud välja! Hästi hubane ja lahe. Töötajad on toredad, õlu on maitsev. Jõime vist Kariniga kolm õlut ära. Mis on vägagi üle mu tavanormi. Nalita ühines, teised ei tulnud. Lõpuks suundusime Sager+Wilde'i, reserveering oli kella 9ks. Jõime ära kaks pudelit veini kolme peale ja sõime mingit eriti uhket ent maitsvat toitu. Kuna me jäime kõik nii purju, siis väga ei mäleta, mis toit oli, mäletan, et magustoit ei läinud ikka üldse peale. Ma ei tea, miks aga me olime seal nii kaua, teenindus oli kuidagi aeglane ja me sõime vist aeglaselt. Me võtsime Uberi ja jõudsime kell 1 koju vist.
Pühapäeval ma muidugi koolesin tööl terve päev. All in all, head sünnipäeva tähistamised olid. Mulle enam pralle ja kära ei meeldi, nii et need olid ideaalsed restorani valikud.

Aasta lõpu värgid

Ragulil oli just 2 nädalat vaba, sest kooli vaheaeg oli ja ta töötab erakoolis, seal antakse lastele rohkem vaba aega. Otsustasime minu auto...