neljapäev, oktoober 29

Mõnus sügis

Meil nii ilus sügis. Kuigi sajab kohati suht rohkelt, a õnneks osadel vabadel päevadel on nii ilus päikseline! Teisipäeval oli mul, Ragulil, AK'l ja Aga'l korraga vaba. Mõtlesime bowlingut mängima minna. Kui me aga nende majani jõudsime, selgus, et Aga tuli alles dušši alt ning pidime suht pikalt ootama. Kui ta lõpuks valmis sai, suundusime bowlingusse, ning korraks käis peast läbi idee, et miks me sees kuskil passime, et lähme õue, näiteks mere äärde. Aga no võtsime ikkagi ühed joogid, mängisime ühe mängu ja siis mõtlesime, et sõidame mere äärde. Ainult, et ma guugeldasin, millal päike loojub. kell 16.42. No mida. Masendav. Mere äärde oleks olnud 55 min sõit.Selle asemel otsustasime siis hoopis sööma minna. Aga seisime silmitsi probleemiga leida lahtist restorani. Me olime kuskil ida Londoni kandis. Ja kell oli peale 3, ning restoranidel on ju need mõned tunnid enne õhtusöögi aega, kui nad kinni panevad. Valuuus, kõhud olid nii tühjad, sõitsime mega pikalt ringi. Harold ja Kumari tunne tekkis. Lõpuks jõudsime Walthamstow'sse. Läksime ühte Jamaika restorani nimega Turtle Bay. Ütlen kohe ära, et kui vürtsist ei armasta siis hoia heaga eemale. See oli niiiiii spicyyyy. Kui me suupisteid alles sõime, siis AK pidi küsima minema, et nad selle jerk sauce'i ei paneks ta toidu sisse. See oli tõesti ränk. Ma pole kunagi midagi nii vürtsist söönud...vähemalt sai proovitud. Interjöör on neil lahe ja nad teevad ägedaid jooke, nii et tasub siiski elamuse mõttes minna!
Eile peale mu tööd Ragul tuli järgi ja kuna mul oli kõht tühi, siis läksime oma tavapärasesse itaalia restorani Muswell Hill'i, et siis peale seda Suffregette'i vaatama minna. La Porcetta's taheti meid samasse lauda istuma panna, mis eelmine kord, a siis hüppas välja omanik ja ütles, et eelmine kord juba istusite siin, minge istuge taha poole. Nii eriline tunne tekkis kohe. Toit on neil nii maitsev, hinnad head ja portsjonid megasuured. Peale söömist suundusime Wood Green'i, võtsime isegi piletid ära ja siis mõtlesime, et oleme ikka nii väsinud, nii et tulime koju! Eriti head jobskid. A meil ju need membership kaardid, nii et eraldi iga kino külastuse eest ei maksa. Mis on hea, sest igavate filmide puhul pole kahju magama jääda või üldse ära minna. Kodus igatahes ma tahtsin kohe ära vajuda. Ma vist pean ikka uuesti kohvi jooma hakkama, sest ilma kafeiinita ma pole ju üldse nii ergas kui vanasti. Eks näis, üritan veel vastu panna. Ja täna on ju neljapäev. Ragulil taimetoidu päev. Ma ei tea, kas ma suudan kaasa teha. Me peaks kokku saama, et hommikust sööma minna. Või siis lõunat pigem. Ja hiljem saan Zuzka ja Kotrynaga kokku! Zuzka on korraks Londonis nii et peaaab ju nägema! Ma niiii ooootan

teisipäev, oktoober 27

Jälle see kellareekamine

Pühapäeval oli ju kellakeeramine. Mida ma ei teadnud muidugi. Kuna mul jälle tervis korrast ära on olnud, siis olen suht palju maganud ja öösel mõtlesin, et miks öö niiiii pikk on. Hommikul olin reibas, ärkasin enne äratust üles. Mõnuga oli aega end tööle valmis panna. Siis oli aega üle, et minna Raguli kaisutama. Võtsin oma käekella kaasa igaks juhuks, et oleks hea ajal silma peal hoida kui ma järsku rabanduse oleks pidand saama. Jumal hoia...Ja nüüd on õhtuti nii pime:(
Ja üleüldse kuna nüüd on sügisene aeg, siis peab rohkem läbi mõtlema, mida ette võiks võtta. Laupäeval tahtsime Raguli ja ta 3 a. tütrega minna veealusesse maailma, aga seal oli järjekord nii pikk, nii et otsustasime seda mitte teha ning hoopis muid asju tsekkida. A ta tütar Tamiaa on lihtsalt nii armaaaaas. Esiteks temast saab nii ilus naine. Ma vist elu aeg kadetsen. Ja ta on nii naljakas ja äge. Vait ei jää ja aina küsib küsimusi. Kahjuks ma kaua ei jaksanud olla, sest kõhu valu läks jällegi nii hulluks. Põhimõtteliselt olen kõik vabad päevad siruli veetnud. Ebaaus.
Meile on tulnud kokkamistuhin peale, mõtlesime, et miks laristada väljas söömise peale raha kogu aeg. Eelmine nädal käisin poes ja ostsin karri kraami. Ragul ju meister sel alal. Vaatasin et oh mis need rocket chillid on, et võtan paki. Mingid väksed tšilli jublakad suures pakis. Ise mõtlesin et noooo kui kanged need ikka olla saavad. Vaatamata sellele, et Ragul mind hoiatas, ma ikka ju pidin väheke proovima. Apppiii, ma mõtlesin, et ma suren ära või et mul suu sulab küljest või et see valu ei lõppe eales. Õnneks läks küll üle, noh nüüd ma siis tean.
Ragul ostustas, et neljapäeviti hakkab ta taimetoitlaseks. Esimene kord oli eelmine neljapäev. Võib olla ma selle pärast vaevlesin, et ma olin tööl terve päeva ning seega ei saanud ise väga valida, mida süüa, aga no MIDAGI POLE SÜÜA. Läksime õhtul mingisse vahemere tapase restorani. Suht kesine valik oli mitte liha osas. Tellisime küll palju erinevaid asju, aga ükski asi ei täitnud väga. oh well. Eks näis kuidas ma suudan kord nädalas lihale vastu panna.
Otsustasime ka üks päev kooki teha. Mu töökaaslane Georgine, nagu selgus, omab mingit väikest koogi firmat ning tal jalaga retsepte segada. Andis ühe chocolate mousse koogi retsepti. Kiitis veel taevani, et see on arvatavasti parim asi maailmas. Davai. Meil oli vaja osta see ümmargune koogivorm, ja ka muid vajalikku, mõtlesime et sõidame Ikeasse. Aga no liiklus oli nii hull ja kui me Google mapsist vaatasime, et mis tänavad on veel umbes, siis Ragul valis järjest teid, mis aina suurema kaarega Ikeasse viivad. Sel asemel, et lihtsalt see üks jupike, mis peaks olema 11 min oleks olnud 20...haha. Nii et lõpuks ta andis alla, läksime Dalstonisse, mõtlesime et shoppame seal veits. A lõpuks lahkusime ikka tühjade kätega, sest selgus, et Raguli vanas kodus on tal kõik vajalik tegelt olemas. Järgmine päev hakkasime askeldama. Avastasime, et retsepti kirjelduses oli suht mitu lünka ja et pooled asjad pidime ise arvama. Seega kook ei tulnud just parim. Eile kurtsin talle, siis ta selestas ilusti ära, siis jäi küll veits rumal tunne. Aga noh, proovime uuesti!
Lõpuuuuks Charlie, mu üks teine töökaaslane, sai mu sõrmuse valmis. (Küll mul on kasulikud töökaaslased). Ta suht hea ehte sepp. Mul nimelt kihlasõrmus liiga suur siiski, ostsin neid plastik jublakaid, mida sõrmuse külge panna, et sõrmus ära ei kukuks, need nii jamad. Ei soovita üldse. Siis üritasin poodidest leida no kõige tavalisemat sõrmust, mida kihla sõrmuse ette panna, et see ära ei kukuks. Leidsin mingi odava, a see ka liiga suur. Ja siis lõpuks Piretil koitis, et halllooooo Charlie teeb ju sõrmuseid. Tegi mulle ilusa, tavalise hõbedast sõrmuse. Ja raha ka ei küsinud, on vast hea inimene. Nüüd ma näen küll välja nagu ma oleks abielus, aga ma arvan, et see on veits etem kui oma kallis sõrmus ära kaotada!
Mul jälle vaba päev, eriti enne koitu ärkvel, ma ei joo ju nüüd enam kohvi. Üritan kanget kraami eirata oma kõhu pärast ja seega magan palju paremini. Mõtlesin, et teen meile pannkooke!!!

laupäev, oktoober 17

järjekordne oktoobri kuu

Nii palju rohkeid aegu on vahepeal mööda läinud. Silje käis külas näiteks eelmine nädal. Nii hea meel oli teda näha üle nii pika aja! Ta ei jäänudki ülde kauaks, nii et palju ei saanud ette võtta. Viisin ta Camdenisse, Brixtonisse, Karini kohvikusse ja kesklinna Big Beni üle kaema. Viisin ta eelmine reede Victoria jaama ära, et ta ilusti sealt rongi otse lennujaama saaks võtta. Ise pool minestusäärel hommikul vara, sest mul oli lihtsalt niii paha ja nii rõve külmetus. Olin endaga lõpprahul, et enne koju tulekut jaksasin veel hunnik puuvilja kokku osta kui järsku Silje sõnumit lugedes selgus, et ta läks valesse lennujaama. No Simmmooooo. Muidugi jäi ta lennust maha, a sealt lennujaamast sai teise lennu peale õnneks. Sjuuke naljahammas ikka.
Käisime üks päev Roystonis, seal linnakeses, kus Ragul sai oma lemmikut magustoitu. Polnud midagi muud oma vaba päevaga peale hakata, nii et nii me siis otsustasimegi ainult selle pärast sinna sõita. No tegelikult sõitsime sinna, siis sõitsime tagasi Hatfieldi, ööbisime Raguli majas. Seal oli parasjagu üks vaba tuba ning järgmine päev käisime ära Cambridge'is. Ma pole varem käinud. Seal on niiii kenaaa. Kohati meenutab Amsterdami oma jalgrataste ja kanalitega. Võtsime oma uhked kokku pandavad rattad ka kaasa, et saaks linna vahel tiirutada. Ilmaga ka vedas. Külastasime paari ülikooli kompleksi. Mu enda Stirlingu ülikooli linnak kahvatub nende kõrval! Iga hoone on konkreetselt loss. Mingi aeg tahaks kindlasti tagasi minna.
Eile käisime Hastings linnas lootuses, et on ilus ilm ja saame oma rattaid kasutada aga no ei. Ilm oli halb, rattad jäid autosse, kondasime niisama veidi linna peal kui ette juhtus tatoveeringu salong. Ragul alguses naljaga ütles, et ooo teeme tatoveeringud, aga noh lõpuks tegimegi.
Palju kahjuks ringi ei jaksanud ega tahtnudki käia. Ma ei tea, kuidas ma selle talve üle peaks elama, sest juba +10 kraadi juures mul on selline tunne, et ma külmun ära lihtsalt. Ma ei saa aru, kuidas nii saab??? Vanasti ma üldse külma ei kartnud. Ma ütlen, see meie mega soe ja hubane tuba on mind ära hellitanud!!
Teel Hastings'isse märkasime ühte lahedad farmi poodi. Seal oli nii palju ägedaid asju jakingi ideid!
Talve tulekuga seoses otsustasin Ragulile kampsuni kududa. Alustasin umbes kolm nädalat tagasi, progressi on veits olnud, a loodan jõuludeks valmis saada selle, et ta seda Eesti maal kanda uhkusega. Ma muidugi ei teadnud, kust üldse lõnga osta. Karini soovitusel läksin Stoke Newingtoni. Guugeldasin mingi lõnga poe, aga no kui ma selle seal kandis üles leidsin, pidin rabanduse saama. Üks lõngakerake £16!!! Okeiii, sinna on vist kulda sisse põimitud. Eniveis kõrval poes oli valik ok ja hinnad nagu veits leebemad.
Üleeile otsustasime kinno minna Macbeth'i vaatama. Oh lord. Esiteks ma ei tea üldse, mida see Macbeth endast kujutab ning teiseks ei saa ma vanast ja luulelisest inglise keelest aru, nii et me mõlemad Raguliga andsime pärast 5 min alla. Sellist asja pole varem juhtunud...A no teised ka tööl täna ütlesid, et peab teadma, mis loo sisu on, siis enam vähem on aimdu, mis toimub. Hilujuti nägime The Martian'it, see küll väga meeldis!

Aasta lõpu värgid

Ragulil oli just 2 nädalat vaba, sest kooli vaheaeg oli ja ta töötab erakoolis, seal antakse lastele rohkem vaba aega. Otsustasime minu auto...